· tankikorpus · kaardiväe tankikorpus · ratsaväekorpus · soomuskorpus Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis. Armees olevate erinevate väeosade hulk ja suunitlus sõltub armee ette püstitatud strateegilistest ülesannetest. Näiteks: · väliarmee; · soomusarmee; · lennuväearmee. · löögiarmee Armee on ka sõjaväe üldnimetus. 2. Eesti kaitseväe ülesanded: 1. kollektiivne kaitse ning Eesti ja/või teiste NATO liikmesriikide julgeolekut otseselt ohustavate rahvusvaheliste kriiside ohjamine 2. riigi suveräänsuse demonstratsioon eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaa, territoriaalvete ning õhuruumi üle 3. osalemine rahvusvahelistes kriisiohje- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Liidu operatsioonides 4. rahvusvaheline kaitsekoostöö 5. pääste- ja hädaabitööde toetamine, kui tsiviilstruktuurid selleks abi vajavad. 3
kaitseväest ja Kaitseliidust. Eesti riigikaitse juhtimine ja korraldamine toimub demokraatlikest põhimõtetest lähtuvalt. Põhimõtete elluviimisel tagatakse seadustega piiritletud õigused, kohustused ja vastutus, mis sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 10. peatükis. Kaitsejõududest suurim ja tähtsaim on kaitsevägi, mis sai alguse Eesti Rahvaväest (1918). Eesti Kaitsevägi allub Kaitseministeeriumile. Üldiselt Kaitseväe ülesanneteks on hoida kontrolli Eesti (maismaa, territoriaalvete, õhuruumi) üle, osaleda rahvusvahelistes kriisiohje- ja rahuoperatsioonides, rahvusvaheline kaitsekoostöö, toetada vajadusel pääste- ja hädaabitöid, ning kollektiivne kaitsmine Eesti või teiste NATO liikmesriikide hädajuhul. Kaitseväe juhatajale allub kaitseväe peainspektor ja Kaitsejõudude Peastaap, ning see omakorda peastaabi ülemale. Osakondade ülemate juhiks on peastaabi ülem. Lisaks
RIVIÕPE Christopher Tammet Sandra Kavelitsh Deli Mänd · Riviõppe eesmärk: arendada kaitseväelaste füüsilist vastupidavust, kasvatada distipliini- ja ühtekuuluvustunnet ning harjutada allüksuste kooskõlastatud tegutsemist erinevates olukordades · Riviõpe paneb aluse ülemate käskud korrektsele täitmisele ja kaitseväelisele täpsusele, mis on omane Eesti kaitseväe rahvuslikele traditsioonidele. · Rividrill ehk rivivõtete mehaaniline harjutamine, et sõdurid suudaksid rivivõtteid automaatselt täita, on nüüdseni relvajõududes väljaõppe kohustuslik element. Lahinguolukorras nimetataksegi rivi lahingukorraks. · Rivimäärustik määrab kindlaks rivivõtted paigal ja liikudes, relvata ja relvaga, allüksuste ja väeosade rivid jalgsi ning sõidukite liikumise puhul,
kaitseliit ning NATO ja teised liitlased. Riigikaitse ülesehitus (Allikas: Eesti NATO ühing, http://www.eata.ee/eesti-nato-s/riigikaitse- struktuur 8.01.2016) 09.09.2015 Kaitseministeerium Kaitseministeeriumis toimub kaitsepoliitikad planeerimine ja rahvusvaheline koostöö. Seal pannakse paika nt ajateenijate kuutasu ja muud eelarved. Kaitseministeeriumi tööks on hoida töös iseseisvat kaitsevõimet ja kaitseväeteenistust. Nad tegelevad kaitseväe ja kaitseväe tehnika edasiarendamisega. Samuti hoolitsevad nemad lennu- ja laevalubade eest. 16.09.2015 Kaitsevägi ja Kaitseliit Eesti Kaitsevägi Eesti Kaitsevägi on Eesti Vabariigi hallata. Kaitseväge juhib kaitseväe juhataja. Kaitseväe ülesanded: Valmisolek riigi kaitsmiseks Operatsioonid (missioonid välisriikides) Rahvusvaheline koostöö Enesekaitse võimekuse arendamine Ühiskonna aitamine (nt Padaoru kinnituiskamine. Eesti Kaitsevägi
