Facebook Like

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.
Riik on ühiskondlik institutsioon , mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine.
Institutsioon- moodustis , asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.( kirik , kool)
Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine)
b)
Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn.
Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping)
Tunnused:
1) Territoorium -Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI.
2)Territoriaal veed -12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil =1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped.
3)Õhuruum antud ter. kohal
4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid -Reisilennukid ja reisilaevad , kaubalaevad, siis kui nad asuvad rahvusvahelises..... Sõjalennukid –ja laevad on alati oma lipu all igal pool.
5)Saatkonnad on selle riigi territoorium, milles nad asuvad. Saatkondadele on antud puutumatus vastavalt diplomaatilisele kokkuleppele.
Riigi põhitunnus on rahvas(elanikkond)-antud riigi territooriumil viibivad inimesed.
Tuleb eristada:
a)Antud riigi kodanikud
b)Välismaalased
c)Määramata kodakondsusega inimesed(kodakondsuseta)
d) Topelt kodakondsusega. Eesti Riigi seadus välistab topelt kodakondsuse.
1/3 Eestis on venelased.
Eesti üheks probleemiks rahvaga on määramata kodakondsuseta isikute osa. 92´-30%. 1.aug.06´-10%
Eesti kodakondsuse saamine-reguleerib Eesti Kodakondsuse seadus.(kehtib alates 95ndast aastast) Enne seda rakendati meil 38nda aasta KS. 38´ seaduse järgi olid Eesti kodanikud need, kes 17.Juuni 1940 olid Eesti kodanikud ja nende järeltulijad. 17.juuni 1940 Nõukad okupeerisid Eesti.
Maailmas on täna kasutusel 2 kodakondsuse saamise põhimõtet:
1)Kodakondsuse saamine vereõiguse alusel(jus sanguinis)*. Eestis kasutatakse seda põhimõtet. Eesti kodakondseks saab sünniga siis, kui üks vanematest on eestlane
Päikese õigus(jus solis)*- laps saab selle riigi kodakondsuse millise riigi territooriumil ta on sündinud.
*-ladina k.
2)Naturalisatsiooni korras.
naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine vastavalt seaduses ettenähtud korrale.
Kodakondsuse saamine naturalisatsiooniga on kirjas kodakondsuse seaduses.


Tingimused Eesti kodanikuks saamisel:
  • vähemalt 15-aastane
  • isik peab olema elanud alalise elamisloa alusel Eest 5aastat enne avalduse esitamist ja pool aastat peale avalduse esitamist.
  • keele nõue-peab teadma eesti keelt ettenähtud korras. (praegu kehtib kord, et kui inimene on lõetanud eestik . kooli, siis nõuet pole)
  • taotleja peab tundma Eesti põhi –ja kodakondsuseseadust.
  • isik peab omama legaalset püsivat sissetulekut.
  • taotleja peab olema lojaane EV-le ja annab vastava vande!
3)eriliste teenete eest-kunsti, -teaduse –ja spordi vallas.
Ettepaneku peab tegema üks valitsuse liige e. minister. Aastas maks. 10 inimest)
optsioon-valiku tegema kahe või enama riigi kodakondsuse vahel. (Eesti ajaloos pakkus selle välja Tartu rahu 1920)
Eesti kodakondsuse kaotamine.
1)vabastamine-inimese oma enda avalduse alusel. Valitsus võib keelduda kolmel juhul:
a)kui isikut ohustab kodakondsus
b)kui inimesel on täitmata kohustused riigi ees. ( maksud tasumatta, võlg)
c)kui inimene teenib Eesti kaitsevägedes.
Igasuguse keeldumise võib vaidlustada kohtus.
2)kodakondsuse ära võtmine.
a)kui inimene on astunud välisriigi sõjaväe teenistusse ilma loata.
b)tegeleb välisriigi luureteenistuses
c)riigipööraja
Kelleltki ei tohi võtta kodakondsust veendumuste pärast. Sünniga saadud kodakondsust ei tohi ära võtta. Eesti kodakondsus kaob, kui ollakse vastu võtnud mingi muu riigi kk.
Elanikkonna kohustused ja õigused.
Kõik on kirjas Eesti põhiseaduse teises ptk-s
kohustused:
1)kohustused, mis kehtivad kõigi elanike jaoks olenemata kodakonsusest.
2)kohustused, mis laienevad ainult kodanikele .
Õigused:
1)Õigused, mis kehtivad kogu elanikkonna suhtes. (inimõigused) (kõik on seaduse ees võrdsed, ei tohi diskrimineerida-paragrahv 12)
2)Ainult kodanikele laienevad õigused. (vblt valida elukoht. p.29 ja 31)
3)Õigused, mis on antud riigi kodanikele, kuid teatud piirangutega laienevad kõigile.
KOLMAS RIIGI OLULINE TUNNUS:
Avalik võim, kes on võimeline teostama riigi territooriumil viibiva elanikkonna üle efektiivset kontrolli. Kui valitsus ei ole võimeline, siis tekib kahtlus riigi olemasolust. Valitsust ei tohi samastada riigiga.
Jurisdiktsioon-valitsuse ehk avaliku võimu oluliseim tunnus. See on võimu teostamine , võimu pädevus. See on võime luua, muuta või lõpetada õigussuhteid.
Riigi mittepõhilised tunnused:
-seadusandluse ehk õigluse olemas olu (õigus kehtestab antud riigi territ. teatud käitumiskorra)
-sunni –ja vägivalla mehhanismid, et tagada seadustest kinni pidamine)
-riigivõime astuda suhetesse teiste riikidega ja suhelda rahvusvahelisel areenil.
RIIKIDE LIIGITUS
ÜRO’s on 192 riiki
liigitatakse Valitsemisvormi(riigivormi) järgi
see näitab kuidas on paika pandud riigi ülesehitus juriidiliselt(seadustes) see kajastub alati Riigi Põhiseadustes.
a) MONARHIAD ( riigipea on mitte valitud, tavaliselt tänu päritolu saadud
absoluutme monarhia – piiramatu võim kuulub ühele isikule, selline valitsusvorm on paljuski ajalugu.(Saudi- Araabia ) selle puhul on kõik kolm võimu riigis koondunud ühe isiku kätte ja see on pandud paika ka juriidiliselt.
