Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Risk ja ohutus kordamise vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kustutamaks mis klassi põlenguid ?
  • Mis on B ­ klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ?
  • Millised tulekustutid sobivad A ­ klassi tulekahju kustutamiseks ?
  • Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 ­ süsihappegaas tulekustuti ?
  • Kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ?
  • Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ?
  • Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ?
  • Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ?
  • Mida vajab vingumürgituse saanud isik ?
  • Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes ?
  • Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat) ?
  • Millest on need tingitud ?
  • Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale ?
  • Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale ?
  • Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum ?
  • Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust ?
  • Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime ?
  • Mis on radioktiivsus ?
  • Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus ?
  • Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid ?
  • Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist ?
  • Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest ?
  • Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe ?
  • Milline on keskmine aastadoos Eestis ?
  • Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid ?
  • Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal ?
  • Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile ?
  • Milles seisneb tuleoht keemialaboris ?
  • Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida ?
  • Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris ?
  • Kuidas seda vältida ?
  • Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris ?
  • Kuidas seda vältida ?
  • Millist ohtu kätkevad vaakuum ja surveanumad ?
  • Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad ?
  • Mis on zoonoosid ?
  • Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna ?
 
Säutsu twitteris
Riski- ja ohutusõpetus
I Tuleohutus (3 küsimust siit).
  • Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need:
    Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega)
  • Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?
    Vastus: A klass – tahked ained, B – klass - põlevvedelikud ja C – klassi - gaasi põlengud.
  • Mis on B – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid).
    Vastus B – klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID , VAIGUD, LIIMID , RASV, ENAMIK PLASTE JM
    Vastus A – klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL , PÕLEVAD KIUDAINED JM
  • Millised tulekustutid sobivad A – klassi tulekahju kustutamiseks ?
    Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti .
  • Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 – süsihappegaas tulekustuti ?
    Vastus: B – klassi põlengute kustutamiseks - põlevvedelikud, kui ka C – klassile - gaasid.
  • Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ?
    Vastus : 16 % . Hingatavas õhus on hapnikusisaldus 21 %.
  • Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ?
    Vastus: (tuletekk ) ja vaht – või vesikustuti
  • Iseloomustage vingugaasi ja nimetaga 3 füüsikalist omadust ?
    Vastus: värvusetu , lõhnatu ja maitsetu gaas .
  • Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ?
    Vastus on: ei tuvasta, selleks tuleb osta ja lasta paigaldada vingugaasiandur.
  • Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ?
    Vastus: iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon – kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas .
  • Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ?
    Vastus: 3 – 5 minutit , mille jooksul võivad mürgised põlemisgaasid ise süttida – lahvatus.
  • Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ?
    Vastus on: 112
  • Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ?
    Vastused:
    - räägi, mis on juhtunud;
    - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht;
    - ütle, kas keegi on kannatanud;
    - ütle oma nimi ja telefon;
    - püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt;
    - jälgi häirekeskusest saadud juhiseid;
    - ära katkesta kõnet ilma loata;
    - ära lülita telefoni välja peale teate edastamist,
    - kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112
  • Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama?
    Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem !
  • Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ?
    Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112.
    Elektriohutus .
  • Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III).
    • 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis.

    Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud
    • I-ohutusklassi põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud.

    • II-ohutusklassi põhineb lisaks seadme põhiisolatsioonile veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel , mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata
    • III-ohutusklassi põhineb kaitseväikepinge toitel , mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad .

  • Elektrilöök, elektritrauma , kannatanu esmaabi.
    Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile.
    Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V ( volti ). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet, saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi.
    Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme ning maaga
    Tavaliselt saab elektrilöögi, kui keha on maaga ühendatud ja puudutatakse isolatsioonirikke tõttu või muul viisil pinge alla sattunud elektrikodumasina või elektririista metallkeret. Vesi juhib väga hästi elektrit, mistõttu on väga ohtlik katsuda elektriseadmeid märja käega. Rangelt keelatud on elektriseadmete kasutamine vannis või duši all olles.
    Inimene saab voolu siis, kui see teda läbib. Inimene, kes puudutab ainult faasijuhet, aga on maast isoleeritud, ei saa elektrilööki, sest sel juhul ei läbi vool inimese keha. Samuti ei juhtu midagi, kui puudutada ainult nulljuhet, sest selles ei ole voolu sees. See on lihtsalt maaga ühendatud juhe. Sellest hoolimata ei ole elektriga kokku puutudes miski täiesti kindel, sest kunagi ei tea, kas juhtmete ümber olev isolatsioon on korras või kas jalas olevad kummist jalanõud on ikka täiesti terved ja kuivad.
    Pinge alla võib sattuda ka õhuliini- või mõne muu faasijuhtme maapinnale, betoonpõrandale või mujale langemise kohas, samuti maaga ühenduses olevate ja rikke tõttu pingestatud metallesemete ümbruses. Nimetatud piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögi, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge , mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). Elektrilöögi saamine tuleneb sellest, et mõlemad puutepunktid asuvad juhtme maaga puutumise kohast erineval kaugusel ja seetõttu on nad erineva pinge all. Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb.
    Sammupinge on seda suurem, mida pikem on samm. Ohu piirkonnas võib seista jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega, siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Sellises ohualas pole ka soovitav liikuda hüpates, sest tasakaalu kadumisel võib kukkuda kätele ning saadakse endisest tugevam elektrilöök. Sammupinge sõltub
    õhuliini pingest ja inimese kaugusest
    mahakukkunud juhtmeni. Kui tegemist
    on madalpinge liinidega (alla 1000 V),
    siis loetakse inimesele ohutuks alaks
    see, mis jääb kaugemale kui 5m
    juhtme mahalangemise kohast. Kõrgepinge puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m.

    Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid.
    Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust ( alalis - või vahelduvvool ), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast.
    Tekkepõhjused ja – mehhanismid :
    Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav.
    Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja.
    Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid:
    • Muutused keha süsteemides: krambid , ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms
    • Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms
    • Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lapsed) või töötraumana ( elektrikud )

    Sümptomid ehk avaldumine:
    Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Risk ja ohutus kordamise vastused #1 Risk ja ohutus kordamise vastused #2 Risk ja ohutus kordamise vastused #3 Risk ja ohutus kordamise vastused #4 Risk ja ohutus kordamise vastused #5 Risk ja ohutus kordamise vastused #6 Risk ja ohutus kordamise vastused #7 Risk ja ohutus kordamise vastused #8 Risk ja ohutus kordamise vastused #9 Risk ja ohutus kordamise vastused #10 Risk ja ohutus kordamise vastused #11 Risk ja ohutus kordamise vastused #12 Risk ja ohutus kordamise vastused #13 Risk ja ohutus kordamise vastused #14 Risk ja ohutus kordamise vastused #15 Risk ja ohutus kordamise vastused #16 Risk ja ohutus kordamise vastused #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 205 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor opilane11 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    ksimused vastused
    risk , ohutus , tuleohutus

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (2)

    erra profiilipilt
    erra: Tundub asjalik materjal olema
    14:35 12-12-2012
    geenik profiilipilt
    geenik: väga viis!
    19:54 14-12-2012


    Sarnased materjalid

    11
    doc
    Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    14
    doc
    Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias
    139
    pdf
    Spordi üldained 1 tase
    14
    docx
    Riskiohutuse eksam
    192
    pdf
    Riigikaitse õpik
    90
    docx
    Kinnisvara haldamise vastused
    11
    doc
    Toiduohutuse kordamisküsimused 2013



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun