"Riik ja majandus" - Ühiskond KT (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Ühiskonnaõpetuse mõisted

ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ­ ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline ­ poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja ­ varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus ­ poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt avatud ühiskond ­ ühiskond, milles arvestatakse võimalikult palju inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eripärasid deflatsioon ­ raha väärtuse kasvamine ja elanike ostujõu suurenemine diskrimineerimine - mõne inimgrupi või riigi õiguste piiramine lähtudes nende soost, rassist, religioonist dividend ­ aktsionärile makstav perioodiline osanikutulu, kasumiosa dumping ­ toote või teenuse müümine alla siseturuhinna, eesmärgiks turu laiendamine

Ühiskond

15

doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND ­ INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus ­ valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur ­ mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus ­ valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal ­ kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ­ ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu ­ indiviidi isilik eluvaldkond

Ühiskonnaõpetus

33

doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur ­ mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal ­kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub

Ühiskonnaõpetus

37

doc

Majandusteooria

(kontrollimine vaatluse ja eksperimentide põhjal pole võimalik). Ökonomeetriline mudel ­ tuletatud tegelikust majandussituatsioonist, võrrandiks on tõesed põhjuse ja tagajärje seosed. (järeldusi on võimalik praktikas kontrollida) Homo oeconomicus ­ täiesti ratsionaalne, majaduslikult mõtlev, sõltumatu, egoistlik, tundetu, psühholoogilistest teguritest mitte mõjutatud Majandussubjektid ­ sisemaised tootvad subjektid - ettevõtted ja sisemaised tarbivad subjektid ­ majapidamised, riik ja välismaa Majandussektorid ­ iga majandussubjekti edasist käitumist on võimatu prognoosida, kuna majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul transaktsioone. Ülevaatlikkuse tagamiseks agregeeritakse majandusüksused sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. (vaid makroökonoomilise käsitluse puhul ­ mikros eeldatakse, et majsub on sõltumatud ja nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused)

Õigus

37

docx

Ühiskonna valitsemine

On ka mittepoliitilisi ideoloogiaid (budism, feminism, asketism). Kõik parteid ja liikumised tuginevad tänapäeval mingile poliitilisele ideoloogiale, see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse) Liberalism Tekkis 17.-19. saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill " Vabadusest". Rajaja John Lock, Inglismaal 1839  1. ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2. inimõigused, humanism, sallivus. 3. mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni Majandus: vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turud, riigi minimaalne sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine

Ühiskond

44

doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond

Ühiskonnaõpetus

62

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri.

Ühiskonnaõpetus

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

 Vägivald ja kuritegevus  Pereprobleemid  Noored ja vanad  Rassi- ja rahvusprobleemid  Sooline ebavõrdsus  Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon.  Majanduslik toimetulek  Töö ja töötus  Haridusprobleemid  Linnastumise kriis  Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid   Teadus ja tehnoloogia  Ülemaailmsed konfliktid  Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad:  Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)