Põhiseaduslikkuse
järelevalve
• Põhiseaduslikkuse järelevalve on kontroll riigivõimu tegevuse
põhiseaduspärasuse üle
• Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi
kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve
kohus (PS § 149)
Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus
• Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis
tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses
sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega
vastuolus (PS § 15)
• Presidendil on õigus pöördud Riigikohtu poole ettepanekuga
tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega
vastuolus olevaks (PS § 107 lg 2)
• Õiguskantsleri on õigus pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga
tunnistada seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku
omavalitsuse õigustloov akt kehtetuks (PS § 142)
• Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi
kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve
kohus (PS § 149 lg 3)
• Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse
või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega (PS § 152)
• Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS)
• Riigikohtus lahendavad põhiseaduslikkuse järelevalve asju
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ja üldkogu (PSJKS § 3 ning
KS §-d 29 ja 30)
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevus
(PSJKS § 2)
- lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle
andmata jätmise vastavust põhiseadusele;
- lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust
põhiseadusele;
- lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada
põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega;
- lahendab taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale;
- lahendab kaebusi Riigikogu juhatuse otsuste peale;
- lahendab kaebusi Vabariigi Presidendi otsuste peale;
- lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi
President , õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks
oma ülesandeid täitma
- lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused ;
- otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi
Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised
valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest;
- lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus;
- lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja
toimingute peale
Normikontroll
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab: Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul
ja valimistulemus siis kes osutus valituks. 43. Valimiskulud Summa, mille erakond kulutab valimiste ajal enda erakonnale reklaami tegemiseks ning tutvustamiseks (antud kuludel ei ole kehtestatud ülempiiri). 44. Valimiskaebused Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 45. Valimiste vaatlemise mõte 46. Salajasuse põhimõte ja õigus elektrooniliselt antud häält muuta Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 47. Ausate valimiste üldpõhimõtted
Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. 33. Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel
Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. 33. Valimiskaebused mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1) Vabade valimiste printsiip kehtib nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse teostamisel. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valija enese otsustada on see, kas ta osaleb või ei osale valimistel
Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. 10.3 Kohtuniku staatus (kohtuniku ametisse nimetamine, kohtuniku ametist vabastamine, kohtuniku ametist tagandamine, ametite ühitamatus, immuniteet, kohtuniku sotsiaalsed tagatised) Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus,
Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab:
seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega. Niisuguses olukorras hindaks Riigikohus sisuliselt EL-i õigusega kooskõlas oleva Eesti õigusakti sätte kaudu selle sätte aluseks oleva EL-i õiguse vastavust põhiseadusele. See ei oleks aga kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas väljendatud põhimõttega. Põhjendus: - PS § 152 lg 2 + põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus: Riigikohtu pädevus tunnistada mis tahes seadus või muu õigusakt kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. - PSTS §st 2 tuleneb: Eesti kuulumisel ELi (arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi), saab kohaldada üksnes seda osa PS-st, mis on ELi õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole ELi õigusega kooskõlas ja mida
Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid