100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
271 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
opilane11
Õppematerjali autor
selle tagajärjel sydame seiskumine,luumurrud-lihaste tugeva krambi tõüttu v kukkumine peale elektrilööki. Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekkivad raskesti paranevad haavandid, Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsustihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. III Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? 2. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju 3. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? IV kategooria-meditsiinilised seadmed IV Kiirgusohutus. 1. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseeriv on ohtlik, mõjutab elusaid rakke, saad kiirgusdoosi, suurem läbivusvõime
Elektritrauma korral tekivad põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elektrivooluga võib olla surmav. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise. Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? Kitsa spektriga optiline kiirgus (laser) Inimene ei taju seda valgusena ehk ei järgne kaitsereaktsiooni (silmade sulgemist, kulmude kissitamist, iirise kokkutõmbumist) ning tulemuseks võib olla silmapõhjade pöördumatu kahjustus, võivad kahjustuda silma võrkkestad. Laser on tehislik valgus, ohtlik ka kaugel lähteallikast, ei suuda tungida sügavale organismi seega kahjustuvad peamiselt silmad ja nahk.
a. sigaretid) 6. hoia alles kemikaali juhend 222 Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded: 1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta 2. kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgmiseks. 3. ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama: 1. käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile 2. oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle
mida edasi teha, see kõik on vajalik teadmiseks igaühele. 3 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID Elektriseadmed, mida kasutatakse kodumajapidamises, sealhulgas ka tarvitid liigitatakse nelja ohutusklassi vastavalt sellele kuidas tagatakse ohutus inimestele seadme rikke korral. Ohutusklassi saame kindlaks teha seadmel oleva tähise järgi või tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku järgi. Eristatakse nelja tüüpi seadmeid: tavalise pistikuga elektritarvitid mis kuuluvad 0 klassi; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I klassi; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega II klassi; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega III klassi.
TALLINNA TEENINDUSKOOL ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad........................................................................................5 2.2. Kokkupuude elektriga................................................................................................. 5 2.3. Sümptomid ja avaldumine...............
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid