Riistvõimlemine (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Tallinna Kunstigümnaasium
Riistvõimlemine
Referaat
Koostaja : Kert Moist
2014
Tallinn 2014
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS 1
2. RIISTVÕIMLEMINE 2
2.1. Võistkondlik mitmevõistlus 2
2.2. Individuaalne mitmevõistlus 2
2.3. Kohtunikud 3
2.4. Raskusastmed 4
2.5. Erinõuded 4
2.6. Elemendirühmad 5
2.7. Vead 6
2.8. Naiste riistvõimlemine 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID 9
Sissejuhatus
Riistvõimlemine on sportvõimlemise ala, mis koosneb riist- ja vabaharjutusest.
Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel – 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikud harjutused rööbaspuudel ja kangil.
Nüüd võistlevad mehed kuuel ja naised neljal individuaalalal, ühtekokku pääsevad olümpiaheitlusele 98 meest ja 98 naist. Osaleb 12 võistkonda, igaühes kuus atleeti, lisaks 26 üksikvõistlejat. Kõik nad teevad läbi kvalifikatsioonivõistluse, kuid selle tulemused finaaliks kirja ei lähe.
Meeste riistvõimlemine koosneb kuuest alast, olümpiajärjestus on

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

odAA Õppematerjali autor

Riistvõimlemine oli olümpiamängudel kavas jubas üle 100. aasta tagasi. Alguses said olümpiamängudel osaleda ainult mehed, kuid hiljem said osaleda ka naised.
Punkte jagavad kohtunikud, kes peavad hindama katse sooritust, tehnikat, raskustaset ning erinõudmisi. Kohtunikud jagunevad nii A-kohtunikekoguks kui ka B-kohtunikekoguks.

Sport riistvõimlemine kohtunikekogu kohtunikud võimleja jõuelement võistkondlik

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Riistvõimlemine

Sarnased õppematerjalid

doc

Riistvõimlemine

..............................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ajalugu.........................................................................................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine...........................................................................................................................3 Naiste riistvõimlemine..................................................................................................................3 Kohtunikud...................................................................................................................................4 Raskusastmed...............................................................................

Kehaline kasvatus

docx

Iluvõimlemine olümpiamängudel

turvalisust. Hüppeplatvorm paigutatakse poodiumile, et publikul oleks parem hüppeid jälgida. · Ala oli olümpiamängudel esimest korda kavas 2000. aastal Sydneys. Siis konkureerisid 24 võimlejat, Ateenas oli neid 32 (16 meest ja 16 naist). · Omadused: Võistlusvarustus Võistluskava Võistlusjärjekord Kvalifikatsioonivõistluste kohustuslik kava Kohtunikud Punktiarvestus RIISTVÕIMLEMINE · Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, mees¬kondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. · Omadused: Naiste ja meeste riistvõimlemise erinevus Individuaalne mitmevõistlus Võistkondlik mitmevõistlus Kohtunikud Raskusastmed · Erinõuded:

Atleetvõimlemine

odt

Kehalise kasvatuse referaat - Sportvõimlemine

riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 3 SPORTVÕIMLEMINE EHK RIISTVÕIMLEMINE Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust. Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab

Kehaline kasvatus

docx

Virve Kiisa

Virve Kiisa. Virve sündis Järvamaal. Virve Gustel. Peres oli neli last. Kõige vanem, Laine, sündis 20. Jaanuaril 1927.a. Õilme 14. Detsembril 1928, Virve 2. Oktoobril 1930.aastal ja kõige noorem, vend Arved, 24. Märtsil 1932.a. Esimesed lapsed Vilma ja Kalvi surid mõlemad 1927. aasta talvel ühel ja samal päeval difteeriasse. See oli kohutav löök Virve vanematele. See trauma murdis Virve ema tervise, sest Laine oli äsja sündinud. Arved oli imikuna väga haige, põdes viis korda kopsupõletikku. Talle kinnitati kiige lae külge ning kogu aeg teda kiigutati. Ta nuttis väga palju. Tüdrukud olid üsna terved. Kui oli nohu ja köha, siis kutsuti arst koju ning teiste lastega eriti mängida ei lubatud. Ainult arst, lapsed Kira ja Miki ning kaupluse omaniku tütar olid tihti nende külas mängimas. Neil olid suured toad, suur aed ja mets aia taga- kõik oli nende mängumaa. Neil oli tädi Liine, kes neid hoidis ja kantseldas. Ta

Kirjandus

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused