Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: 08,04,2014 Töökeskkonna mikrokliima Joonas Hallikas Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter 2. Aspiratsioonpsühromeeter 3. Digitaalne õhutermohügromeeter 4. Tasku termohügromeeter 5. Kooli termomeeter 6. Baromeeter
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter .................
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS. Labor 2. Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Teisendused: Õhurõhk H: 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa, seega Baromeetri näit 101600 Pa= 0,007501*101600=762,1 mm Hg ja kooli termomeetri näit 1021 mbar= 100*0,007501*1021=765,85 mm Hg. Õhu absoluutne niiskus A ( ( ( ( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1
Õhuniiskust saab mõõta mitmel viisil. Meteoroloogias on enamkasutatavad psühromeetriline ja hügromeetriline meetod. a. Psühromeetriline meetod. Kohas, kus soovitakse õhuniiskust mõõta, asetsevad kaks ühesugust termomeetrit, milledest ühe reservuaari hoitakse märjana (märg lapp reservuaari ümber). Märjalt temomeetrilt aurustub pidevalt vett, milleks võetakse soojust termomeetri reservuaarilt ja ümbritsevalt õhult. Märja termomeetri temperatuur on seetõttu madalam kui kuival termomeetril. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on aurustumine ja suurem kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Kuna kuiva ja märja termomeetri näitude vahe sõltub ümbritseva õhu niiskusest, siis kasutatakse seda õhuniiskuse määramisel. Õhus oleva veeauru rõhk arvutatakse pühromeetrilisest valemist: e = E´- k ( t - t´ ) p kus e - ümbritseva õhus veeauru rõhk
Keeletoimetaja: S. Seesmaa Trükk: Trükipunkt 6 1. SISEKLIIMA 1.1. Üldmõisted Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima (indoor climate) [1, 2]. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima [3] või mikrokliima [4]. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. Sisekliima peamised tegurid on · õhutemperatuur, · õhuniiskus, · õhu koostis (gaasid, tolm, aurud), · piirete pinnatemperatuur, · õhu liikumiskiirus, · müra, elektromagnetväljad jmt.
Büretid sätiti ühele tasemele ning kontrolliti, et vee nivood oleks mõlemas büretis silmajärgi ühel kõrgusel. Katseklaas ühendati tihedalt korgiga. Seejärel tõsteti üks büretiharu teisest umbes 15 cm kõrgemale ning jälgiti, et vee nivoo püsiks paigal. Kui nivoo ei muutunud, võis öelda, et katseseade on hermeetiline ja sai alustada katsega. Büretid viidi tagasi ühele kõrgusele ja eemaldati katseklaas. Võeti metallitükk ja mähiti see märja filterpaberi sisse nii, et soolhappesse sattumisel see avaneks. Väikse mõõtesilindriga mõõdeti 5,5 ml soolhappelahust. Valati mõõdetud kogus katseklaasi lehtri abil nii, et katseklaasi ülemine osa ei puutuks happega kokku. Metallitükk tuli asetada katseklaasi nii, et see ei kukuks veel lahusesse, aga oleks umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas suleti hermeetiliselt, aga ettevaatlikult, et metallitükk happesse veel ei kukuks. Bürettidel tuli järjekordselt viia nivood ühele tasemele
veeaur on 1m3 õhus r= /23g= 100%= 60%; =13,8g/m3 küllastund= 4,84 g/m3 13,8- 4,84= 8,96 g/m3 143. Miks talvel on ruumides õhk kuiv? Talvel langeb kinnistes ja köetud ruumides suhteline õhuniiskus tunduvalt alla normi. Kütmine vähendab õhuniiskuse taset ruumis. Kuiv õhk alandab õhuväärtust 144. Kui suure õhuniiskuse juures tunneme ennast mõnusasti? Ruumis 40-60% 145. Millisel nähtusel põhineb psühromeetri töö? Mida väiksem on õhuniiskus, seda suurem on kuiva ja märja termomeetri näitude vahe 146. Kuidas moodustub kaste? Uduvihm langeb maapinnale väikeste piiskadena ega anna suurt vee kogust. Maapinnale moodustub setted 147. Kuidas moodustub härmatis? Härmatis tekib siis, kui õhus külmunud veeaur ehk jääkristallid kogunevad esemetele
Ideaalgaaside seadused. Tõsta üks büretiharu teisest 15 – 20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud paberisse. Võtta see sealt välja ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema; antud metallitüki number: 223). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5 – 6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida
tegeleb fundamentaalsete atm. vahel, meteoroloogiliste protsesside atmosfäärimudelis karakteristikud Atmosfääri läbipaistvust hüdrodünaamika ja termodünaamika toimumise koht. Teine kiht on stratosfäär, asendatakse kuiva õhu temperatuur märja reguleerivad temas sisalduv veeaur ja võrrandite lahendite kus temp kasvab kõrguse suurenedes, seal õhu virtuaalse temperatuuriga. aerosoolid. Suuremad muutused tulenevad uurimisega.Vaadetakse spets. paikneb 90% osoonist. Kolmas kiht on Õ hurõhu taandamine merepinnale
mõõtemääramatusest. Mõõtmise põhivõõrand: Q=q*u (mõõdetav suurus=mõõtarv*ühik) Mõõtmisviga (moodsas keeles mõõtemääramatus) on mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Põhiviga esineb mõõteriista kasutamisel temale ettenähtud normaalsetes töötingimustes, s.o. mõõteriista enda viga. Lisaviga ilmneb mõõteriistal, kui rikutakse mõnda normaalsetest töötingimustest, s.o. keskkonna viga. Absoluutne viga on mõõtetulemuse näidu ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Suhteline viga on absoluutse vea suhe mõõdetava suuruse tegelikku väärtusesse. Taandatud viga on absoluutse vea suhe mõõteriista mõõtepiirkonda või kui alumiseks mõõtepiiriks on null, siis suhe ülemisse mõõtepiiri. Mõõteriista variatsioon on antud mõõteriista näitude maksimaalne erinevus ühe ja sama tegeliku väärtuse korduval mõõtmisel muutumatutes välitingimustes. Mõõteriista tundlikkus (täpsus
mõõtemääramatusest. Mõõtmise põhivõõrand: Q=q*u (mõõdetav suurus=mõõtarv*ühik) Mõõtmisviga (moodsas keeles mõõtemääramatus) on mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Põhiviga esineb mõõteriista kasutamisel temale ettenähtud normaalsetes töötingimustes, s.o. mõõteriista enda viga. Lisaviga ilmneb mõõteriistal, kui rikutakse mõnda normaalsetest töötingimustest, s.o. keskkonna viga. Absoluutne viga on mõõtetulemuse näidu ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. Suhteline viga on absoluutse vea suhe mõõdetava suuruse tegelikku väärtusesse. Taandatud viga on absoluutse vea suhe mõõteriista mõõtepiirkonda või kui alumiseks mõõtepiiriks on null, siis suhe ülemisse mõõtepiiri. Mõõteriista variatsioon on antud mõõteriista näitude maksimaalne erinevus ühe ja sama tegeliku väärtuse korduval mõõtmisel muutumatutes välitingimustes. Mõõteriista tundlikkus (täpsus
liigset jõudu). Tõsta üks büretiharu teisest 15…20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud paberisse. Võtta see sealt välja ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal,
Vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel. Kasutatakse harva. Magnuse valemi kaudu saab leida küllastava veeauru rõhu. Veeauru osarõhud leitakse psühromeetriliste valemite järgi. Konspektis on 56 miljardit valemit selle koha peal mida loodetavasti vaja ei lähe. Nomogramm on põhimõtteliselt joonis/graafik suhtelise niiskuse määramiseks kuiva ja märja termomeetri lugemite järgi. Antakse termomeetrite järgi kuiva ja märja õhu temperatuurid ja nende kaudu saab suhtelise niiskuse jooniselt vaadata. Suhteline niiskus RH = osarõhk(psühho valemitega) e / maksimaalne võimalik veeauru rõhk E (Magnuse valem) Maa tiirlemised pöörlemised ajasüsteemid jne. Kõik planeedid pöörlevad ühes suunas umber oma telje va veenus mis teeb seda vastupidi ja väga aeglaselt . Planeedite järjestus : Merkuur , Veenus , Maa , Marss , Jupiter ; Saturn ; Uraan , Neptuun
· Veeaurude partsiaalrõhk (osarõhk) pa[Pa]
· Niiske õhu absoluutne niiskus D[kg/m3]
· Õhus olevate veeaurude tihedus a[kg/m3]
· Suhteline niiskus [%]
· Niiske õhu tehline niiskus vd või x[kg/kg*kuivõhk või g/kg*kõ]
· Niiske õhu küllastusaste [%]
· Niiske õhu entalpia H [KJ/kg]
· Niiskeõhu erimaht v või tihedus [kg/m3]
· Niiskeõhu erisoojus Cnõ[KJ/kgKraad]
· Niiske õhu kastepunkti temp tkp[0c]
· Niiske õhu märja termomeetri temp tm[0c]
Niiske õhu kolm erinevat olkekut:
· Mitte küllastunud õhk-on õhk, milles sisalduv veeaur on ülekuumendatud olekus.
Ülekuumendatud auruks nim. Mille temp on kõrgem sammale rõhule vastavast
küllastus temperatuurist. Mitteküllastunud õhus olevate veeaurude partsiaalrõhk
pa
B = B ; 1 = 1 1 . 1 B Sellelt H-d diagrammilt on võimalik leida kastepunkti temperatuur ja märja termomeetri temp. Kaste punkti temp on näidatud lehelt nr:1. Näide 1: Õhu temp. on 15 kraadi ja suhteline niiskus 30%. Leida selle õhu kastepunkti temp. Vastus 2,5 kraadi.(vaata lk1 joonis 5). Märja termomeetri temp. on alati kõrgem kui kastepunkti temp. Õhu 3 kuumutamisel ja jahutamisel niiskuse sisaldus d ehk x ei muutu(vt diagrammi) aga suhteline niiskus muutub. Näide 2: Partsiaal rõhu Pa leidmiseks tuleb antud õhu oleku punktist jälle liikuda alla mõõda vertikaal joont(x const joont) kuni lõikumiseni partsiaal rõhu kõveraga ja määrata kui suur on. g Vastus: 2 kg
Laskumisel jälle soojeneb. Temperatuuri vertikaalne gradient ehk adiabaatiline gradient temperatuuri langus ühe pikkusühiku kohta vertikaalsihis. Eristatakse kuiva ja märga gradienti. Märgadiabaatiline gradient õhutemperatuur langeb adiabaatilisel tõusmisel nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus peaaegu 1 C° võrra 100m kohta; märgadiabaatiline gradient iseloomustab kuivast adiabaatilisest gradiendist aeglasemat temperatuuri langust 100 m kohta küllastunud õhus. Miks on märja adiabaatilise gradiendi puhul temperatuuri langus aeglasem? Kuivadiabaatilise gradiendi temperatuuri langus leiab aset, kuni õhk on veeaurust küllastumata. Õhu edasisel tõusmisel temperatuur langeb ja saabub olukord, kus veeaur õhus hakkab kondenseeruma tekib küllastunud olek. Kui adiabaatiline olek kestab edasi, langeb temperatuur veelgi, kuid mitte nii palju kui küllastumata niiske õhu puhul. Selle põhjuseks on veeauru kondenseerumisel vabanev soojus, mis
Operatiivne temperatuur iseloomustab ruumi õhutemperatuuride ja pinnatemperatuuride koosmõju. α C ∙t a +α rad ∙ t rad t operatiivne= ,℃ α c + α rad αc - keha pinna konvektiivne soojusjuhtivus, W/(m2·K); ta - õhutemperatuur, ºC; αrad - keha pinna kiirguslik soojusjuhtivus, W/(m2·K); trad - kiirgavate pindade keskmine temperatuur, ºC Kui õhu liikumiskiirus on alla 0,2m/s ja kiirgustemperatuur ei erine õhutemperatuurist üle 4°C võib kasutada järgmist valemit: t a +t rad t operatiivne= ,℃ 2 Keskmine kiirgustemperatuur - arvutatakse kiirgavate pindade kaalutud keskmiste temperatuuridena. Efektiivne temperatuur – on võrdne niiskusega küllastunud õhu temperatuuriga, kui õhu liikumiskiirus on 0,1 m/s. Iseloomustab õhu temperatuuri, niiskuse ja liikumiskiiruse koosmõju. 13