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse
.........................26 2 Sissejuhatus Kaitseliit on eestlaste elus olnud juba üle 90 aasta, aga jäänud pigem tahaplaanile. Enamik inimesi kahjuks pole Kaitseliidust kuulnudki või kui ongi, siis ainult nime. Minu töö eesmärk oligi uurida Kaitseliidu ajalugu ja teada saada, mida arvavad Kaitseliidust Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased. Uurimuse teostamiseks vajalikud kirjanduslikud allikad sain põhiliselt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste raamatukogust, kasutasin ka internetiallikaid ja viisin läbi küsitluse gümnaasiumiõpilaste seas. Uurimistöö koosneb järgnevatest osadest: Kaitseliidu ajalugu Kaitseliit tänapäeval Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates. Uurimuse illustreerimiseks on kasutatud fotosid, mis on pärit nii ajakirjandusest kui ka erinevatest raamatutest. 3 1.Kaitseliidu ajalugu 1.1
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet
iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidu täpsemad ülesanded kehtestatakse mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas, riigikaitselistes tegevuskavades ja teistes riigikaitsealastes aktides. Põhikiri ja kodukord Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu ülesehituse alused Kaitseliidu malevad, malevkonnad ning teised üksused moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel. Kaitseliidu malevad on Alutaguse Malev, Harju Malev, Jõgeva Malev, Järva Malev, Lääne Malev, Põlva Malev, Pärnumaa Malev, Rapla Malev, Saaremaa Malev, Sakala Malev, Tallinna Malev, Tartu Malev, Valgamaa
nõrkus, peapööritus · peavalu, kumin kõrvades, virveldus silmade ees · 24. Milline põhimõtteline erinevus on püstoli ja revolvri vahel? Revolver on trumliga ning püstol kelguga. 25. Tulirelva padruni kahenumbriline kood näitab? esimene number näitab kuuli või raua kaliibrit (läbimõõtu) ning teine number vastava padrunikesta pikkust millimeetrites. 26. FH70 mürsu lennukiirus on? 827 m/s 27. Mis on otselask? On lask, mille puhul kuuli lennujoon ei tõuse kõrgemale sihtmärgi kõrgusest ja kuuli lennujoone kujust. 28. Üldnõuded tulirelvaga ümberkäimisel. Punkt 5 ütleb Keelatud on jätta oma relva järelevalveta. 29. Käsklus TULI SEIS antakse järgmistel juhtudel kui keegi tegevväelane annab käsu, kui keegi on laskesektoris, kui keegi saab viga. 30. Kaardil mõõtkavaga 1:50000 vastab 3 cm looduses 1500 meetrile. 31. Direksiooninurk 45 kraadi vastab looduses ilmakaarele Kirre
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks.
- salved 1 instruktorile - nugatääk ja selle tupp 1 instruktorile - puhastusvahendite komplekt 1 instruktorile 3) õppevahendid - relvaalus ja osutaja 1 (kui on) - laud 1 (kui on) Ettevalmistused Seadke üles laud ja relvaalus. Kinnitage instruktori relvale nugatääk ilma tupeta ja salv ning asetage relv relvaalusele, suudmekaitse jätke lauale. Soovitused a. Kui tutvustate mingit relva osa, peab instruktor ütlema selle nimetuse ja funktsiooni, kuid selles etapis sõduritelt kõikide relvaosade meeldejätmist veel ei nõuta. b. Relvade ohutuskontroll peab olema tehtud enne õppetunni algust.. 2 B. TUNNI LÄBIVIIMINE Eeltööd Tehke kindlaks, et jaol on olemas salved vasakus salvetaskus ning salvetasku on kinni.
Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ülesanded
kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas ehk meie ise. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. § 29. Riik korraldab kutseõped. Kindral Leitnand Ants Laaneots § 78. Vabariigi President: 11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks; 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; § 127. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President.
Hädaolukord? Valmisolek> madala riskiastmega kriis > eriolukord> erakorraline seisukord > sõda NATO sõjalis-poliitiline, kollektiivkaitse, 28 liikmesriiki, eesti liitus 2004(kordamisküsimus) valmidusjõud (päevad) , kiirreageerimisjõud (nädalad) NRF, sõjaaja peajõud Millisel kahel sambal põhineb Eesti sõjaline kaitse Mida mõistame riigikaitse terviklik käsitluse all Loe läbi lk 41-42 4. Eesti kaitseväe struktuur ja ülesanded. Kaitseväeteenistus Kaitseväe demokraatlik juhtimine Riigikogu kuulutab välja sõjalise olukorra jne, vahel ka president kui pole aega riigikogu kokku kutsuda. Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitsevägi võib oma ülesannete täitmiseks kasutada jõudu seaduses sätestatud alustel ja korras. Ülesanded: 1)riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses
1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast. UUS ALGUS! Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused
1 Läänemaa Ühisgümnaasium Uurimistöö Massihävitusrelvad Klassid: 10-SST,R,H Juhendaja: Ragnar Kruusimaa Nimed: Demi Link, Rainis Altmeri Alex Liibert, Haapsalu 2016 2 Sisukord: Sisukord.........................................................................2 Bioloogiline relv............................................................3,4 Kaitsevahendid.............................................................5,6 Tuumarelv....................................................................7,8 Keemiarelv.................................................................9,10,11 Lisad..............................................................................12,13 3 Bioloogiline relv
Eesti kaitsestruktuurides on ajateenistuse pikkus varieerunud erinevatel aegadel 8 ja 24 kuu vahel. 1920–1940 Enne Teist maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste lahinguvalmiduses pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti keskmiselt 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel ja seetõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ning valmidus. 1991–2000 1991. aastal kehtestati kaitseväes ajateenistus esmalt ennesõjaaegse korralduse eeskujul 18 kuu pikkusena. Esines juhtumeid, kus Nõukogude Armees ajateenistust alustanud, kuid sealt seoses Eesti taasiseseisvumisega välja arvatud mehed teenisid oma aega edasi Eesti kaitseväes. Peagi vähendati kaitseväes teenistuse aega 12 kuuni. Teenistusse võtmine toimus 4
peastaabi poolt korraldatud kursustel. Kaitseliidu kooli loomisel on nii nõu kui jõuga abiks olnud Taani Kodukaitse kool. SÕJALINE ETTEVALMISTUS JA HARIDUS Kaitseväelase sõjalise ettevalmistuse baasiks on läbitud ajateenistus. Seejärel saab kaitseväelane valida kaadrisõduri, kaadriallohvitseri või ohvitseri karjääri vahel. Kaadrisõduritel tuleb tavaliselt läbida kaadrikaitseväelase baaskursus. Kaadriallohvitseri kutse on võimalik omandada Kaitseväe Lahingukoolis, kus antakse ettevalmistust vanemallohvitseridele. Soovitav ja autoriteeti andev on eelnevalt nooremallohvitseri kursuse läbimine väeosas. Hiljem osaletakse täienduskursustel. Ohvitseriharidust on võimalik saada Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis. Põhikursus (bakalaureusekraad) kestab 33,5 aastat. Edasi on võimalik õppida Keskastmekursusel (magistrikraad) ja Balti Kaitsekolledzis. ÕPPUSED
1) ajateenijateks; 2) kaadrikaitseväelasteks; 3) õppekogunemisest osavõtvateks reservväelasteks. Esmakordsel tegevteenistusse astumisel annab kaitseväelane Eesti kaitseväelase tõotuse järgmises sõnastuses: «Mina, (ees- ja perekonnanimi), tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab.» Ajateenija on käesoleva seaduse alusel ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslane. Ajateenijad jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks ja nooremallohvitserideks. Kaadrikaitseväelane on sõdurilt, allohvitserilt või ohvitserilt nõutava
Kosovos KFOR- i koosseisus. Samuti osaleb Eesti ÜRO egiidi all toimuval vaatlusmissioonil Lähis- Idas ja SFOR- i missioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Päästeameti pommikoerte meeskond osaleb Afganistanis rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil "Kestev Vabadus." Eesti demineerijad osalevad ISAF III missioonil Kabuli piirkonnas. Alates selle aasta märtsist osalevad Eesti kaitseväelased ka Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Concordia. 2003 aasta mais otsustas Riigikogu Eesti kaitseväe üksuse saatmise julgeolekutagamisoperatsioonile Iraagis, Kuveidis, Kataris ja Bahreinis. Alates juunist osalevad kaitseväelased missioonil Pärsia lahe piirkonnas.1 Ohu korral hakkab NATO abi saabuma Eestisse Ämari lennuvälja kaudu. Selleks on väga tähtis seda kaitsta. Eesti kaitseväe tähtsamaiks üksuseks tulevikus saabskaut pataljon, millest luuakse Eesti ainus kiirreageerimisüksus. Eesti üksuste valmosolek võimaliku sõjalise ohu korral on liiga väike.2
(edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
Kohustus teatada oma terviseseisundit muutvatest asjaoludest. Terviseseisundit muutvad asjaolud võivad olla näiteks raske haigus või puue. Kui terviseseisundi muutus võib mõjutada vastavust tervisenõuetele, siis tuleb seda viivitamatult ja kirjalikult Kaitseressursside Ametile teatada ning lisada dokument, mis muutust tõendab. Vajadusel kutsutakse kaitseväekohustuslane arstlikku komisjoni, et uuesti tema terviseseisundit hinnata. [3] 2.2 Ilmumiskohustus Kaitseressursside Ameti või kaitseväe kutsel tuleb määratud ajal ilmuda: · Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta toimingute tegemiseks · Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele aja- või asendusteenistusse või õppekogunemisele. [3] 2.3 Esitamiskohustus Kaitseressursside Ameti nõudmisel tuleb esitada haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikud andmed, tõendid ja muud dokumendid. Näiteks arstlikule komisjonile
Jalaväebrigaadi struktuur ja põhirelvastus. ··· ··· ··· ··· ··· ··· CS PJP ··· VJP ··· CSS RR PÕHIRELVAD: Soomustransportöör ~ 30 tk 155 mm suurtükk ~ 20 tk 120 mm miinipilduja ~ 40 tk 81 mm miinipilduja ~ 30 tk TT raketikompleks ~ 50 tk 23 mm ÕT kahur ~ 20 tk ÕT raketikompleks ~ 25 tk Vastavalt püstitatud eesmärgile kasutab JVBr ühte alljärgnevatest lahingutegevuse viisidest: - pealetungioperatsioonid; - kaitseopera
Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus (KaLS § 5 lg 1). Põhikiri kordab suures osas KaLS-s sätestatut. Paljudes punktides seletatakse asjad detailsemalt lahti. Põhjalikult on lahti kirjutatud üld- ja esindajatekogu koosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine. KaLS § 5 lg 2 sätestab, et Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseväe sisemäärustiku (SM) (kinnitatud VV määrusega nr 273 14.12.1998.a.) § 3 p 1 sätestab, et SM laieneb isikutele, kes on tegevteenistuses Kaitseliidus. Sisemäärustik määrab kindlaks: kaitseväelase üldkohustused, kaitseväelasele käsu andmise ja selle täitmise korra nõuded, ülemate ja alluvate suhted,
seda riiki ei eksisteeriks. Riigi kaitsmine agressorite eest on selle riigi rahva ülesanne ning seega on loodud erinevad riigikaitse üksused ja lisaks ka erinevad liidud mitmete riikide vahel. Eesti riigikaitse põhineb Eesti kaitsejõududel, välislepingutega sätestatud sõjalisel koostööl ja vabatahtlikel ühendustel. Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb maaväest, mereväest,õhuväest ja vabatahtlikul ühendusel Kaitseliidul. Kuna kaitseväe tegevuse jätkumine ning uute liikmete organisatsiooni astumine on väga oluline, siis on oluline ka see , et Eestis kehtib täisealistele noormeestele ajateenimise kohustus. Eesti riigikatise tähtsaimaks osaks võib pidada kaitseväe tegevust, sest ilma selleta ei oleks meil mingit kaitset välisvaenlaste vastu. Kuna meie naaberriik idas ei ole kõige sõbralikemate suhete looja diplomaatia järgija, ei ole rünnak Eestile pikemas perspektiivis välistatud
kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS), kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse nimetatud seadustesse sisse muudatused, mis on seotud 20.12.2012.a Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ,,Poliitika Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas" meetmetega. Eelnõus toodud täiendavad tagatised on vaid osa veteranipoliitikaga seotud meetmete paketist. Tegemist on meetmetega, mille elluviimine ei eelda suuremahulisi ümberkorraldusi ega keerulisemaid muudatusi KVTSis, KaLSis ja alamaktides. Eelnõuga muudetakse KaLSi ühes valdkonnas ja KVTSi neljas valdkonnas. Samuti muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ning nähakse seal ette vastavad rakendussätted.
Kaitseliidu ülesanne Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidu täpsemad ülesanded kehtestatakse mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas, riigikaitselistes tegevuskavades ja teistes riigikaitsealastes aktides. Mobilisatsioonikava ja riigikaitse üldkava alusel koostab Kaitseliidu Peastaap Kaitseliidu tegevuskava, mille kinnitab rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Põhikiri ja kodukord Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus . 3 Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus.
.........7 2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport........................................................................12 3. Põhilised võistlusreeglid näited,mõisted.......................................................................14 3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid..........................................................16 3.2 Püssialad ja laskeasendid................................................................................................18 3.3 Lask.................................................................................................................................25 4. Kokkuvõtte........................................................................................................................26 5. Kasutatud kirjandus ja allikad........................................................................................... 6. Lisad................................................................................................
2.5.Ajalugu: Esimese kuulipilduja konstrueeris Hiram Maxim ja seda kasutati Buuri sõjas. Esimesed kuulipildujad olid rasked ja kohmakad. Esimese maailmasõja ajal valmistati juba ka kergemaid kuulipildujaid nagu Lewis ja Madsen. 2.6.Kuulipilduja Lewis Lewise kuulipilduja on Ameerika Ühendriikides välja arendatud kergekuulipilduja, mida kasutasid I maailmasõjas inglise sõdurid.Kuulipilduja arendati välja USA armee koloneli Isaac Newton Lewise ja Samuel Macleani poolt 1911. aastal. Relv tulistas välja kuni 550 laengut minutis ja kaalus 12.7 kg, mis oli kuulipilduja kohta tollal väga väike.Relva kasutati I maailmasõjas ka belglaste ja ameeriklaste poolt. I maailmasõjas oli see populaarne kuulipilduja, ning relv võeti ka inglaste tankide Mark IV relvastusse. Peale I maailmasõda, Eesti Vabadussõja algul sai Eesti Rahvavägi 281 Lewise kuulipildujat ning eesti sõdurid ristisid ta Lüüs'iks. Lewise kuulipilduja kasutamine rindel põhjustas hämmastust
standarditele; 3. osaleda territoriaalkaitseüksuste loomises ja väljaõppes; 4. osaleda mobilisatsiooni ettevalmistamises; 5. abistada tsiviilametkondi loodusõnnetuse ja inimtegevuse tagajärjel aset leidnud katastroofide korral. Siseministeeriumi vastutusalas olevad sõjaväelised üksused. Piirivalve põhiülesanded on: 1.korraldada kindlaksmääratud isikkoosseisu ja üksuste sõjalist väljaõpet vastavalt kaitseväe juhataja kooskõlastatud programmile; 2. juhtida ja teostada mereseiret; 3.tagada kindlaksmääratud üksuste sõjaline valmisolek; 4.juhtida otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamist Eesti merepäästepiirkonnas; 5.osaleda totaalkaitsestruktuuri ettevalmistamises. Eelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitsekulutuste eelarve osakaal Skr-st on muutunud 2008ndast aastast 2010 aastani 0,15% võrra.
......................................................................................... 10 Pilte................................................................................................................................ 11 1 Sissejuhatus Koostasin oma refveraadi Üksik- sidepataljonist. Sellega tutvustan pataljoni töid ja tegemisi. Samuti tutvustan pataljoni ajalugu. Sidepataljon asub Tallinnas Filtri teel ning on kaitseväe maaväe osa. Pataljoni ülesanne rahutingimustes on tagada üleriigiliselt peastaabi ja väeosade ning Kaitseliidu vaheline side ning koolitada välja brigaadi staabi- ja toetusüksusi. Sõja ajal ei asu sidepataljon eesliinil, vaid tagab side olemasolu võitlevate üksuste ja Peastaabi vahel. Sidekompanii kaitse lahinguolukorras tagab staabi- ja tagalakompanii. 2 Sidepataljoni ajalugu Üksik sidepataljon on asutatud 21
julgeolekukoostöö partnerina sõltub otseselt riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO, ÜRO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aasta-aastalt kasvanud. Vähem oluline ei ole demokraatliku riigi moraalne kohus aidata oma panusega rahuoperatsioonidesse neid riike ja rahvaid, kes end ise aidata ei suuda või kellelt see võime on jõuga võetud. Eesti, mida totalitaarne riik on kaua okupeerinud, oskab hinnata vabaduspüüdlusi ja inimõigusi. Eesti kaitseväe ülesehitamist alustati 1991. aastal sisuliselt nullist. Operatsioonidel osalenud kaitseväelaste kogemused on osutunud asendamatuks ja vajalikuks oskusteabeks Eesti kaitseväe arendamisel. 1995. aastast kuni tänaseni on erinevatel operatsioonidel osalenud rohkem kui 1800 Eesti kaitseväelast. Eesti on kogunud märkimisväärsel hulgal missioonikogemusi alates 1995. aastast, kui alustasime osalemist rahuvalveoperatsioonis Horvaatias. Peale selle on Eesti
ta endises Nõukogude Armees seniitraketivägedes. Peale sõjaväeteenistust astus uuesti tööle Vastseliina sidesõlme omandatud erialale, kus töötas kuni 1985-nda aastani, mil abiellus ja asus elama Võru linna. Ta asus tööle Võru Piimakombinaati elektriku erialale, kus töötas kuni 1993.aastani. Sama aasta 27.aprillil läks teenima Eesti Kaitsejõududesse J. Kuperjaanovi Üksikjalaväepataljoni relvur-ohvitseri ametikohale. Alates 2000.aastast teenib ta Kaitsejõudude Peastaabis kaitseväe pearelvuri ametikohal. 4 3. Vaido lapsepõlv Vaido Halliküla lapsepõlv möödus, sünnikodus, Lõkova külas. Lõkova küla asub Venemaal. Nagu kõigil lastel, nii ka temal olid omad mängud ja toimetused. Põhilised mängud olid õe ja vennaga ning naabripoistega. Mängiti rahvastepalli, trifaad, jalgpalli, peitust, luurekat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
