Eesti, minu viimane kiri Sulle ja kodustele Kaisa Kamenik Sõna „viimane" vihjab üldjuhul millelegi lõplikule. Silme ette tuleb sõdur kaevikus, kes enne eesootavat lahingut kodustega kirja teel hüvasti jätab. Kas eestlased on praegu nagu sõdurid kaevikus ning peaksid rahvusvahelist olukorda arvestades negatiivsete stsenaariumite peale mõtlema ja oma viimaseid kirju vorpima hakkama? Kindlasti mitte! Eesti Vabariik saab varsti 97-aastaseks. Inimesed elavad harva nii kaua. Samas pole riik inimene, ta ei sünni kellestki, ei sure ega saa jääda ka pensionile, et vanaduspõlve nautida. Kokkuvõttes taandub vastutus riigi heaolu eest ikkagi kodanikele, kellele see on justkui eluaegne projekt. Paljuski võib siinkohal piisada õigest suhtumisest ja sõnadest. Sõnal ja mõttel võib olla suurem jõud kui relval. Eelkõige selles valguses, et see võib ennetada relva kasutamist. Tänapäeval võivad kõik olla...
Emadepäev maikuu teine pühapäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapä eval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne Virginias Graftowi kirikus. Esmakordselt... Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üleeestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal. Lilled, kaardid ja kingitused Õpetajad suunavad lapsi kaarte valmistama ja juhendavad, kuidas päeva kodus tähistada, ema abistada, vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi. Paljud pered kingivad aga endiselt metsalilli, mis aina enam on hakanud asenduma kultuurlilledega. Siiski p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
