Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Riigikaitse kordamisküsimused ja vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on kaitseliidu eripärad?
  • Kui vanalt võib Kaitseliitu kuuluda?
  • Millised on kaitseliidu eriorganisatsioonid?
  • Millise vanuseni võib kutsuda ajateenistusse ?
  • Millised on ajateenistusest ajapikenduse andmise alused?
Riigikaitse kordamisküsimused ja vastused #1 Riigikaitse kordamisküsimused ja vastused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ilusvarv Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
60
doc

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. 25. milliseid küsimusi ei tohi rahvahääletusele panna? Eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukoha kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi (§106). 26. kas euro kasutuselevõtu oleks saanud panna rahvahääletusele? Jah. 27. kas ESM asutamislepingu ratifitseerimise seaduse oleks saanud panna rahvahääletusele? Ei, rahvahääletusele ei saa panna välislepingute ratifitseerimise küsimusi. 28. kas rahvahääletuse võib määrata ajale peale järgmisi RK valimisi? 4 Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu või muu riigielu küsimuse

Riigiõigus
thumbnail
11
docx

Riigiõiguse ja põhiseaduse kordamisküsimuste vastused

presidendil on ainult esinduslik roll. Küll aga, kui president ei suuda esindada riiki korrektselt, ehk ta rikub riigi mainet kuidagi, siis minu arvates peaks olema võimalik presidenti ennetähtaegselt tagandada. Nii ka Eestis. Tagandamise kord peaks olema järgmine: Vabariigi valitsus avaldab umbusaldust ja kui siis Riigikogu otsustab Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega. 8. Eesti presidendi põhirollid (tasakaalustaja, riigikaitse kõrgeim juht, välismaal esindamine, rahvuslik ühtsus, kriisides toimetulek) ja arutlus nende täitmisest. V: Tasakaalustaja: vetoõigus ­ Vabariigi president saab seaduse tagasi lükata. Kui Riigikogu siiski otsustab tagasi lükatud seaduse vastu võtta, on presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, et tunnistada seadus põhiseadusega vastuollu. Kui Riigikohus ei tunnista seda seadust põhiseadusega vastuolus olevaks, siis peab president ikkagi selle seaduse vastu võtma

Riigiõigus
thumbnail
30
doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsi

Riigiõigus
thumbnail
16
doc

Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused

Hindamine on avaliku arhiivi põhiülesanne Säilitustähtaja määramine on asutuse ülesanne Arhiiviväärtuslik teave on: 1. Avalike ja erainstitutsioonide, üksikisikute ja gruppide õiguslikku staatust, õigusi ja kohustusi väljendav dokumenteeritud teave, mis on oluline Eesti rahvusriigi ja Eesti ühiskonna jätkuva toimimise seisukohalt. ­ 2. Üleriikliku ja omavalitsuspoliitika kujunemist ning haldusprotsessi kajastav teave. ­ 3. Teave, mis kajastab välissuhteid ja riigikaitse juhtimist. ­ 4. Teave, mis kajastab riikliku poliitika väljakujunemist, otsuseid ja tegevust peamistes sotsiaalsetes, majanduslikes ja keskkonna-alastes valdkondades. ­ 5. Kohalikku eripära, eriti kultuurinähtusi väljendav teave. ­ 6. Teave riikliku poliitika mõjust üksikisikutele, inimkooslustele, ning ühiskondlikule ja looduskeskkonnale. ­ 7. Dokumenteeritud teave, mis oluliselt täiendab teadmisi ja arusaamist Eesti

Ajalugu
thumbnail
11
docx

Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega

ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst ­ taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ­ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika ­ sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 1

Allikaõpetus
thumbnail
6
docx

Arenguökonoomika kordamisküsimuste vastused

Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Majanduskasv ­ kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta Majandusareng ­ pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine ­ sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kultuurilised aspektid: teadmist

Arenguökonoomika
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi Valitsuse seadus; Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; riigieelarve seadus; Eesti Panga seadus; riigikontrolli seadus; kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; erakorralise seisukorra seadus; rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus; neid seadusi saab vastu võtte ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi. Riigikogus on lihtseaduse vastuvõtmiseks vajalik poolt häälte enamus. Mittenormatiivsed aktid ehk üksikaktid Seadlus Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja.

Õiguse alused
thumbnail
31
pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

läbi aegade; eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa; sisuliselt mittevajalik muudatus, sest sel pole regulatiivset sisu - 13. aprilli 2011 muudatus (jõust 22.VII.2011) ­ Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitletavate sätete muutmine; muudatuses nähakse ette kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja väljajätmine Põhiseaduse tekstist, allutamaks kaitseväe juhtimise selgemalt Vabariigi Valitsusele. Põhiseaduse Riigikaitse peatükk koostati lähtudes 1938. aastal jõustunud Põhiseaduse vastavast peatükist, too aga sobis II Maailmasõja eelsesse aega ja poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil.

Õigus



Lisainfo

Riigikaitse,küsuimused ja vastused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun