Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ristisõjad. 10.klass. kontrolltöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks jäi Teise ja Kolmanda ristisõja põhieesmärk saavutamata?
  • Kus toimusid miks ebaõnnestusid?
Ristisõjad-10 klass-kontrolltöö #1 Ristisõjad-10 klass-kontrolltöö #2 Ristisõjad-10 klass-kontrolltöö #3 Ristisõjad-10 klass-kontrolltöö #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor El1s Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia ­ üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- r

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Keskaaja kontrolltöö

10 klass Kordamisküsimused: keskaeg 1. Dateeri keskaeg 1492. a 2. Iseloomusta märksõnadega keskaja erinevaid etappe, piiritle ajaliselt. Varakeskaeg 5-11. saj viikingid, metsik aeg, puudusid seadused, barbarite rüüsteretk Kõrgkeskaeg 11-13. saj riikide areng, keskvõim, ristisõjad, paavsti võimu suurenemine, Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuningas võis esitada nõudmisi oma

Ajalugu
thumbnail
21
doc

Keskaeg

KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Natur

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

põhjustega, määrav olevat 4 ihumahla ­ vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis, haigestud siis, kui ühte on rohkem; teoses on ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus ­ Hippokratese vanne ­ kohustab arste võitlema patsientide elu ja tervise eest Herodotos ­ 5.saj keskel hakkas uurima ja kirja panema lähema ajaloo sündmusi ­ ajaloo isa; teos "Historia" keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele, ka eellugu, kirjeldab Euroopa, Aasia, Aafrika rahvaste kombeid; püüab välja tuua õpetliku iva Sokrates ­ 5.saj. II pool, Ateena filosoof, ei kirjutanud ühtegi teost, edastas vaateid suuliselt, ei võtnud tasu; vooruse olemuse mõistmine ­ filosoofia peamine mõte; õpetaja kohus oli õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi ta ise jõudma; teadmine võimaldas voorust mõista; kes teab, mis voorus on, käitub

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

sõltuvaks. Lombardia liiga - Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu. Asutati Milano juhtimisel 1167, algul 20-aastaks, kuid püsis aastani 1237. Lombardia liigat toetasid paavst , Veneetsia ja Sitsiilia kuningriik. Legnano lahingus (1176) lõi Lombardia Liiga vägi Friedrich I Barbarossa rüütliväge. Konstanzi rahulepinguga 1183 tunnustas keiser Lombardia linnade omavalitsusõigust. Gvelfid ja gibelliinid ­ eellugu: Friedrich I Barbarossa palus tüli käigus Lombardia liigaga abi saksa vürstidelt, nende seas Welfide soost Baieri ja Saksa hertsogi Heinrich Lõvi käest, kelle käes oli toona 2/5 Saksamaa territooriumist. Et viimane aga keeldus, läks Friedrich sõja lõppedes temaga arveid õiendama. Et Lõvi oli sealsete feodaalide seas äärmiselt ebapopulaarne, ei olnud raske sealset rahvast tema vastu üles ässitada. Lõvi mõisteti pagendusse, tema valdused tükeldati ja jagati laiali

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Keskaeg I

1. KESKAEG · ,,Keskaeg"­ võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus­ kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus­ ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui valluta

Ajalugu
thumbnail
43
pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat ­ barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased s

Keskaeg
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu



Lisainfo

1. Ristisõdade põhjused
- ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku “Püha sõja” doktriinist
- paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine
- Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks
- Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust

1. Ristisõdade eellugu
2. Ristisõdade ajend
3. Nimeta ristisõtta minejate privileegid
- Kõik patud anti andeks
- Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla
- Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun