Riik.Majanduslikud tootmisviisid. (0)

Põhikool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

1 Hindamata

Lõik failist

Riigi de jure tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine,mille puhul ei seata mingeid piiranguid omavaheliseks suhtlemiseks, vaid riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina.
Riigi de facto tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine, mille puhul ei peeta uut riiki täieõiguslikuks rahvusvahelise õiguse subjektiks.
Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille puhul kõrgemad riigivõimu organid valib rahvas või moodustab need parlament .
Unitaarriik on lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike,osariike,liidumaid)
Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.
Konföderatsioon e riikide liit kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmeid.
Pariisi rahukonverents 1919-1920.a kuulutati välja rahvaste enesemääramise õigus(eksisteerimise vorm, poliitiline staatus jne.) Rahvusliku enesemääramise õigust kindlustades loodeti tagada üldine julgeolek.
Schengeni leping 1990.a Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline leping.Eesmärk oli kaotada nendevahelised piirid ( nt. lihtsustada kaubavahetust)
Monarhia -riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Monarhia jaguneb absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) ja konstitutsiooniliseks monarhiaks(põhiseaduslik,võimude lahusus, Inglismaa)
Agraarne tootmisviis e põllumajanduslik tootmisviis jaguneb vara- ja hilisagraarseks. Varaagraarne tootmisviis tekkis 6000- 10 000 a tagasi, kui inimesed jäid paikseteks. See jagunes alepõllunduseks ja rändkarjakasvatuseks. Hilisagraarse tootmisviisiga ühendati taime- ja loomakasvatus ( tööjõud)
Industrialiseerimine on tööstuse areng ja selle rahvamajanduse struktuuriks loomuliku ja ülekaalukalt isetekkelise protsessina, mis algas tööstusrevolutsiooniga. Iseseisev industrialiseerimine toimus oma jõududega, areng oli sujuv . Sõltuv industrialiseerimine on osaline ja künklik industrialiseerimine, millest on huvitatud teised riigid ja mida teostatakse suurelt osalt ka nende jõududega( ettevõtted, tehnoloogia , kapital )
Koloonia e asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa mille mingi teine harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik ( emamaa e monopol ) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab.
Tööstusühiskonna ja koloniaalimpeeriumi tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõunariigid varustasid emamaid toormega ja vastu said tehnoloogiat ja tarbekaupu.
Maailma kaubandusvood jagunesid kolmeks: 1. kaubavahetus emamaa ja oma koloonia vahel 2. tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3.emamaa ja võõraste kolooniate kaubavahetus(nõrk) ning kolooniate omavaheline kaubavahetus oli peaaegu olematu.
Hiliseindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine. Hilisindustriaalne tootmisviis kujunes välja piirkondades, kus leidus kivisütt, metalle ja teisi maavarasid , mille kasut. Soodustas tööstuslikku arengut. 19.saj lõpul toimus uus tehnoloogiline murrang, mida isel elektri, telefoni, raadio, auto ja hiljem ka lennuki leiutamine . Võeti kasutusele nafta .
Postindustriaalne ühiskond sai alguse 20.saj teisel poolel, kui toimus tehnoloogiline pööre ja arenes kosmosetehnoloogia aatomifüüsika ja võeti kasutusele esimesed elektronarvutid. Postindustriaalset ühiskonda nim. ka infoühiskonnaks. Infoühiskonda eristab: teadusliku töö väga lai levik ning selle suur ja kiiresti kasvav osatähtsus majanduse arengus; teadmised kui infoühiskonna peamine ressurss ei eksisteeri mitte eeskätt esemelisel kujul, vaid inimeste teadvuses.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lalalaaa Õppematerjali autor

riik riigi de jure tunnustamine riigi de facto tunnustamine unitaarriik monarhia vabariik kohalik omavalitsus föderatsioon konföderatsioon pariisi rahukonverents schengeni leping agraarne tootmisviis industrialiseerimine hilisagraarse tootmisviis varaagraarne tootmisviis koloonia tööstusühiskond postindustriaalne ühiskond

Sarnased õppematerjalid

odt

Geograafia mõisted

Tootmisviis ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Agraarühiskonnas tegeleb enamik selle liikmeid põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond ühiskond, millesse Põhja riikides on hakatud üle minema alates 1970. aastatest; domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. Tööjaotus- töö jagunemine erinevateks töö liikideks. Rahvusvaheline tööjaotus- riikide majanduse spetsialiseerumise sellise toodangu valmistamisele , mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suuudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsmealt kui samade kuludega teistes riikides; territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm

Geograafia

docx

Geograafia arvestus 10ndale klassile

Globariseerumine ja regionaliseerumine. Globariseerumine (üleilmastumine) - protsess kui maailma majandus areneb kiiremini kui riiklik majandus. * Rahvusvaheline firma firma mis on laienenud üle mitme riigi või üle mitme regiooni. Firma kes ei tunne riigipiire. Võib tekkida küsimus: Asukohamaa - Neis riikides on firma tütarfirmad või harukontorid. Ehk asukohamaa on see riik kuhu firma on laienenud. Päritolumaas See on riik kus on firma asutatu, sealt on pärist algkapital ja võimalik et ka tippjuhid. + Paljud kohalikud taavad tööd - Kohalikud firmad aetakse pankrotti. Regionaliseerumine - Mingi piirkonna majandust arendatakse eeskätt. + Tänu EL ühisele koostööle on võimalik piirkonna majandust arendada -Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1. Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja

Geograafia

odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamine Mõis talu Ettevõte, tehas Uurimis-või tootmiskütus teenindusüksus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö Kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Peamine Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailma tegevuspiirkond ( rahvusvahelised firmad ) Veokulud Väga kõrged Kõrged Väikesed Osalemine Üksikute kaupade Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega maailmamajanduses osalemine majandussüsteemid majandussüsteemid,

Geograafia

doc

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

koos arenema,rahvad hakkasid tihedamini suhtlema,need piirkonnad mis ei suutnud kaasa minna iseseisva industrialiseerimisega(omal algatusel,oma jõududega) sunniti sõltuvindustrialiseerumise(huvitatud teised riigid,teostatakse suurelt osalt nende jõududega) teele.Hilisindustriaalne(19saj)-järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine.Postindustriaalne (20saj)- tänapäeva moodsaim tootmisviis,alles kujuned ja geograafiliselt laieneb peamised tunnused: vaimne töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks.Infoühiskond ühiskond millesse Põhja riikides on hakanud üle minema 1970.a,domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liimetest töötab kvarternaarses sektoris.Rahvusvaheline tööjaotus riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele mille tootmise kulud on väiksed ja

Geograafia

doc

Rassid, rahvad ja usundid

enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimest iseloomustavaks tunnuseks on suhteliselt uus nähtus. Keskajal määretleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaaliks oli ladina ja kreeka keelse antiik kultuuri taassünd. Hiljem kujunes aadli kultuuri tunnuseks prantsuse keel. Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia esilekerkimine toimus euroopas 18.-19. sajandil. Leiti, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia jne. on lagunenud). Riigi ja rahvus piirid ei saa ka tulevikus täielikult kattuda. See tõttu jääb rahvuslike õiguste küsimus ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemus rahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne.). Hõim - väike algelise kultuuriga etnos.

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded

Ühiskond

236

pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal

Õigus

Rohkem sarnaseid