Tallinna
Tehnikaülikool
Töökeskkonna
ja -ohutuse õppetool
Kodutöö
nr. 1
Töökoha riskihindamine
Üliõpilane:
Matriklinumber :
Õpperühm:
MAHB-41
Juhendaja :
Ada Traumann
Tallinn
2012
Hinnatava
töökoha kirjeldus
Töökoht
: autoluksepp (ise
Tallinna Tehnikaülikool Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool Kodutöö nr. 1 Töökoha riskihindamine Üliõpilane: Matriklinumber: Õpperühm: Tallinn 2014 Ettevõtte ja töökoha ülevaade Töökoht: Autolukksepp Töökoht asub siseruumis, täpsemalt garaažis. Teisi töötajaid, peale fotograafi, läheduses pole. Tööline teostab auto demontaaži elektrilise käsiketaslõikuriga. Tal puuduvad aga isikukaitsevahendid- kaitseprillid ning kindad. Nii on suur oht, et säde lendab silma või kõrvetatakse ära käed. Lisaks rikub silmi sädemete vaatamine ilma kaitseprillideta. Pildilt on näha, et ta kasutab halvasti süttivast materjalist riideid, kuid käsivarsi need ei kaitse, seega on oht ikkagi sädemetega kõrvetada saada. Puuduvad ka müra summutavad kõrvaklapid. Ei sa ära unustada ka piltnikku, kes antud momendil samas ruumis viibib, sest lõikamisel tekk
Autoluksepp, teostab remonditöid Nr OHUTEGUR ESINEMISKOHT OHUSTATUD ISIKUD RISKITASE 1. Ebatasased pinnad auto ja töölise ümbrus Tööline Keskmine 2. Käsi-tööriistad Töömehe käes Tööline Lubatav 3. Halba kehahoikakut Töömehe alaselg, käed, Tööline Madal tingiv töö õlad 4. Sõidukid ja liikuvad Tööobjekt auto Tööline Keskmine masinad 5. Kaitsevahendite Töömees Töömees Keskmine puudumine Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE SUURE RISKITASEME (III) OHTUDE VÄHENDAMINE Kuupäev Ilm: Temp:
Tööline ja 4. Elektriseadmed Töökoht ja ümbrus naabruskonna Lubatav elektrivõrk 5. Tulekahju Töökoht ja ümbrus Tööline Keskmine 6. Halba kehahoikakut Töökoht Tööline Keskmine tingiv töö 7. Stress,vägivald, Töökoht Tööline Keskmine ahistamine 8. Tolm Töökoht Tööline Keskmine 9. Valgustus Töökoht ja ümbrus Tööline Madal 10. Libe põrand Töökoht ja ümbrus Tööline Kõrge SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE Nr
16. Valgustus III OSA- 10 17. UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus 18. Elektromagnetväljad 19. Kõrge või madal temperatuur 20. Raskuste tõstmine ja kandmine 21. Halba kehahoiakut tingiv töö 22. Bioloogilised ohutegurid (viirused, parasiidid, hallitus, bakterid) 23. Stress, vägivald, ahistamine (kiusamine) 24. Muu: täpsustage palun järgnevatel ridadel ja tehke märge lahtrisse "JAH": .............................................. .............................................. ..............
16. Valgustus III OSA- 10 17. UV-, infrapuna-, laser- ja mikrolainekiirgus 18. Elektromagnetväljad 19. Kõrge või madal temperatuur 20. Raskuste tõstmine ja kandmine 21. Halba kehahoiakut tingiv töö 22. Bioloogilised ohutegurid (viirused, parasiidid, hallitus, bakterid) 23. Stress, vägivald, ahistamine (kiusamine) 24. Muu: täpsustage palun järgnevatel ridadel ja tehke märge lahtrisse "JAH": .............................................. .............................................. ..............
Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015. Teema 1. EL töötervishoiu ja tööohutuse normatiivmaterjalid ja strateegia põhimõtted. 1. Eurodirektiivid töötingimuste ja seadmete ohutuse osas. Raamdirektiiv meetmete kohta töötajate tervise kaitseks ja tööohutuseks Eridirektiivid raamdirektiivi 89/391/EEC juurde: I: mis käsitleb töötervishoiu nõudeid töökohtadel (OJ L II: töö ajal kasutatavaid töövahendeid käsitlevate töötervishoiu- ja tööohutusealaste miinimumnõuete kohta töötajaile III: 89/656/EEC 30.11.1989 töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta isikukaistevahendite kasutamisel töökohtadel töötajate poolt (OJ L 393, 20.12.1989) IV: 90/269/EEC 29.05.1990 töötervishoiu- ja tööohutusealastest miinimumnõuetest raskuste teisaldamisega kaasneva riski ja eriti võimalike seljavigastuste
Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust . Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. .
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003
Kõik kommentaarid