konstitutsiooniline(põhiseaduslik) monarhia – monarhi võim on seadustega priiratud.Tal on ainult esindusfunktsioonid. Tegelik võim on siiski seaduslikult(rahva poolt valitud) parlamendi käes.
b)VABARIIGID(kõik tähtsamad ametid on kaudselt või otseselt valitavad.)
parlamentaarsed vabariigid – rahvas valib otse parlamendi ja parlament määrab omakorda määrab ametisse tähtsamad ametiisikud. Kogu võim kuulub parlamendile. Eesti on klassikaline parlamentaarne vabariik.
* parlamentarism – riigiülesehitus kus kogu võim kuulub parlamendile.
presidiaalvabariik – presidendi õigused suuremad. president määrab ametisse ka valitsuse.
Venemaa, Prantsusmaa.
Mõlemad RIIGI tüübid omavad puudusi, kuid neil on ka positiivseid jooni.
võim on parlamentaarsel riigil rohkem kollektiivne. aga häda tekib kohe sellest aga pange tähele et hajutab vastutust. Parlamentaarsetel riikidel on keeruline langetada kiireid otsuseid.
parlamentaarse vabariigi töökindlus on väike
Presidentiaal riik on paremini juhitav. ja kriisiolukorras töötab paremini kui parlamentaarne riik. aga oht on et ühe inimese kätte antakse liiga suur võim
Riike liigitatakse veel poliitilise reziimi järgi. see näitab kuidas antud riigis on reaalselt valitsemine teotakse, mitte ainult paberite järgi vaid reaalsus. Milline on võimu ulatus. Kuidas toimub võimu vahetus.
Diktatuurid Demokraatia
Autoritaarne režiim(pehme variant)
Autoriteedile toetud valitsus(Eestis 1934-1938)
Rahva võim. sündis vanas kreekas; ateenas.
Poliitiline reziim kus rahvas osaleb võimuorganite moodustamisel. ja ühiskonda puudutavate küsimuste lahendamisel.
Totalitaarne dicktaktuur ( totalitarism )(hitler, stalin ,mussolini)
Ajaloolised vormid
  • otsene ehk vahetu demokraatia.(tänapäeval pole seda võimalik seda rajada(ühiskonnad liiga suured)) euroopas proovitakse Sveitsis niimoodi teha.
  • esindusdemokraatia (tänapäeval) ehk kaudne demokraadia( rahvas valib võimu(rahvaesindajale ehk saadikule antakse MANDAAT )).
    Totalitaristmi tunnused/Hannah Arendt) kirjutas raamatu TOTALITARISMIST/
  • ühe partei ainuvõim(partokraatia)
  • riigi võim kontrollib kontrollib kõiki valdkondi.
  • range tsensuur – kontroll massimeedia üle , riigi propaganda levitamine
  • julgeoleku organite ja salapolitsei suur võim. 
  • militariseerimine(sõjaväestamine)
  • ksenofoobia(välismaailmaga hirmutamine; välismaailmas on kõik pahad, nendega ei tasu suhelda)
  • isikulultus – ühe inimese fännlus
  • haridussüsteem on range kontrolli all.
  • teisitimõtlejate füüsiline hävitamine
    Tänapäeva esindusdemokraatia olulisemad tunnused
    1)Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas.
    2)rahvas ei teosta oma võimu otse vaid kaudselt a) läbi valimiste b) läbi rahvahääletuste ehk. referendumite.
    3) valimistel ja rahvahääletusel.on kõigil täisealistel teovõimelistel kodanikel hääleõigus ja kõik hääled on võrdsed.

    Kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) – mõiste mida kasutatakse tänapäeva esindusdemokraatia iseloomustamiseks, ühiskond kus on kõrge elanike aktiivsus oma huvide kaitsmisel kus on võimalik inimeste ühinemine või koondumine erinevatesse ühingutesse.
    tekkivaid rühmitusi nimetatakse huvi või mõjugruppideks. mõju avaldamine võimule oma huvide kaitsel ja poliitikas esinevaid mõjugruppe nimetatakse erakondadeks huvigruppide moodustamine ühiskonnas on vaba.
    võimalused kuidas huvigrupid saavad mõjutada riigi võimu.
    a)seestpoolt – valitakse oma esindajad riigi võimu juurde
    b)väljastpoolt – lobism – parlamendi saadikute mõjutamine väljaspoolt istungite saali enne otsustavat hääletamist.
    demokraatia säilitamise nimel on vajalik saavutada erinevate huvigruppide tasakaal, väga ohtlik on olukord kui üks huvigrupp pääseb liialt võimule.
    tasakaalu on võimalik saavutada. monopolide(ettevõte, kellel on mingi kauba ainumüüügi õigus) vastu võitlust riigi tasandil.
    riigiametnikud tuleb ametisse võtta avaliku konkursi kaudu, mis peab tagama ametnike poliitilise sõltumatuse.eestis ametnike sõltumatus on tagatud avaliku teenistuse seadusega.
    kõigi huvigruppide tegevus ja eesmärgid peavad olema avalikud ning läbipaistav
    eriti peab olema nähtav nende rahastamine .eriti vajalik poliitiliste erakondade juures
    tuleb hoida kontrolli all lobitegevust(USA’s lobitöötajad vajavad tegutsemiseks avalikku/riikliku luba ja nad peavad avalikustama selle kelle huve nad kaitsevad )
    kõikidel huvigruppidel peab olema võimalus oma seisukohti välja öelda!!!!
    tänapäeva esindusdemokraatia kriitikud
    massidemokraatia pooldajad(massidemokraatia - ) nõuavad et ühiskonna juhtimisse tuleb pidevalt kaasata suuri rahvamasse(üks võimalus on korraldada rahvahääletusi; teiseks kaasata suuri rahvamasse aktsioonidesse/miitingud,koosolekud)
    massidemokraatia elluviimine oleks ühiskonnale väga kulukas .see tõmbaks inimesed eemale nende igapäeva tegevusest
    et praktika näitab, mida rohkem otsustab, seda rohkem pääseb võimule keskmine, mitte kõige parem.
    riikide liigitus – oskame vahet teha monarhiatel ja vabariikidel, monarhia erivormidel ja vabariikide erivormidel. oskame tuua tänapäeva maailmast ka näiteid !!!!!
    dicktac duurid ja demokraadia tunnused.
    demokraatia vormid, otsene ja esindusdemokraatia, põhitunnused
    RIIGIVORMID
    Liitriigid ehk föderatsioonid(sellised riigid koosnevad suurt iseseisvust või autonoomiat omavatest osadest) Ameerika Ühendriigid, Saksamaa Liiduvabariik ,
    tekkinud tänu ajaloolise traditsioonile või riigis olevate paljudele rahvastele
    Unitaarriigid riigid millel autonoomsed osad puuduvad(ühtsed riigid) Eesti soome läti prantsusmaa
    konföderatsioon – on eraldiseisev mõiste, sõltumatute riikide liit(EUROOPA LIIT)
    SRÜ
    VALIMISED
    selle kaudu toimub võimuorganite moodustamine
    1)tingimused
    a)üldised-valimisõigus peab olema antud kogu täiskasvanud teovõimelisele elanikkonnale,eestis 18. aastaselt, tsensus –valimispiirang(vanuseline)
    paiksustsensus – kohalikel valimistele, seda rakendatakse välismaalaste suhtes
    b)üheõiguslik- kõikidele valijatele peab olema antud võrdne arv hääli
    c) otsesed - kas kandidaadile või nimekirjale
    Valijaskond (elektoraat) valimistel
  • Riigikogu – 101 saadikut, valitakse need 12 valimisringkonnas. Mandaatide arv sõltub valijate arvust.
    *Aktiivne valimisõigus on antud kõigile Eesti kodanikele, kes valimiste toimumise päevaks on saanud 18-aastaseks. Hääleõigust ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetutel ja kuriteos süüdi mõistetutel, kes isutvad reaalselt kinni. Kes tingimisi vabad on need savad hääle anda.
    *Passiivne valimisõigus ehk kandideerimisõigus on kõigil Eesti kodanikel, kes kanditaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastat vanaks .
    Hääleõigus 18-aastaselt.
    Kandideerimisõigus 21-aastaselt.
  • KOV’i volikogu valimine – eelkõige meil vallad ja linnad. Maakond ei ole kohalik omavalitsus , see on riiklik struktuur.
    KOV’i volikogu peab olema vähemalt 7-liikmeline.
    Kui elanike suurus on 3000-5000 siis volikogu peab olema 13 liikmeline vähemalt.
    5000-10000 siis peab 17
    10000-50000 siis peab olema 21
    üle 50000 siis peab olema 31
    üle 300000 siis peab olema 63
    Hääletamisõigus – Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud omavad seda õigust, kes valimispäevaks on saanud 18 ja kelle püsiv elukoht on antud omavalitsuse territooriumil.
    Püsielukoht tehtakse kindlaks rahvastikuregistri järgi. Selle on juurdepääs väga vähestel inimestel.
    1. jaanuaril 2007 liituvad Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa liiduga, siis on neid 27.
    Hääleõigus on veel välismaalastel (mitte EL kodanikel), kes on elanudantud omavalitsuse territooriumil vähemalt 5 aastat seaduslikult. Alalise elamisloa alusel. Tallinnas on neid palju. Endised immigrandid. Vene munnid
