elavnemine soodustas kaubalis-rahaliste suhete edenemist ja Lõuna-Euroopa linnade tugevnemist. 12.-15. sajand peeti ristisõdu ka slaavlaste ja Baltimaade rahvaste ning ketserite (albilased, hussiidid) vastu. Ristisõjad väljaspool Vahemeremaid ja hiliskeskajal Ristisõdade alla loeti kõik sõjad, mis peeti kristlaste ja paganate või kristlaste ja ketserite vahel. Põhja-Euroopas toimunud ristsõjad: · Vendide ristisõjad (1147-1185) Värvates II ristisõtta sõjamehi, andis Clarivaux abt Bernard õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda seni, kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147. aastal toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, kuid see ebaõnnestus täielikult. 1160-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega ning samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I. Ent kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele, et Taani vastu võidelda
suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. Väike- ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine Ei vabastatud territooriume idas, kuid Bütsantsist näidati üleolekut juba 1204. aastal, kui vallutati Konstantinoopol. Kokkuvõtteks võiks öelda, et ristisõjad ei täitnud küll kõiki ootusi ja lootusi, kuid arendas väga palju eurooplaste oskusi ja laiendas silmaringi.
RISTISÕJAD GREGOR LABUNSKI 7.B NELJAS RISTISÕDA · IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees-Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268- Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid,
Ristisõjad Ristisõda on lääne kristlaste sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu. Püha sõja idee teke: Paavst Urbanus II püüdis kujutada sõda, kuhu ta “ustavaid” minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja “Hommikumaal elavate vendade”, s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Ristisõdade moto oli - „Jumal tahab seda!“ Ristisõdade põhjused: Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – ta
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel - 962. aa
meeleolud ning 1204. aasta veebruaris ta tapeti. Ristisõdijad vastasid sellele konstantinoopoli vallutusega. Seejärel ka hulga bütsantsi alasi ja tegid sellest ladina keisririigi. Bütsantsile tähendaski neljas ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates kuigi 1261- aastal õnnestus nikaia keisril michael 8 palaiologosel genova raha ja laevastiku abiga konstantinoopolis basileuse võim taastada ja ristisõdijad sealt välaj ajada. Viimased ristisõjad. Innocentiuse 3 järeltulija honorius 3 kutsus ellu viienda ristisõjaj (1217-1221), millega kavatseti vallutada aijubiidide sultanaadilt damietta linn, niiluse deltas, et see vahetada siis jeruusalemma vastu. Lõpuks ei saavutanud ristisõdijad siiski midagi, 1219 aastal õnnestus damietta küll vallutada, kui 1221 aastal meelitas kaval vastane ristisõdijad lõksu ja oma elu päätmiseks tuli neil allutatu muhamedlastele tagasi anda.
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III · osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187.a vallutab Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi, mis põhjustab III ristisõj
Tegevus I ristisõda II ristisõda III ristisõda IV ristisõda V ristisõda VI ristisõda Aeg 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 Juht Lotringi hertsog Prantsuse Saksa-Rooma keiser Paavst Innocentius III Paavst Honorius III Saksa-Rooma keiser Gottfried ja Toulouse´i kuningas Friedrich I Friedrich II krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda Eesmärk Vallutada Jeruusalemm Vallutada Vallutada tagasi Egiptuse v
Kõik kommentaarid