Matemaatika õpetamise eesmärgid ja sisu l/a õppekavades Palun kirjutage loetu põhjal 1987. a, 1999. a ja 2008. a õppekavade võrdlev analüüs. 1.Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs mis on ühist, mis erinev; hinnang toimunud muutustele? Kõigis õppekavades on ühine lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös, toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks
1987.a , 1999.a JA 2008.a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2017 ÕPPEKAVADE ANALÜÜS Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs Kolmes erinevas õppekavades on erinevad eesmärgid, mis vastavad laste vanusele ja on suunatud laste arengule. Esimene õppekava (1987.a ) hõlmab kõik vanused eraldi ja punktid, millele lapsed erinevas vanuses peavad vastama. Õppekavas (1999) on iga vanuse kohta püstitatud eesmärgid, mis on konkreetsemad, kui esimeses õppekavas (1987) ning on olemas erinevate valdkondade (muusika, matemaatika jne.) tegevuskordi nädalas iga vanuse jaoks, mis on loomulikult suur pluss. Teises ja kolmandas õppevakavades (1999; 2008) on sarnased
SVETLANA KOBENJAK, ANASTASSIA ZRELOVA-RÕŽOVA, MARIA TSATSURO, KERTU TIEV KELA 2 LASTEAEDADE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS. 1. Lasteaed 2. Lasteaed 3. Lasteaed Erinevused/sarnasused Võrdlus Koolieelse PAIde lasteaed Maardu lasteaed Valga lasteaed lasteasutuse riikliku „Rukkilill” “Kaseke” õppekavaga 1) Milline on Erinevused:
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis
lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika. Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja
Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused. Teemade käsitlemise alus oli lastepärasus ja elulähedus. Vabariiigi perioodist võib esile tuua, et lasteasutustes oli kesksel kohal mäng, rakendati Fröbeli pedagoogikat, oluline laul, töökasvatus, meisterdamine, lapse harmooniline arendamine. Kasutusel ka rahvuslikud ideed. Lasteaedadel oli oma kodukord, päevakava, aastakava, puudus ühtne õppekava. Nõukogude perioodil toimusid muudatused. 1940 hakati arendama lasteaedade võrgustikku. Hakati korraldama sõimede tegevus, loodi ööpäevaseid ja nädalarühmi. Sõimed olid mõeldud 2 kuu kuni 3 aastastele lastele, lasteaiad 3-7 aaststele. Algul eraldi, 1947 kokku lastepäevakodudeks, mis allusid linnade või rajoonide haridusosakondade kaudu vabariiklikule haridusministeeriumile. Lapsed jagati rühmadesse vastavalt vanusele. Sisuline tegevus toimus programmide järgi, mis olid riiklikud.
Inglismaa õppekavas on lahti seletatud, kuidas hea kasvukeskkond erinevate tegevuste juures saavutada. Antud on ka praktilisi juhiseid, mis aitavad tulemusi paremini saavutada. Kasvukeskkonda on mainitud iga valdkonna juures ning välja toodud ka juhendid, kuidas neid omavahel seostada Eesti õppekavas on kasvukeskkond välja toodus vaid mõnes kohas punktidena. Eesti õppekavas on õppevaldkondade all ära märgitud arengukeskkond, õpi-ja kasvukeskkond. Inglismaa õppekava on palju põhjalikum ja seotud just konkreetsete näidete- ja juhistega. Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused? Õppekavade puhul on näha mitmeid erinevusi. Üks erinevustest mis mulle kohe silma jäi on see, et Eesti õppekavas pole üldse tähelepanu pööratud turvanõuetele, kuid Inglismaa õppekavas on see täiesti olemas. Samuti on ära toodud ka erinevaid nõudeid pedagoogidele, kuid Eestis on nõuded, mis puudutavad pedagooge esitatud pigem seaduse vormis.
kuipalju kõrgem on iseseisval tegutsemisel ja isiklikul vastutusel põhinev õpetamine võrreldes sellega, mis toetub välisele autoriteedile.” HARIDUSLEKSIKONIST LOE JUURDE. SUHT KÖIK SEAL OLEMAS. 4.Varajast sekkumist puudutav seadusandlus. Puuetega laste kaitset ja sotsiaalhoolekannet Eestis reguleerivad mitmed õigusaktid - Sotsiaalhoolekandeseadus, Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, Eesti lastekaitseseadus, Perekonnaseadus, Riiklike peretoetuste seadus, Vanemahüvitise seadus, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Lisaks veel rahvusvahelised raamdokumendid nagu näiteks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, ÜRO lapse õiguste konventsioon. Perekonnaseadus (2009). Sotsiaalhoolekande seadus (2015). Koolieelse lasteasutuse seadus (1999). Erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele. Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses
Kõik kommentaarid