Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubanduse osakond Riskid tarneahelas Juhendas: Tiina Kraav 2011 Riskid Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Terrorismi oht, piraatlus, majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale
Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused...............
Järvamaa Kutsehariduskeskus LOGISTILINE AHEL KUI TARNE JA VÄÄRTUSAHEL Referaat Õpilane: Kadri Lippa Klass: MK1 Juhendaja: Aili Kendaru Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Tarneahelate juhtimine 3
Mõõdikute ülesandeks on kajastada seda, kui hästi või halvasti ettevõte töötab. Kulud ei kajasta tegevust ennast, vaid peegeldavad nende resultatiivsuse üht väga olulist külge. Kulude ja toimingute tulemuste vahel võib olla otsene seos, kuid alati ei pruugi olla. Põhjuseks tõsiasi, et tarneahelas ja väljaspool seda toimivad erinevad sise- ja välistegurid, mis võivad mõjutada tarneahelas kajastuvaid kulusid. Mitmed kulud tarneahelas ei sõltu üleüldse sellest, kuidas tarneahel töötab, vaid sellest, kuidas ahel on disainitud. Nii määratakse veokulude suurused ostukohtade kaugusega ja Incoterms tarneklauslitega. Paremini on juhtitav jaotuslogistika kulu. Seda on võimalik muuta muutes saadetise suurust, tarnete sihtkohti, pakkimisviisi jne. Säilituskulud hankelogistikas on sõltuvad otseselt tellimuste suurusest ja tellimise sagedusest, mistõttu on neil arvestatav tarneahela sisene mõju selle kogukuludele.
Arendati uusi taara- ja pakkeüksuste süsteeme, ehitati esimesed poolautomatiseeritud laokompleksid. Võeti kasutusele pakkimismoodulid ja standarditi kaubaalused. 1970. aastate algul hakkas arenema konteinerlogistika ja alustati mandritevahelisi konteinervedusid. Aastatel 1980–1995 oli logistika arengus määravaks ideeks ettevõtte ja selle partnerite logistikatoimingute lõimimine ühtsesse tarneahelasse. Hakati rääkima vajadusest teha tarneahelas tegutsevate ettevõtete vahel koostööd ostmise, varude juhtimise, tootmise ja jaotuse valdkonnas. Ettevõtete vahel tekkis liitusid ja alliansse, kasvas üksteisemõistmine ja usaldus. Sel perioodil leidsid maailmamajanduses aset olulised muudatused, mis andsid tõuke edasisele logistika ja tarneahela juhtimise kiirele arengule: revolutsioon infotehnoloogias, perso-
Baaslogistika Kodutöö Globaalse tarneahelaga seonduvad riskid, ohud ja probleemid Julia Anderson KS-22 Tallinn 2014 Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Peamised risked võivad olla:
See on majandusvaldkond, kus oskusliku juhtimisega on võimalik saavutada suurt efekti, kuid siiani on tegemist suuresti avastamata alaga (Christopher,1998). Venemaa majandusteadlase, professor B. K. Plotkini järgi on logistika teaduslik distsipliin voogude (info-, materjali- ja rahavoogude) juhtimisest süsteemides. Logistika ülesandeks on juhtida, integreerida ja optimeerida info-, materjali- ja rahavoogudega seotud protsesse ettevõttes ja tarneahelas, kohandada tootmine ja pakkumine nõudlusega, tagada tarbijale ajalis-ruumiline kasulikkus ja firmale maksimaalne rentaablus ning likviidsus. Logistika on interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab majanduslike, matemaatiliste, tehnilis-tehnoloogiliste, psühholoogiliste, ökoloogiliste ja juhtimisülesannete lahendamist. Logistika rakendusala on alates Aleksander Suure vallutusretkedest kuni tänapäevani
Globaalse tarneahela juhtimine, kodutöö I Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Käesolev globaalse tarneahela juhtimise kodutöö on kirjutatud teemal jalgrataste tarneahela analüüs Veloplus OÜ näitel. Jalgrataste tarneahela kirjeldamiseks on valitud jalgratta MATTS TFS XC 300-V tootmine ja tarnimine, mille valmistamist ja tarneahelat töös kirjeldatakse. Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Tarneahelat kujutatakse üldjuhul sirgjoonelise kanalina, mida mööda kulgevad toorained, mis muudetakse läbi tootmisprotsesside lõpp-produktideks, ja mida mööda toimub nende jaotus lõpptarbijaile. Käesolevas töös ei ole arvestatud esialgsete toorainete tarnimist ja töötelmist, vaid lühendatud tarneahela kirjeldamist nii, et see saab alguse jalgratta komponentidest.
Kõik kommentaarid