Ristiusukiriku tekkimine, katoliku kirik ja paavstivõim kesk (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus

Ajalugu

8

doc

Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu

12. varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on rooma paavst Rooma esimene paavst – apostel Peetrus, pani aluse paavstlusele, algselt piiskop Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale

Ajalugu

5

docx

Ristiusk ja kirik (ajalugu)

Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus

Usund

2

docx

Katoliku kirik ja paavstivõimu kõrghetk

Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. ­ paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e

Ajalugu

4

doc

Keskaeg - Usud

Puhastustules peavad nad piinlema kuni viimse kohtupäevani, selleks ajaks on enamus piisavalt piinelnud ja saab taevasse. Kirikuvanne ­ kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine. Ränk karistus, sest jättis kirikuvande all oleva jobu ilma kiriku vahendatud jumala armust. Suur kirikulõhe ­ 1054. oli paavstil ja patriarhil tüli ja mõlemad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Paavsti pool (rooma)katoliku kirik vs patriarh õigeusu (kreekakatoliku) kirik. Tüli aluseks oli vist vaidlus: millest lähtub Püha Vaim? Paavst: isast ja pojast; patriarh: isast. Kardinal ­ Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud, kelle seast valitakse paavst. Kuuria ­ paavsti õukond Legaat ­ paavsti volitatud esindaja, keda ta saatis asju ajama igale poole. Bulla ­ paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Märter ­ usuliste veendumuste pärast kannatanu, surmamineja.

Ajalugu

2

odt

Keskaja Kirik

KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine.

Ajalugu

2

rtf

Ristiusu kiriku ning islami teke ja levik.

Püha Bonifatius(680-754) ­ Roomast lähtuva misjonitöö innikuimaid läbiviijaid, sakslaste ristja. Hieronymus(345-420) ­ Tõlkis Piibli paavsti käsul ladina keelde, seda hakati nimetama Vulgataks Petrus Lombardus ­ Arendas lõplikult välja sakramente käsitleva õpetuse Paavst Innocentius III (1198-1216) ­ Töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril leiva ja veini muudumine Kristuse vereks ja lihaks just peestri pühitsuse läbi. Gregorius I Suur (560-604) ­ Esimene paavst kes võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei ­ Jumala teenrite teener. Muhamed (570-632) ­ Meka kaupmees, Allahi prohvet ja tema usu levitaja. al-Horezmi ­ avaldas entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Mansur ­ koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina (Avicenna) ­ Tadziki teadlane, kes sai tuntuks meedikuna maadeuurjana. al-Masudi ­ ajaloolane, avaldas palju väärtusliku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade aajloo, geograafia ja etnograafika kohta.

Ajalugu

14

docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

aj  Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu.  998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11.s  Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel.  Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine.  1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus.  Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel.  Tsistertslaste mungaordu rajamine.  1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine.  1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s  1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj  1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma.

Ajalugu

Kommentaarid (0)