Vibratsiooni kestus Tööriistast kinnihoidmise viis, jõu rakendamine, kliimategurid- külm, märg, suitsetamine(mõju vereringele) Kohtvibratsiooni iseloomustavad Ruutkeskmine kiirendus, korrigeeritud kiirendus Riskianalüüs Kokkupuute suurus, tüüp, kestvus Piirnormid, rakendusväärtused Riskitundlikud töötajad Andmed töövahendi vibratsioonitaseme kohta tootjalt Töövahendi seisukord, kulumine Vibratsiooni vähendavad meetmed Kokkupuude väljaspool tööaega Kaasnevad müra, halb mikrokliima Tervisekontroll Terviseriski vähendamine Kui rakendusväärtusi ületatakse- tegevuskava Väiksema vibratsiooniga töövahendid Kestuse ja intensiivsuse piiramine Vaheajad, töögraafik vibratsioonivabade ülesannetega Üldvibratsiooni vähendavad istmed, kohtvibratsiooni vähendavad käepidemed Terviseriski vähendamine Vibratsiooni vähendavad kindad, jalatsid, matid Külma ja niiskuse eest kaitsvad tööriided Töövahendite hooldus Töökohtade paigutuse, kujunduse muutmine
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu poole:G=-grad p/p dyn/g,
faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: • hingamine • konvektsioon • soojusjuhtivus • kiirgumine • aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? • ruumi sisetemperatuur • õhu suhteline niiskus • õhu liikumiskiirus • inimese aktiivsus s.o. soojaeritus • riietuse soojapidavus Rahulolematust oleks võimalik väljendada PPD indeksiga 11. Mida väljendab clo? Millest see sõltub? Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 12. Millised parameetrid peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid mõõdetakse? Operatiivtemperatuur, CO2 sisaldus, niiskuse sisaldus, õhu liikumiskiirus. Neid mõõdetakse ruumi
Varjatud soojus faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik higi, vesi aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus · kiirgumine · aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? · ruumi sisetemperatuur · õhu suhteline niiskus · õhu liikumiskiirus · inimese aktiivsus s.o. soojaeritus · riietuse soojapidavus Rahulolematust oleks võimalik väljendada PPD indeksiga 11. Mida väljendab clo? Millest see sõltub? Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 12. Millised parameetrid peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid mõõdetakse? Operatiivtemperatuur, CO2 sisaldus, niiskuse sisaldus, õhu liikumiskiirus. Neid mõõdetakse ruumi
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energias�
100%, kus t on õhu absoluutne niiskus antud temperatuuril ja tk küllastunud veeaurule vastav absoluutne niiskus samal temperatuuril. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Selle tulemusel vedeliku molekulide keskmine kiirus väheneb ja temperatuur langeb. Kuid vedelikust lahkuvate molekulide arv oleneb auru rõhust ehk õhu niiskusest. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Märjaks termomeetriks nimetatakse termomeetrit, mille balloon on mähitud niiske materjali, näiteks vati sisse. Vee aurumisel vatist võetakse vajalikku energiat termomeetrilt ja seetõttu näitab see vähem kui kuiv termomeeter, kus puudub niiske vatt. Mida suurem on õhuniiskus, seda vähem erinevad märja ja kuiva termomeetri näidud. Suhtelist õhuniiskust saab leida vastavate nomogrammide alusel, mida esitatakse graafiku või tabelina.
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
Gaasisuhteline tihedus ja absoluutne tihedus suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi absoluutne tihedus on tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel. Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5
Ûhes kuupmeetris õhus oleva veeauru massi grammides nimetatakse absoluutseks niiskuseks. Igapäevases elus kasutatakse suhtelise õhuniiskuse mõistet. Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab, kui ,,kaugel'' on veeaur antud tingimustel küllastusolekust. Suhtelise õhuniiskuse määramiseks kasutatakse seadet ,mida nimetatakse psühromeetriks. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest üks on katud märja esemega (harilikult on selleks riie) ja see termomeeter näitab üldiselt vähem, kui on ruumi temperatuur (mida näitab teine termomeeter -kuiv termomeeter) Kuiva termomeetri ja kuiva ja märja termomeetrite näitude vahe kaudu määratakse psühromeetrilistest tabelitest õhu suhteline niiskus. Inimesele on kõige sootsam parasvööndis suhteline õhuniiskus 40 -65 %. Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Kristalne aine sulab jääva
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Analüüsitava mootori algandmed: B & W K90 GF Silindri võimsus Ns = 2300 kW Pöörete arv n = 110 p/min; silindri diameeter 0,9 m; kolvikäik S = 1,8 m Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus - mootori indikaatorkasutegur 2. Efektiivnäitajad - keskmine efektiivrõhk - mootori efektiivvõimsus - mooto
Antud juhul saadakse mõõdis x järgmise valemi abil: x=ks*N , kus ks-skalaartegur, N-mõõtevahendi näit tingskaalal. Tavaliselt kasutatkse skaalategurit elektriliste suuruste mõõtmiseks ettenähtud mõõtevahendite juures. Juhul, kui mõõtevahendil ei ole skaalat (nt. kapillaarviskosiomeetrit), siis skaalategurit nim. selle mõõtvahendi konstandiks. 57. Tundlikkus Mõõtevahendi tundlikkus on mõõtevahendi väljundsignaali või näidu (koste) muutuse ja seda põhjustanudmõõtesuuruse (stiimuli) väärtuse muutuse suhe. Tundlikkus T määratakse skaalanäidikuga mõõtevahendite korral valemiga: T=L/X, kus L-lugemi muutus, T- mõõtesuuruse väärtuse muutus. Numbernäidikuga mõõtevahendi korral onT määratud valemiga: T=N/X, kus N-numbernäidu muutus. 58. Suikeulatus Mõõtevahendi suikeulatus (suikepiirkond. diapasoon, tagasikäiguvahe) ts,a on vahemik, milles võib mõõtesuuruse
Kõige külmemaks kuuks on meil tavaliselt veebruar, mis on iseloomulik merelisele kliimale (mandrilise kliima korral on selleks jaanuar). Kõige soojemaks kuuks osutub juuli. Tuul on max saartel. Kõige vähem sademeid esineb meil talvel ja kevadel. Sageli on mai- ja juunikuu väga sademetevaesed, eriti saartel. Kõige rohkem esineb sademeid suve II poolel, maksimumiga enamasti augustis. Pilet nr 8. Kliima. Mikrokliima uurimine ja koha mikrokliima parandamise võimalused. Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused (Eestis). Kliima antud koha kliimaks nimetatakse sellele kohale iseloomulikku ilmastikureziimi paljude aastate jooksul, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust, atmosfääri tsirkulatsioonist jne Kliimat kujundavad tegurid on: *Päikesekiirgus (antarktikas saab pinnas 40% ekvatoriaalsest päikesekiirgusest) *Aluspinna iseloom ja omadused (maismaa, mäed, taimkate jne)
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
valgusel. Tänapäeval kasutatakse neid peaaegu kõikjal: tootmisliinides, sõidukites, telefonides jne. Optiliste sensorite eeliseks on protsessi jälgimine kontaktivabalt, võimaldades sellega rakenda suuremat kiirust ning kasutada neid kohtades, kus toote või objekti füüsiline manipuleerimine on raskendatud. Antud lõputöö keskendub optiliste sensorite rakendamisele veearvesti taatlusprotsessis, mida senimaani tehakse nn. käsitööna: operaator fikseerib taadeldava mõõtevahendi näidu ning mõõdab aega sobiva mahuni jõudmiseni. Seejärel võrreldakse tulemust etaloni näiduga ning arvutatakse mõõtehälve. Antud lõputöö eesmärgiks on mehaaniliste arvestite, millel puudub impulssväljund, taatlusprotsessi kiirendamine optilise sensori kasutamisega, suurendades sellega tootlikkust. Lähtudes Metrosert AS taatlusmetoodikast MSTM 42-2006 „Külma- ja kuumaveearvestid“, määratakse veearvesti taatlemisel mõõtehälve vähemalt kolmel kulul. Kulud valitakse tabelis 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
