Riigivastutus (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti
riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis
Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes
avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste
kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2).
Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine .
Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust.
 Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud
ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid
üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik.
 Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik-
õiguslikult põhjustatud kahju korral, sõltumata sellest kas toiming oli õiguspärane või
õigusvastane. Riigi või a-õ jur isiku poolt a-õ suhtes avaliku võimu volitustega tekitatud kahju
hüvitamine. Subjekt on a-õ jur isik. Nt kodaniku arreteerimine. Peab vaatama, kas kahju tekitaja
täitis avaliku võimu ülesandeid või mitte.
 Riigivastutus kitsamas tähenduses on ainult riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik-
õiguslikult ja õigusvastaselt põhjustatud kahju korral.
 Riigivastutus kõige kitsamas tähenduses on vastutus RVastS-e alusel.
Riigivastutuse seaduse eesmärgid:

1) kaitsta üksikisikuid riigi õigusvastase käitumise eest;

2) heastada isikule tekitatud kahju, kui seda ei olnud võimalik ära hoida muude õiguskaitsevahenditega;

3) välistada isikutele piiramatu kahju hüvitamise võimalus;

4) tagada avaliku võimu teostamisest tulenevate riskide proportsionaalne jaotus;

5) toimida ennetavalt.

2. Mille poolest erineb PS §-s 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigus teistest põhiõigustest? Liis
PS § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja
materiaalse ( varalise ) kahju hüvitamisele. Eriliseks teeb fakt, et tegemist on seadusereservatsioonita
põhiõigusnormiga, mis annab õiguse kahju hüvitamisele.
Tegemist ei ole tõrjeõigusega, mis keelaks kahju tekitamise, vaid sekundaarnõudega, mis on rakendatav
juhul, kui kahju põhjustav tegu on juba tehtud. Hüvitispõhiõiguse adressaat on riik, mitte kahju tekitajad
avaliku võimu kandjate vastutus enda tegevusega kaasnenud õigusrikkumiste, sh sellega põhjustatud kahju
eest.
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Riigivastutus #1 Riigivastutus #2 Riigivastutus #3 Riigivastutus #4 Riigivastutus #5 Riigivastutus #6 Riigivastutus #7 Riigivastutus #8 Riigivastutus #9 Riigivastutus #10 Riigivastutus #11 Riigivastutus #12 Riigivastutus #13
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2019-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lillelapss Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
doc
14
docx
75
doc
84
doc
72
docx
112
pdf
45
docx
117
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto