Ringprotsess (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Veeaur

Ülesanne 4 Veeaur Kui palju kulub soojust t1 temperatuuril oleva niiske (x=0,8) veeauru temperatuuri tõstmiseks temperatuuri t2 suletud ventiilidega katlas (püsival mahul), kui auru on 3 kuupmeetrit? Algandmed: t 1 = 180°C t 2 = 390°C x= 0,8 V=3m3 T1=180+273,15= 453,15 K T2=390+273,15= 663,15 K L=0 Arvutused: q=Δh - v·Δp Q=q·m Erientalpia: h1=(1-x)·h’+x·h’’ Erientroopia: s1=(1-x)·s’+x·s’’ h1=(1-0,8)·762,7+0,8·2778=2374,94 kJ kJ s1=(1-0,8)·2.138+0,8·6,587=5,697 Kg·K Kg Niiske auru erimaht: v1=(1-x)·v’+x·v’’ 3 v1=(1-0,8)·0,00113+0,8·0,1946= 0,1559 m= 0,1559 =19,243 Kg m3 Kg Leian tabelist: p1=0,20Mpa=200 kPa Leian veeauru diagrammilt: s2=3230 kJ /(kg·K) h2=5,25 kJ / kg p2=310kPa Arvutan välja q: q=�

Soojustehnika1

90

pdf

Soojustehnika eksami küsimused

soojusjõuseade. Soojus muundatakse siin kasulikuks tööks termodünaamilise keha ringluse, s.o termodünaamilise ringprotsessi vahendusel. Et muundada soojust tööks, on vaja vähemalt kahte erineva temperatuuriga keha. Sellise süsteemi kõrgema temperatuuriga (TI) keha nimetatakse soojendiks (soojusallikaks) ning madalama temperatuuriga (TII) keha jahutiks. l – ringprotsessi poolt sooritatud kasulik töö. Elementaarne ringprotsess peab koosnema kahest protsessist .Selleks, et ringprotsess saaks toimuda on vaja pidevalt juurde juhtida temperatuuri ja ka vastupidi 15. Carnot’ ringprotsess. Carnot’ ringprotsessil on kõrgeim termiline kasutegur kõigist võimalikest ringprotsessidest, mis kulgevad soojusallika ja jahuti ühes ja samas etteantud temperatuurivahemikus. Carnot’i protsessi saab läbi viia ideaalses mootoris kus silinder on täidetud ideaalse gaasiga, silindri seinad on mitte soojust juhtivad ja puudub hõõrdumine

tehnomaterjalid

57

rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem

Termodünaamika

19

doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 , q1 ­ juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. Ts ­ diagrammilt: q T t 1 2 1 min ,sest q1 Tmax q1 Tmax ( s 2 s1 )

Soojustehnika

19

doc

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 = , q1 ­ juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 - q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. Ts ­ diagrammilt: q T t = 1 - 2 = 1 - min ,sest q1 Tmax q1 = Tmax ( s 2 - s1 )

Soojustehnika

21

doc

Soojustehnika küsimuste vastused

...................................................................................................6 13.Soojushulga määramine entroopia abil (Soojushulga kujutamine TS-diagrammil).........................7 14.Ringprotsessi mõiste (kujutamine olekudiagrammidel PV;TS)(Ringprotsessi termiline-kasutegur) ................................................................................................................................................................7 15.Carnot'i - ringprotsess (PV ja TS diagrammid, termiline kasutegur)...............................................8 16.Erisoojuse def....................................................................................................................................8 17.Soojusmahtuvuse def........................................................................................................................ 8 18.Erisoojuste liigitused ja mõõteühikud......................................................................

Soojustehnika

2

doc

Soojustehnika teooria eksamiks

mis iseloom. gaasisegu tervikuna. Olgu mahus V soojusliku tasakaalu olekus ideaalsete gaaside segu. 2) Isobaarne protsess on protsess, mis toimub 4). Isoentroopne protsess veeauruga. Tähistades üksikute segus olevate gaasikomponentide püsival rõhul. (p=const ja p=0). v2/v1=T2/T1 Gay- 23.Termodünaamiline ringprotsess ja molekulide arvu N1,N2,...,Nn on võrrandi pV=NkT Lussaci võrrand. Siin termodünaamilises süsteemis Termodünaamika II seadus. Termodünaamika II seadus põhjal pV=(N1+N2+ ...+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi tehnilist tööd ei tehta ning termodün. keha üleminekuks määrab termodünaamiliste protsesside suuna--väiksema kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+...+Nn/V*kT

Soojustehnika

54

pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

s  s 2 avaldatav võrrandist s  s 2  ( s 2  s 2 ) x 2 , millest x2  . Adiabaatilises paisumisprotsessis s 2  s 2 tehtud mehaanilinetöö l  u  u1  u 2 ja tehnilne töö lt  i  i1  i2 . p  v Termodünaamiline ringprotsess ja Termodünaamika II seadus. Termodünaamika II seadus määrab termodünaamiliste protsesside suuna—väiksema tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. Def: Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema temp. kehalt madalama temp. kehale. Ringprotsess- TD pr. Kus töötav keha perioodiliselt paisub ja komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek. Kasutegur: t= lo/q1=q1-q2/q1 –TD II seadus. Carnot’ ringprotsess. Otsene ja pööratud?

Soojustehnika

Meedia

Kommentaarid (1)