    Kandideerimisõigus – kõigil 18-aastastel Eesti Vabariigi ja EL kodanikel, kes seisuga valimisaasta 1. august elavad antud omavalitsuse territooriumil püsivalt.
    KOV’i valimistel pole kumbagi õigust kohtu poolt tunnistatud teovõimetutel isikutel ja kuriteos süüdi mõistetud isikutel, kes istuvad vangis.
    3) Europarlamendi valimised – iga 5 aasta tagant. Eestist on seal 6 saadikut. Hääleõigus on Eesti kodanikel, kes on saanud valimiste päevaks 18 ja sama vanad EL kodanikud, kes elavad püsivalt Eestis. Kellelt tema kodumaal ei ole ära võetud hääleõigust, tema päritolumaal.
    Ei saa hääletada teovõimetud ja vangis istuvad isikud. Sama lugu nagu eelmise kahe valimise korral.
    Kandideerimisõigus on
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #1 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #2 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #3 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #4 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #5 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #6 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #7 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #8 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #9 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #10 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #11 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #12 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #13 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #14 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #15 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #16 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #17 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #18 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #19 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #20 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #21 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #22 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #23 Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid #24
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 216 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sillej Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    institutsioon, konvensioon, sõjalennukid, saatkondadele, riigi põhitunnus, naturalisatsioon, optsioon, jurisdiktsioon, absoluutme monarhia, tegelik võim, parlamentaarsed vabariigid, presidiaalvabariik, parlamentaarsetel riikidel, tekkivaid rühmitusi, liitriigid, konföderatsioon, paiksustsensus, hääleõigus 18, hääletamisõigus, hääleõigus, kandideerimisõigus, riigikogu valimistel, valimiskünnis, isikumandaadiga, ringkonna mandaadiga, ühekojaline riigikogu, väärteod, kurteod, riigikogu fraktsioonid, euroliidu seadusandlus, põhiseaduse muutmine, antud seadus, valitsuse istungid, riigikantselei, demokraatia tagamiseks, igasugune omakohus, kassatsioonikorras, kohtunikud, riigikontrolör, õiguskantsler, skandinaavia riikides, moraal, taliooniprintsiip, eesti õigussüsteemile, anglosaksi, islamiõigus, šariaat, eraõigus, avalik õigus, administratiiv õigus, karistusõigus, kuritegu, tsiviilprotsessid, vaatluse all, juriidiline isik, tarbimisväärtus, emiteerima, paberraha tootmine, aidata ida, äripangad, eesti pangal, raha interventsioon, konverteerima, devalveerima, revalveerima, fiskaalpoliitika, positiivne lisaeelarve, progressiivne maks, vabaturumajandusteooria, okt 1929, monetarism, jäik rahapoliitika, usaldusühing, osaühingud, aktsiaseltsid, ühistud, väärtpaberid, võlakirjad, riskiga, hääleõiguseta eelisaktsiad, hääleõigusega lihtaktsiad, börs, nominaalne skp, inflatsioonimäär, eurointegratsioon, marshalli plaan, peakorter, konventsioon, 26 riiki, organisatsioon weu, eec, org, veebruar 1992, kopenhaageni kriteeriumid, el ülemkogu, euroopa komisjon, euroopa parlament, parlamendi asukohtadeks, euroopa kohus, esindatud, peaassamblee, 5 liiget, üro sekretariaat, hooldusnõukogu, nafta, inimõigused, detsember 1948, genotsiid, demotsiid, holokaust, iseseisev maksustamisõigus, maavalitsuse ülesanne, sol

    Kommentaarid (5)

    enternum profiilipilt
    enternum: Palju infot on küll, aga see, mida ma otsisin, ikka ei leidnud.
    16:51 28-09-2009
    Nel profiilipilt
    Nel: Aitas mind :)

    Korralik materjal!
    12:19 13-12-2010
    jannux profiilipilt
    jannux: Väga sisukas. Aitas ikka.
    07:27 31-01-2011


    Sarnased materjalid

    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    44
    doc
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    54
    doc
    Kodanikuõpetuse kursus
    56
    doc
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
    67
    doc
    Ühiskonna konspekt riigieksamiks
    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    49
    docx
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
    37
    docx
    Ühiskonna valitsemine



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun