Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riik, riigi tekkimine ja riigi vormid. (0)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Koostanud : Kadri Laur
Rahvusvahelised suhted
Riik, riigi vormid ja riigi tekkimine
Tehes oma igapäevaseid tegemisi ja toimetusi oleme paratamatult tihedalt seotud oma riigi ja valitsusega, olles Eesti Vabariigi kodanik puutume kokku erinevate piirangute ja vabadustega. Eriti nüüd on kõik riigi ja valitsemise küsimustega seotu väga päevakohane kui majanduslangus ja suu-red muutused panganduses šokeerivad maailma iga päevaga üha enam. Ja just selle pärast valisingi ma selle teema, et välja tuua mis on minu suhtumine riiki ja selle olemusse, lahates erinevaid võimalusi ja tuues näiteid ka teistest riikidest.
Riik on oma olemuselt kui tervik ja omab kolme põhitunnust, mille alusel seda arvestatakse ja tunnustatakse riigina. Nendest kolmest esimene on kindel territoorium ,
Riik-riigi tekkimine ja riigi vormid #1 Riik-riigi tekkimine ja riigi vormid #2 Riik-riigi tekkimine ja riigi vormid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadri Rea Õppematerjali autor
Riik, riigi vormid ja riigi tekkimine.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Riigi tekkimine

EUROAKADEEMIA Kelly Koort Rahvusvahelised suhted Riigi tekkimine Referaat Juhendaja: Tatjana Kalin Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin.

Õiguse alused
thumbnail
10
doc

Riigi ja Õiguse üldküsimused

arvestustöö on 20. oktoobri paikku. 60 punni töös tuleb saada, et läbi saada. Saab ise hinnata oma tööd ja kui õpsi ja minu punktid kokkulangevad, saan +5 punni. Õpikus olevad enesekontrolli küssade järgi tulevad ka arvestustöö küssad.  Ülesandeid tuleb lahendada, need on ka eelduseks, et saab arvestustööle. Teadus-Ühiskonna teadused-sotsiaal teadused-Õigusõpetus. Riigi ja Õiguse üld küsimused Riigi ja Õiguse tekkimine Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seotud. Riik – riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Õigus – käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust eristatakse objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogumik Õigus subjektiivses mõttes – õigus subjektidele objektiivsest õigusest tulenevalt ja

Õigus
thumbnail
9
docx

Ühiskond, riik ja õigus

2. ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS. Lk 8-35 2.1 RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE JA RIIGI PÕHIMÕISTED Lk 8-26 2.1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE. RIIGI ERINEVUS SUGUKONDLIKU KORRA VÕIMUORGANISATSIOONIST. AVALIK VÕIM, RAHVAS JA TERRITOORIUM RIIGI TUNNUSTENA. RIIGI MÕISTE Lk8-14 Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid ­ sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim ­ tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara

Õiguse alused
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal

Õigus
thumbnail
94
docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu, et kirjapandud kujul kujutab õigus meie jaoks väärtust , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. Õiguse ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Riik sekkus õigusrikkumisega seotud asjaolude ja õigusrikkuja välja selgitamisse, kui seda nõudis kannatanu. Esimesed õiguse allikad sanktsioneerivad hulgaliselt tavasid, sealhulgas tabusid. Tabu on üldkohustuslik keeld, nt teatud toidu söömise keeld, jumalate või kuningate nimepidi nimetamise keeld. Ius scrpitum on tõeline õigus selles et ta on formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist.

Õiguse entsüklopeedia
thumbnail
38
docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas:  avaliku võimu tekkimine  selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel  tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi:

Õigus alused
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua

Õigus
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi.

Õigus alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun