Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti. 5. Mille ku
Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtmatud lihaste kokku
Tuleohutus. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlev materjal ja kõrge temperatuur 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? A, B ja C tulekustutusklass 3. Mis on B – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). A klass - Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. Puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained. B klass - Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained. Õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste. C klass - Gaaside tulekahjud. Maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik. 4. Millised tulekustutid sobivad A – klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulber-, vaht- ja vesikustuti 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 – süsihappegaas tulekustuti? Õli, bensiin, plastid, rasvad, kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmed ja -seadmed. 6. Põl
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. Ka
Ohtlikud jäätmed Eestis Mis on ohtlikud jäätmed? Jäätmeseadus § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumene
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioonide käigus (bensiin,
Ohtlikud jäätmed Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. JS § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtli
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad
Kõik kommentaarid