Riigikaitse õpik (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võimaldas Eestis rääkida relvastatud rahvast ?
  • Missugused on praegu maailmas aktiivsemad relvakonfliktid ?
  • Miks ei saa relvakonfliktid ega sõjad puhkeda täiesti ootamatult ?
  • Mida tähendab riigikaitse demokraatlik juhtimine ?
  • Kellel on õigus kuulutada välja sõjaseisukord ?
  • Kuidas langetatakse NATOs otsuseid ?
  • Mis on kaitsejõud ja mis on kaitsevägi ?
  • Kuidas määratakse tegevteenistuskõlblikkust ?
  • Mis põhjustel vabastatakse ajateenija ajateenistusest ?
  • Mis vahenditega tagatakse kaitseväes distsipliin ?
  • Milles seisneb riviõppe tähtsus ?
  • Millal ja kuidas kaitseväelased tervitavad ?
  • Kuidas ülem alluvaid juhib ?
  • Missugune on minimaalne kiirus koondrivis liikumise korral ?
  • Kuidas kaitseväelased liiguvad ?
  • Millised on pöörded rivis ?
  • Mitmest jaost võib koosneda rühm ?
  • Mis on rühma põhirivistused koondrivis ?
  • Milline on sõduritevaheline kaugus rivis ja kolonnis ?
  • Missuguste isiksuseomadustega inimesele võib usaldada relva ?
  • Missuguseid ilmaolusid tuleb laskmise ajal rohkem arvestada ?
  • Mis on hajumine ja mis selle põhjustab ?
  • Mis on tabamatu ala ?
  • Missugust laskeasendit kasutades on lasketulemused parimad ja miks ?
  • Miks on otstarbekas lasta toelt ?
  • Mida tuleb relva käsitsedes kogu aeg arvestada ?
  • Kellel on õigus anda käsklust "TULI SEIS!" ?
  • Mis juhtudel antakse käsklus "TULI SEIS!" ?
  • Millal kaardistati Eesti ala esimest korda maailmakaardil ?
  • Mida näitab kaardi mõõtkava ?
  • Mis värviga kujutatakse kaardil reljeefi ?
  • Milleks kasutatakse polaar- ja bipolaarkoordinaate ?
  • Missuguseid erinevaid põhjasuundi kasutatakse topograafilisel kaardil ?
  • Kuidas taandatakse direktsiooninurk magnetiliseks asimuudiks ?
  • Mille järgi on võimalik kaarti orienteerida ?
  • Millal on sobiv liikuda asimuudi järgi ?
  • Mida tuleb arvestada pimedas orienteerumise korral ?
  • Mida tuleb arvestada GPSi kasutades ?
  • Mida peab õnnetuskohale sattudes kannatanu(te) abistamiseks tegema ?
  • Mis võttega avatakse teadvuse kaotanud kannatanu hingamisteed ?
  • Kuidas eemaldada hingamisteedesse sattunud võõrkeha ?
  • Mida ette võtta verejooksu peatamiseks ?
  • Kuidas eristada venitust, nihestust ja luumurdu ?
  • Missugune on esmaabi põletushaavade korral ?
  • Kuidas tegutseda alajahtumise ja külmakahjustuste puhul ?
  • Kui palju keemiarelvaga ?
  • Kui maksimaalse võimsusega I põlvkonna tuumapommiga ?
  • Milline biorelv ei ole elusorganism ?
  • Mida ei tohi kindlasti teha, kui puututakse kokku erinevate pisargaasidega ?
  • Millega immutati rätikud kaitseks kloori eest Esimeses maailmasõjas ?
  • Mis tüüpi on TBK-kaitseüksused ?
  • Kuidas korraldatakse metsas õppuste ajal tulejärelevalvet ?
  • Kes vastutab kaitseväes keskkonnakaitsenõuete täitmise eest ?
 
Säutsu twitteris
RIIGIKAITSE
õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele
Kaitseministeerium 
Tallinn 2006
Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele
Kaitseministeerium  ja  autorid:  Rein   Helme   (1.  ptk)   Teet   Lainevee  (9.  ptk), 
Hel ar  Lil   (3.  ptk),  Andres  Lumi  (6.  ptk),   Holger   Mölder  (2.  ptk),  Taimar 
Peterkop (3. ptk),  Kaja   Peterson  (11. ptk), Andres  Rekker  (4. ja 10. ptk),  Andris  
Sprivul (8. ptk),   Meelis  Säre (4. ja 7. ptk),  Peep  Tambets (5. ptk), Tõnu  Tannberg  
(1. ptk)
Konsulteerinud Margus  Kolga
Keeletoimetanud Ene  Sepp
Il ustreerinud Toomu Lutter
Fotod: Ardi Hal ismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo  Saluste  
Kaane  kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS
Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS
Trükkinud Tal inna Raamatutrükikoda
Kolmas, parandatud trükk
Üleri gilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab 
kasutada õpikut ri gikaitse  valikaine  õpetamisel. 
Ri gikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee
© Kaitseministeerium 
ISBN  9985-9339-9-0                      
Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabari k, kus 
kõrgeima ri givõimu kandja on rahvas. Eesti  iseseisvus  ja 
sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
Eesti Vabari gi põhiseaduse § 1
Sisukord
Saateks ....................................................................................................... 7
1. Eesti sõjaajalugu ................................................................................... 9
    Sõjaajaloo mõiste ............................................................................................  9
    Muistse Eesti sõjandus ...................................................................................  9
    Eestlased võõras väes ................................................................................... 11
    Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 1917–1918 ...................................... 13
    Eesti Vabadussõda 1918–1920 .................................................................... 14
    Riigikaitse Eesti Vabariigis 1920–1940 ...................................................... 17
    Eestlased Teises maailmasõjas .................................................................... 18
    Okupatsiooniarmee kohalolek ................................................................... 20
2. Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid  .................................................  22
     Kriiside ja relvakonfliktide tekkeallikad ...................................................  22
    Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil .....................................................  23
    Tänapäeva julgeolek, julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid,       
     terrorism ja massihävitusrelvad .................................................................. 25
    Relvakonfliktide ja sõdade tunnused .......................................................  26

3. Eesti riigikaitse üldine korraldus  ...................................................... 29
    Riigi kaitsevõime ........................................................................................... 29
    Riigikaitse demokraatlik juhtimine ...........................................................  30
    Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33
    Tegutsemine hädaolukordades .................................................................. 34
     NATO ................................................................................................................ 38
. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded ..................................... 3
    Eesti kaitsejõud .............................................................................................  43
    Eesti kaitsevägi ..............................................................................................  43
    Maavägi ........................................................................................................... 48
    Merevägi ......................................................................................................... 52
    Õhuvägi ........................................................................................................... 54
     Kaitseliit ........................................................................................................... 56
5. Kaitseväeteenistus ja kaitseväedistsipliin ........................................ 66
    Kutsealusena arvelevõtmine ja tegevteenistuskõlblikkuse    
    määramine ...................................................................................................... 66
     Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine ..................... 67

 
     Ajateenistus ......................................................................................................  68
    Kaitseväeline haridus ja väljaõpe .................................................................  70
     Asendusteenistus ............................................................................................. 74
     Reservi arvamine .............................................................................................. 74
    Õppekogunemine ............................................................................................  75
    Kaitseväedistsipliin .......................................................................................... 76
    Kaitseväe määrustikes kasutatavad mõisted .............................................  77

6. Riviõpe .................................................................................................... 83
    Rivimäärustik ..................................................................................................... 84
    Riviõppe põhimõisted ..................................................................................... 85
    Rivi liigid ............................................................................................................. 85
    Üksiksõduri riviõpe ..........................................................................................  86
    Jagu ..................................................................................................................... 92
    Rühm ................................................................................................................... 95

7. Relvaõpe ................................................................................................. 97
    Relvad .................................................................................................................  98
    Relva käsitsemine ........................................................................................... 106
     Ballistika ........................................................................................................... 111
     Laskeasendid ................................................................................................... 118
    Lasketehnika .................................................................................................... 120
    Ohutusnõuded ................................................................................................ 122
    Laskekäsklused ................................................................................................ 123
8.  Topograafia  ........................................................................................... 126
    Kaardi mõõtkava ............................................................................................. 127
    Leppemärgid ....................................................................................................128
    Reljeef ................................................................................................................ 129
     Kaartide jaotus ................................................................................................ 130
    Kaardi koordinaadid ....................................................................................... 131
    Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk ................................................... 132
    Kompass ............................................................................................................ 133
    Kaardi orienteerimine .................................................................................... 134
    Kaardi järgi orienteerumine maastikul ....................................................... 135
    GPSi kasutamine ............................................................................................. 136


  9. Esmaabi ................................................................................................. 139
      Tegutsemine õnnetuspaigal .......................................................................... 139
      Elustamise ABC ................................................................................................. 140
      Võõrkehad hingamisteedes ........................................................................... 142
       Uppumine .......................................................................................................... 142
      Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine .................. 143
      Haavad ja eluohtlik verejooks ....................................................................... 144
      Šokk .................................................................................................................... 146
       Luumurrud ........................................................................................................ 146
       Venitus , nikastus , nihestus ............................................................................. 147
      Põletused ........................................................................................................... 147
      Külmumine ja alajahtumine .......................................................................... 148
      Elektriõnnetused .............................................................................................. 149
       Kuumarabandus ja kuumakurnatus ............................................................. 149
      Võõrkeha silmas .............................................................................................. 150
       Ninaverejooks ................................................................................................... 150
      Mürgistused ...................................................................................................... 150
10. Massihävitusrelvad .............................................................................. 153
       Tuumarelv .......................................................................................................... 154
      Tuumarelva kahjustavad mõjud ................................................................... 156
       Biorelv ................................................................................................................ 159
       Keemiarelv ........................................................................................................ 160
       Kaitsevahendid ................................................................................................ 162
      Massihävitusrelvakaitse ................................................................................. 164
11. Keskkonnakaitse kaitsejõududes ....................................................... 175
      Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale .............................................  175
      Harjutusväljakute mõju keskkonnale .........................................................  176
      Metsas käitumise kohta kehtivad üldpiirangud .......................................  177
       Tuleohutuse tagamine õppuste ajal ............................................................. 178
      Keskkonnavastutus kaitsejõududes ............................................................ 179
      Tähtsamad mõisted ............................................................................... 180
      Eesti kaitseväe auastmetunnused õlakutel ......................................... 18


Saateks
Ri gikaitseõpetust  õpiti  Eesti  kooli-
tasapisi  soetatud õpperelvi ja teisi õp-
des enne Teist maailmasõda. Nõuko-
pevahendeid. Suurem osa  koole  kor-
gudeaegse  sõjalise  algõpetusega  pole  raldab lisaks teoreetilisele kursusele ka 
ri gikaitseõpetus  kuidagi  võrreldav.  välilaagreid.  Kaitseministeerium  on 
Nüüdisaja  demokraatlikku  ühiskon-
korraldanud  täienduskursusi  ja  -se-
da  sobiva  ri gikaitseõpetuse  õpeta-
minare, kus asjatundjad on õpetajaid 
mist alustati mitmes koolis peamiselt  hoidnud  kursis  muutustega  ki resti 
entusiastidest õpetajate eestvedamisel  arenevas kaitse- ja julgeolekuvaldkon-
kohe  pärast  ri kluse  taastamist,  kuid  nas.  Katseprojektina  oli  2004/2005. 
esimene ametliku heakski du saanud  õppeaastal  Tal inna  Pedagoogikaüli-
aineprogramm kinnitati 1998. aastal.  kooli üliõpilastel võimalus õppida ri -
Ri gikaitseõpetus ei kuulu üldharidus-
gikaitseõpetuse õpetaja lisaeriala.
kooli  kohustuslike  õppeainete  hulka  Ri gikaitseõpetus  on  multidistsip-
ja  seetõttu  peab  Kaitseministeerium  linaarne  õppeaine.  Ühelt  poolt  on 
oma  kohuseks  koostada koolidele õp-
tegemist  teoreetiliste  käsitlustega 
pematerjali  ning  õppeainet  muudel  tänapäevasest  julgeoleku-  ja  kaitse-
vi sidel toetada ja populariseerida.
poli tikast  ning  kaitsejõudude  üles-
2003. aastal jõudis Kaitseministeeriu-
ehitusest,   teiselt   poolt  antakse  väga 
mi  eestvõtmisel  koostöös   Haridus -
praktiline  ülevaade  relva-  ja  riviõp-
ministeeriumiga  Eesti  koolidesse  üle  pest,  topograafiast  ja  esmaabist  ning 
seitsmekümne  aasta  taas  omakeelne 
ri gikaitseõpik. Peale koolide tundsid 
õpiku vastu huvi väeosad ja Kaitseli -
du malevad ning teised ri gikaitsehu-
vilised, mistõttu õpiku tiraaž ammen-
dus  ki resti.  Et  ri gikaitse  on  ki resti 
arenev  valdkond , oligi aeg küps uue, 
ümbertöötatud trüki väljaandmiseks. 
Lisaks  vi mase  kolme  aasta  jooksul 
ri gikaitses  toimunud  muutustele  on 
õpikut  värskendades  silmas  peetud 
õpilaste ja õpetajate tehtud ettepane-
kuid ning märkusi.
Ri gikaitseõpetust  õpetatakse  enam 
kui  seitsmekümnes  koolis  kogu  Ees-
tis. Märkimisväärselt kasvas ri gikait-
set  õpetavate  koolide  arv  just  pärast 
õpiku  esmatrüki  ilmumist.  Kaitse-
ministeeriumi toetusel on koolidesse 
Riigikaitseõpik aastast 1933

SAATEKS
ehk  ül atuslikultki  keskkonnakaitsest 
kaitsejõududes. Sel es mitmekesisuses 
väljendubki ri gikaitse kui eri eluvald-
kondadega  tihedalt  seotud  terviku 
olemus. 
Meie ajal on tähtsal kohal rahvusva-
heline ri gikaitsekoostöö. Ni  pole ri -
gi  kaitsmine  pelgalt  nende  inimeste 
asi,  kes  oma  igapäevaelus  kannavad 
vormi, vaid iga kodaniku hool, ent ka 
kohustus, mil e väljundiks ei pruugigi 
ilmtingimata  ol a  just   teenistus    kait -
seväes  või  kaasalöömine  Kaitseli du 
ridades.  Ri gikaitseõpetuse  eesmärk 
pole  propageerida  militarismi.  Tead-
mised  ja  oskused,  kuidas  vajaduse 
korral kaitsta oma ri ki, on parim ta-
gatis, et neid oskusi pole tegelikkuses 
kunagi  vaja  rakendada.  Nende  igale 
kodanikule vajalike esmaste ri gikait-
Riigikaitseõpik aastast 2003
seteadmiste ja -oskuste kujundamine 
ja  arendamine  ning  mõtlemisainese  Paraku pole üht  autorit  ja õpiku välja-
andmine  igaühe  rol ist  ri gi  kaitses  andmise  innustunud  eestvedajat  aja-
ongi sel e õpiku peamised eesmärgid.
loolast Rein  Helmet  enam meie seas. 
Olgu  õpiku  uustrükk  pühendatud 
Ri gikaitse   seotus   eri  eluvaldkonda-
tema mälestusele.
dega  on  üks  põhjusi,  miks   autorite  
ring on ühe õpiku kohta tavatult suur. 
Kaitseministeerium

1. Eesti sõjaajalugu
Sõjaajaloo mõiste
Maailma  rahvaste  ajalugu  koosneb  esimesel juhul on meile abiks sõjatea-
suures  osas  sõdadest.  Ka  eestlaste  dus ja teisel sõjaajalugu. 
minevik   ei  erine  sel e  poolest  teiste  Sõjateadus  on   teadusharu ,  mis  kä-
rahvaste omast. Eesti asend piltlikult  sitleb  ri gi  sõjalise  organisatsiooni 
öeldes kahe ilma pi ril on ajaloos tä-
toimimist,  sõjaks  valmistumist  ning 
hendanud  eelkõige  seda,  et  si nne  võimalikku  sõjapidamist  tulevikus. 
territoorium   on  olnud  aegade   jook -
Sõjateaduse ülesanne on adekvaatselt 
sul  pidevalt  val utuse   objektiks .  Juba  tulevikku prognoosida ja mudeldada, 
1930. aastal tõdes üks Eesti tunnusta-
aidates sel moel kaasa ri kluse püsimi-
tumaid  sõjaajaloolasi  Hendrik  Sepp:  sele ning julgeoleku tagamisele. Sõja-
Naabruses  elavad  rahvad  ja ri gid on  teaduste al a kuuluvad strateegia, tak-
Eesti ja Läti pinnal võidelnud osalt ene-
tika ,  sõjatehnoloogia,  sõjamajandus 
sekaitse,  osalt  uute  maa-alade  hanki-
jmt distsipli nid. 
mise , osalt võimu pärast Läänemerel.” 
Sõjateadus  arvestab  mineviku  koge-
Seetõttu  on  sõda,  laiemalt  vaadates   musi  ja tugineb tulevikku prognoosi-
sõjandus,  etendanud  meie  ajaloos  des läinud aegade õppetundidele. Nii 
äärmiselt olulist rol i. Eestlaste iseseis-
on sõjateadus otsapidi seotud sõjaaja-
vuse ja omari kluse lugu ei ole kuigi  looga,  vi mane  omakorda  ajalootea-
pikk,   sestap   arvatakse  sageli,  et  meil  dusega. Sõjaajalugu uurib sõjanduse 
on  ka  väga  lühike  sõjaajalugu.  Päris  eri valdkondi, nende toimet ja tagajär-
ni  see si ski ei ole.
gi ühiskonnale minevikus. Sõjaajalu-
Sõjaajaloo  mõiste  on  tihedalt  seotud  gu ei ole seega ainult sõdade ajalugu. 
sõjanduse  ja  sõjateaduse  mõistega. 
Sõjandust
Eesti  sõjaajalukku  kuuluvad  kõik 
  võiksime  kokkuvõtlikult 
Eesti  pinnal  või  eestlaste  ja  teiste 
defineerida  kui  sõdade  ja  sõjaväega 
siinsete rahvuste esindajate (nt bal-
seotud erinevaid ühiskonna valdkon-
tisakslaste) osavõtul toimunud sõ-
di.  Sõjanduse  rol i  ühiskonnas  saab 
jasündmused  ning  nende  mõju  ja 
uurida  kahes  plaanis:  kas  tulevikku 
tagajärjed ühiskonna arengule.
või  minevikku  vaadates,   kusjuures  
Muistse Eesti sõjandus
Muistses  Eestis,  s.o  kuni  13.  sajandi  Eesti  oli  oma  arengus  võrreldes  näi-
esimese veerandini, oli sõdur iga vaba  teks  Lääne-Euroopaga  tublisti  maha 
relvakandevõimeline mees, kes  varus -
jäänud.  Võrdlusjooni  leiame  pigem 
tas  ennast  oma  jõukuse  kohaselt  ja   Skandinaavia  vi kingitega, kel el pol-
läks sõtta  jalgsi , laeval või  ratsa . Sama-
nud arenenud ri klust, kuid nende sõ-
moodi  sõditi  kõikjal  maailmas,  kuid  jakultuur ületas eestlaste oma.

EESTI SÕJAAJALUGU
Slaavi   aladega  võrreldes  on  oluline,  et  osavad  eestlased  hirmu  rüüsteretkede-
Skandinaavia  ja  Bütsantsi  mõjul  are-
ga. Eestlaste retked kuuluvad Lääneme-
nes Venemaal ki resti ri klus. Soomlas-
re vi kingiaja epopöasse.
te arengutase sarnanes eestlaste  omaga ,  Muistse  Eesti  sõjaajaloo  tähtsaim  pe-
kuid Soome sat us õige pea Rootsi ri gi  riood  on  muistne  vabadusvõitlus 
võimu al a.
13. sajandi alguses. Saksamaalt lähtunud 
Meist  lõunas  elanud  lätlased  ja  li vla-
ristisõja algus oli li vlaste ja lätlaste osali-
sed  ei  jõudnud  samuti  13.   sajandiks   ne ristiusustamine ning Ri a linna asuta-
omari kluseni.  Samal  ajal  kujunes  aga  mine 1201. aastal. Ristiusku pööramise 
Leedust  üks Läänemere pi rkonna jõu-
sõjaliseks  vahendiks  sai 1202. aastal asu-
lisemaid sõjalisi tegureid. Leedulaste sõ-
tatud Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa 
jaretked ulatusid tihti Eestissegi.
ordu haruorganisatsioon Li vi ordu.
Eestlaste sõjapidamisvi s oli maleva ehk  Saksa  ristisõdijad  tungisid  koos  al u-
maakaitseväe  kokkukutsumine.  Me-
tatud  li vlaste  ja  lätlastega  1208.  aastal 
hed  olid  relvastatud  lähivõitlusrelvade  Eestisse.  Sõjategevus  vältas   vahelduva  
(mõõgad, sõjakirved ehk taprid, odad)  eduga  aastaid.   1210 .  aastal  saavutasid 
ja viskerelvadega ( vibu  ja nooled,  ling ,  eestlased võidu Ümera lahingus.  1217
tapper,  viskeoda ). Ratsaväe osa oli nõrk,  aastal  kogusid  eestlased  hõimupealik 
sest sadulaid ja jaluseid ei tuntud. Lää-
Lembitu   juhtimisel  kokku  muistse  va-
nemere   randadel  külvasid  laevasõidus  badusvõitluse  suurima  maleva  (kuni 
Sõjateele asumas. Katse rekonstrueerida muistsete eestlaste rõivastust ja varustust 
(E. Laiu andmeil O. Kangilaski ja R. Kivit)
10 
EESTI SÕJAAJALUGU
Sakslased ja nende abiväed 1227. aasta veebruaris Muhu maalinna ründamas
6000  meest),  kuid  said  hävitavalt  lüüa  Saaremaa val utamisega 1227. aastal oli 
Madisepäeva lahingus. Vanem Lembitu  Eesti ala langenud Saksa ja Taani ristisõ-
langes ja tema pea vi di võidu märgina  dijate valdusse.
Ri ga.
Aastail 1205–1227 tegid sakslased (koos 
1219. aastal alustasid  taanlased   kunin -
nendega kaasas olnud  latgalite  ja li vlas-
gas   Valdemar   II  juhtimisel  Põhja-Ees-
tega ),   venelased ,  taanlased,  rootslased 
ti val utamist ja rajasid pärast eestlaste  ja  leedulased  Eestisse vähemalt 63 sõja-
maleva   purustamist   Tal inna  linnuse.  retke. Eestlaste lüüasaamisele aitas kaa-
Osa  eesti  maavanematest  lõimiti  uude  sa  poli tiline  hajutatus,  välispoli tiline 
feodaalaadlisse.   1220 .  aastal  maabus  isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus 
Läänemaal rootslaste vägi, kuid see pu-
(kivimüüritehnika, raudrüüde, ambude, 
rustati Lihula lähedal. Muistse vabadus-
pi ramistehnika puudumine). Val utus-
võitluse silmapaistvad sündmused on ka  te  tulemusena  li deti  Eesti  ala  Lääne-
Viljandi, Tartu ja Muhu maalinna  visa   Euroopa kultuuriruumiga, mis mõjutas 
kaitsmine ( 1223 ., 1224. ja 1227. aastal).  oluliselt maa ja rahva edasist käekäiku.
Eestlased võõras väes
Sajandeid   ilmestasid  eestlaste  vaba-
1346.  aastal.  Võõrvõimud  surusid 
dusvõitlust ülestõusud. Tuntuim neist  eestlaste  vastuhakud  julmalt  maha. 
on  1343.  aasta  Jüriöö  ülestõus  ja  sel-
Eestlased  ei  kujutanud  endast  enam 
le  järel  puhkenud  ülestõus  Saaremaal   iseseisvat  sõjalist jõudu, kuid osalesid 
11 
EESTI SÕJAAJALUGU
seisu  väga  soodsaid  karjäärivõimalusi 
ohvitseridena  tsaariarmees.  Baltisaks-
lastest  ohvitseride  mõjukus  Vene  ar-
mees  püsis  kuni  Esimese  maailmasõ-
jani. Kõige tuntum baltisakslane Vene 
armees  oli kindralfeldmarssaliks tõus-
nud Michael Andreas Barclay de Tol-
ly, kel e teened olid väga suured sõjaväe 
ettevalmistamisel   1812 .  aasta  Vene-
Prantsuse sõjaks.
Eestlaste seisukohalt vaadatuna tähen-
das li tmine Venemaaga eelkõige mit-
mesuguste kaudsete sõjaliste koormiste 
kandmist (sõjaväe majutamine ja ülalpi-
Tuntumaks baltisakslaseks Vene armees 
oli vürst ja kindralfeldmarssal Michael 
damine ) ning elanikkonna järkjärgulist 
Andreas Barclay de Tolly ( 1761 –1818), 
kaasamist  sõjaväekohustuse  täitmisse. 
kes oli aastatel 1810 –1812 ka Venemaa 
1796.  aastal  kehtestati  Eestis  nekruti-
sõjaminister
kohustus, mis tol al tähendas 25aastast, 
järgmistel  sajanditel  võõramaiste  val-
hiljem 15–20aastast teenistusaega Vene 
lutajate vägede  koosseisus  kõigis Eesti  impeeriumi  eri  pi rkondades.  Enamik 
lähiümbruses peetud sõdades.
teenistusse  võetud  nekruteid  ei  pöör-
Teatud  iseseisvusepuhangut  võis  tun-
dunud kunagi  kodumaale  tagasi. Suu-
da talurahvaülestõusudes Li vi sõja ajal  remate sõdade ajal (1806, 1812, 1854–
(1558–1583).  Tõepärase  legendi  järgi  1855)  kutsuti  regulaararmee   toeks  
sõdisid  eestlased  ka  kuningas  Gustav  kokku ka maakaitsevägi. 
II  Adolfi  vägedes Euroopa kuulsatel la-
Tänapäevasele  sõjaväe  komplektee-
hinguväljadel aastail 1630–1632.
rimisele   mindi   Venemaal  üle  al es 
Patriootilisi tundeid võib näha võitluses   1874 .  aastal,  mil  kehtestati  üldine  sõ-
idavaenlase  vastu,  eriti  Põhjasõja  ajal,  javäekohustus  ning  lühendati  teenis-
mil Rootsi kuninga Karl XII vägede ri-
tusaega  keskmiselt  vi e  aasta  peale. 
dades võitles palju eestlasi. Tol ajal said  Üldine  sõjaväekohustus  püsis  kuni 
mitmed eestlased ka ohvitserideks.
Vene  impeeriumi  kokkuvarisemiseni 
1917. aastal. Kokku võeti Eestist tsaari-
Põhjasõja  ajal  li deti   endised    Root -
ajal Vene armeesse ligi 300 000 meest, 
si  Läänemere- provintsid   vägivaldselt   sealjuures  ainuüksi Esimese maailma-
Vene  impeeriumi  koosseisu,  mil ega  sõja ajal üle 100 000 mehe. Ni  osalesid 
omakorda  kaasnes  Eesti  ala  (laiemalt  eestlased peaaegu kõigis sõdades, mida 
Eesti- ja Li vimaa kubermangu) lülita-
Vene impeerium pidas.
mine Vene impeeriumi sõjaväesüstee-
mi. 
Vene  armee  koosseisus hakkas kujune-
ma eestlastest ohvitserkond. See prot-
Baltisakslastele tähendas Eesti- ja Li vi-
sess sai eriti tuntavaks pärast seda, kui 
maa lülitamine Vene impeeriumi koos-
1860.–1870.  aastail  asutati  Venemaal 
12 
EESTI SÕJAAJALUGU
junkrukoolid,  kuhu  said  ri gi  kulul  teenis Vene armees juba üle 3000 eest-
õppima asuda kõigi  seisuste , sealhul-
lasest ohvitseri. Kõige kõrgema auast-
gas  talupoegade  esindajad.  Ki resti   mega  eestlane oli tol al  kindral  eitnant 
kasvas eestlastest ohvitseride arv Esi-
Heinrich Rautsmann.
mese  maailmasõja  ajal.  1917.  aastal 
Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 1917–1918
Mõte eestlaste olukorra parandamisest  Muutunud  poliitilistes  oludes  sai 
oma maal on olnud  kandev  sajandeid.  võimalikuks demokraatlikult valitud 
Eestit valitsesid ülemkihina  baltisaksa   rahvaesinduse  Maapäeva  loomine. 
mõisnikud, kel e vastu toimus sti hili-
Selle kogu juhatus volitaski oma liik-
si talurahvaülestõuse ( Kose -Uuemõisa,  metest valitud Päästekomiteed välja 
Pühajärve ja  Mahtra  sõda). Eesti kuu-
kuulutama Eesti iseseisvust.
lus  sajandite  vältel  mitme  ri gi  koos-
seisu.  Eestlased  kujunesid   rahvuseks   1918.  aasta  24.  veebruaril  kuulutas 
19. sajandi teisel poolel, rahvusliku är-
Päästekomitee  välja  Eesti  iseseisva 
kamise ajajärgul.
demokraatliku  vabari gi,  mil e  Aju-
tist  Valitsust  juhtis   Konstantin  Päts
Vene  tsaariri gi  al akäik  võimaldas  Tegelikult  hakkas  ri k   toimima   al es 
taotleda  kodanikuõigusi  ja  saada  osa  sama aasta novembris, kui Saksamaal 
oma maa valitsemisest. Mõte rahvus-
puhkenud  revolutsiooni  tagajärjel 
likust  autonoomiast  demokratiseeru-
lõppes Saksa  okupatsioon .
va Vene ri gi koosseisus süvenes pärast 
Veebruarirevolutsiooni.
Esimese maailmasõja ajal (1914–1918) 
Vene sõjaväkke mobiliseeritud eestlased 
koondati pärast Veebruarirevolutsioo-
ni rahvuslikult meelestatud eesti poli -
tikute ja sõjaväelaste initsiati vil kodu-
maale rahvusväeosadesse. Hoolimata 
Vene armee laostumisest suudeti rah-
vusväeosadest  moodustada  distsipli-
neeritud ja võitlusvõimeline väekoon-
dis, keda juhtisid suurte kogemuste ja 
hea  haridusega  eestlastest  kutselised 
ohvitserid . Alguses loodi 1. Eesti polk 
(ülem Aleksander Tõnisson) ja hiljem 
teised üksused. 1917. aasta lõpus koon-
dati  kõik  rahvusväeosad  Eesti  Divi -
siks , mil e ülemaks sai Johan Laidoner. 
Konstantin Päts (1874–1956), poliitik; 
1918. aasta veebruariks oli Eesti Divi -
rahvusväeosade korraldaja ning Eesti 
Vabariigi looja;  riigivanem  ja vabariigi 
sis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit.
president
13 
EESTI SÕJAAJALUGU
Eesti Vabadussõda 1918–1920
1917.  aastal  oktoobripöörde  tagajär-
ei suudeta vastu seista. Punased jõud-
jel  Venemaal  võimu  haaranud  kom-
sid Tal inna, Paide, Viljandi ja Pärnu 
munistid püüdsid taastada impeeriu-
lähistele. Vabatahtlike  mobilisatsioon  
mi endistes pi rides ja laiendada oma  ei  andnud  oodatud  tulemusi,  kuigi 
mõju nn  maailmarevolutsiooni  kau-
rindele tõttasid  koolipoisid  ja üliõpi-
du kaugemalegi. Balti regioonis  seisid   lased. Al es sundmobilisatsioon pani 
neile vastu  soomlased , eestlased, lee-
aluse teovõimsale armeele.
dulased ja lätlased. Aastaid 1918–1920 
nimetataksegi nende rahvaste ajaloos  Välispoli tiline  edu  tõi  Eestile  laene, 
vabadussõjaks.
sõjavarustust  ja  vabatahtlikke  Soo-
mest, Taanist ning Rootsist. Võimatu 
Eesti  jaoks  algas  Vabadussõda  1918.  on üle hinnata  Suurbritannia   laevas -
aasta 28. novembril Nõukogude Vene-
tiku   saabumist  1918.  aasta  detsemb-
maa (punaste) pealetungiga Narva al .  ris. Lisaks merepi ri hoidmisele too-
Kal aletungile  kodusõja  ilme  andmi-
di kaasa  relvi , lahingumoona ja toitu. 
seks kuulutati Narvas välja Eesti Töö-
Rahvusvaheline  abi  osutus  võimali-
rahva  Kommuun  –  enamlaste  sõnul   kuks  seepärast, et Eesti asus Esimese 
iseseisev  ri k,  mida  tunnustas  ainult 
Nõukogude  Venemaa.  Narva  lange-
maailmasõja võitnud ri  kide  poolele.
misele järgnes vi s nädalat kestnud ta-
1919.  aasta  alguses  oli  Eesti  sõjavägi 
ganemine. Sõjalise  ebaedu  põhjuseks  võimeline  asuma  vastupealetungile. 
oli  vastase  ülekaal,  oma  sõjajõudude  Eriti tänu vabatahtlikest moodustatud 
nappus ning rahva esialgne hoiak, et   Kuperjanovi , Sakala ja  Scouts -pataljo-
Laiarööpmeline soomusrong nr 1 jaanuaris 1919

EESTI SÕJAAJALUGU
nile, Johan  Pitka  loodud soomusron-
gidele  ja  tema  initsiati vil  Briti  abiga 
moodustatud  mereväele  õnnestus 
juba jaanuaris 1919 vabastada Narva, 
Tartu ja Valga ning saavutada kontroll 
peaaegu kogu Eesti territooriumi üle. 
Valga vabastamise ajal peeti  verine  la-
hing Paju mõisa al , kus sai surmavalt 
haavata  leitnant   Julius   Kuperjanov .
Vähe tähtis ei olnud vastupealetungis 
ka  Soome  vabatahtlike  osa.  Ni   vas-
tupealetungi kui ka kogu sõda juhtis 
võiduka lõpuni ülemjuhatajaks mää-
ratud  kindral  Johan  Laidoner,  Viru 
Julius  Kuperjanov  (1896–1919),  Eesti 
rinnet  kindral Aleksander Tõnisson
ohvitser, leitnant; omanimelise  parti -
2. divi si lõunas  kolonel   Viktor  Pus-
sanipataljoni  rühmajuht  Vabadussõ-
jas; suri Paju lahingus saadud haava
kar,  soomusronge  kaptenid  Anton 
Irv ja Karl Parts.
unistuse . Mõisamaade  jagamise  otsus 
1919. aasta kevadel peeti ägedaid kait-
oli  oodatud  ja  arusaadav.  Samal  ajal 
selahinguid,  eriti  lõunarindel.  Mur-
sundis see sõdureid soovima sõja lõp-
ranguks eestlaste lahingumoraali suu-
pu, et lõpuks oma põldu harida.
rendamisel oli Asutava Kogu valimine  Vene revolutsiooni tõttu Eestisse taga-
ja sel e vastu võetud maareformi sea-
nenud nn valgekaartlased organisee-
dus,  mis  täitis  põlisrahva  oma  maa  risid  lääneri kide  ja  Eesti  abiga  oma 
armee (Põhjakorpus, hiljem Loodear-
mee kindralite Aleksandr Rodzjanko 
ja Nikolai Judenitši juhtimisel). Suur-
ri kide  survel  pidi Eesti ni  mais-juu-
nis kui ka  oktoobris  1919 osa võtma 
Vene  valgete  pealetungist  Petrogra-
dile . Mõlemad katsed lõppesid lüüa-
saamisega .  Kaotusi  kandsid  ka  Eesti 
väed. Lõpuks valgete armee internee-
riti ja desarmeeriti Eestis.
1919.  aasta  suvel  tekkis  Eestil  relva-
konflikt Lätit okupeerinud ja sealsete 
baltisakslaste  toetusel  nukuvalitsuse 
loonud Saksa vägedega. 1919. aasta 5. 
Johan Pitka (1872–1944), Eesti kontr- 
juunist kuni 2. juulini toimus nn Lan-
admiral ;  Eesti  mereväe  looja  ning 
esimene  ülem  Vabadussõjas;  va-
deswehri sõda. Lõunarindel  moodus -
badusvõitluse juhte 1944. aastal
tatud 3. divi s kindral Ernst Põdderi 
15 
EESTI SÕJAAJALUGU
juhtimisel  saavutas  jaanilaupäeval 
suure  võidu  Võnnu  lahingutsüklis. 
Tema  ettepanekul  tähistataksegi  23. 
juunit  võidupühana.   Landeswehr   ja 
Saksa  üksused  purustati,  Eesti  väed 
jõudsid  Ri ani  ja  ametisse  sai  astuda 
Läti  seaduslik  Ajutine  Valitsus.  Eest-
laste sõjaline panus Läti  demokraatli -
ku vabari gi loomisse oli suur.
Vabadussõja  vi mase  perioodi  ras-
kuspunkt  langes  detsembrisse  1919. 
Punaarmee püüdis ränkade pealetun-
gidega mõjutada Tartu rahuläbirää-
kimiste   kulgu ,  kuid  ni   rahudelegat-
sioon ,  keda  juhtis  välisminister  Jaan 
Aleksander  Tõnisson  (1875–1940), 
Eesti  kindralmajor;  üks  rahvusväe-
Poska,  kui  ka  Viru  väerind  jäi  van-
osade  juhte;  Vabadussõjas  1.  diviisi 
kumatuks.  3.  jaanuaril  1920  hakkas 
ja Viru  väerinna  juhataja;  hiljem  sõ-
jaminister ja omavalitsustegelane
maksma  vaherahu . Seda tähistatakse 
kui  Vabadussõjas  langenute  mäles-
tuspäeva. 2. veebruaril sõlmiti Tartu  kinnitas  rahulepingus,  et  “tunnustab 
rahuleping ,  mis  on  nüüdseni  Eesti  ilmtingimata  Eesti  ri gi  rippumatust 
iseseisvuse kõige tähtsam dokument.  ja iseseisvust”.
Sel ele  tugineb  meie  ri kliku  iseseis-
Vabadussõja  lõpuks  oli  sõjaväes 
vuse  õiguslik  järjepidevus.  Venemaa  85 000 meest ja reservis 32 000 kaitse-
li tlast. Eesti kaotas Vabadussõjas üle 
5000 sõduri, palju oli terroriohvreid. 
Sõja  tulemusena  saavutati  20aastane 
rahuaeg ,  mil e   viljad   olid  aluseks  ka 
iseseisvuse taastamisele 1991. aastal.
Johan  Laidoner  (1884–1954),  Eesti 
kindral;  sõjavägede  ülemjuhataja 
Vabadussõjas  ning  aastail  1924  ja 
1934–1940
16 
EESTI SÕJAAJALUGU
Riigikaitse Eesti Vabariigis 1920–1940
Pärast  Vabadussõja  lõppu  demobi-
liseeriti  Eesti  sõjavägi  järk-järgult. 
Kehtima  jäi  üldine  sõjaväeteenistuse 
kohustus, mil e kestust lühendati esi-
algu  kahelt aastalt pooleteisele aastale 
maavägedes,  hiljem  enamikus  väeli -
kides  ühele aastale.
Eesti sõjavägi koosnes maa-, mere- ja 
õhuväest. Rahuaegne koosseis ei üle-
tanud  13 000 meest. Maaväes oli 1940. 
aastal neli divi si, kuhu peale jalaväe 
kuulusid  soomusautode  ja  -rongide, 
suurtükiväe-,   tanki -,  side-,   pioneeri
ja  ratsaväeüksused.  Mereväe  arenda-
Anton Irv ( 1886 –1919), Eesti ohvitser, 
mise  suurimaks saavutuseks sai kahe 
kapten; soomusrongide ülem; langes 
ülimoodsa al veelaeva Kalev ja Lem-
1919. aasta aprillis
bit soetamine. Mere poolt  tagasid  Tal-
riaalkaitse  põhimõtet  ja  korraldada 
linna  kaitset  tugevad  rannapatareid  mobilisatsiooni,  moodustati  kaitse-
(merekindlused). Õhujõud ja õhutõr-
ringkonnad   oma  staapidega.  1934. 
je olid nõrgad. Kui vähesed moodsad  aastal  seati  uuesti  sisse  sõjaväge-
relvad  välja  arvata,  oli  Eesti  sõjavägi  de  ülemjuhataja  institutsioon.  Kuni 
1940. aastal suurri kide omast tehni-
1940.  aastani  oli  ülemjuhataja  juba 
liselt  maha  jäänud,  ent  regionaalselt  Vabadussõja ja 1924. aasta mässu ajal 
kujutas arvestatavat jõudu.
samas  ametis  olnud  kindral  Johan 
Ohvitsere  ja  al ohvitsere  koolita-
Laidoner.
ti  Kaitseväe  Ühendatud  Õppeasu-
Ri gikaitsesüsteemis mängis suurt osa 
tustes.  Õpetamise  tase  oli  äärmiselt  Kaitseli t, mis muutus ri gi toel tegu-
kõrge.  Kõrgema  Sõjakooli  diplomiga  saks  massiorganisatsiooniks.  Kaitse-
kindralstaabi ohvitserid olid osa Ees-
li du  pikaajaliseks  ülemaks  sai  kind-
ti rahvuslikust haritlaskonnast hulka.  ralmajor  Johannes  Roska  (pärast 
Enamik al ohvitsere sai koolituse väe-
eestistamist  Orasmaa).  1940.  aastal 
osade juures.
kuulus  Kaitseli tu  üle  40  000  mehe, 
Ri gikaitset  juhtis  sõjaliselt  Sõjavä-
sel e al  organisatsioonid  olid Naisko-
gede    Staap .  Suurimad  teened  Eesti  dukaitse, Noored  Kotkad  ja Kodutüt-
kaitsejõudude  arendamisel  olid  staa-
red.
bi  pikaajalistel  ülematel  kindralma-
Üldise  kaitsetahte  kasvatamise  ja 
jor Juhan Tõrvandil ja kindralmajor  noormeeste  ajateenistuseks  etteval-
Nikolai Reegil. Et rakendada territo-
mistamise  seisukohalt  oli  tähtis  ri -
17 
EESTI SÕJAAJALUGU
gikaitseõpetuse  sisseseadmine  kesk-  1922.  aastal  moodustati  professio-
ja  kutsekoolides.  1933.  aastal  ilmus  naalne  pi rivalve,  mida  kuni  iseseis-
ri gikaitseõpik.  Kõik  see  muutis  Eesti  vuse kaotamiseni juhtis kindralmajor 
ri gikaitse  oma   olemuselt   üldrahvali-
Hans Kurvits. Enne pi rivalve moo-
kuks.  Käibele  tuli  relvastatud  rahva  dustamist valvas pi ri sõjavägi.
mõiste.
Eestlased Teises maailmasõjas
1939. aastal sõlmitud Suur-Saksamaa  umbes 20 000 Eesti kodanikku. Kuigi 
ja  Nõukogude  Li du  vaheline  leping  nooremkomandöride enamiku moo-
(Molotovi-Ribbentropi pakt) määras  dustasid  Eesti   kaadri -  või  reservoh-
kindlaks  kahe  ri gi  mõjupi rkonnad.  vitserid,  määrati  juhtivatele  kohta-
Eesti  ohverdati  Nõukogude  Li dule.  dele Punaarmees  teeninud  Venemaa 
Ultimatiivsete  vahenditega   sunni -
eestlased. Korpuse ülemaks sai Kau-
ti Eestit lubama oma territooriumile  kaasiast pärit eestlane kindralleitnant 
Nõukogude Li du sõjaväebaase. 1940.  Lembit Pärn.
aastal  korraldati  Punaarmee  toel  re-
1942.–1943. aasta talvel osales korpus 
volutsioon,  mis  tegelikult  oli  võõr-
Velikije   Luki  vallutamises.  Poli tjuh-
ri gi toime pandud ri gipööre. Eestis  tide ja karistusüksuste sunnil paisati 
algas Nõukogude okupatsioon ja sel-
väed  lootusetutele  tormijooksude-
lega  kaasnenud  terror . Sõjavägi  allus   le.  Umbes  2/3  korpuse  koosseisust 
valitsuse  korraldusele  ega  osutanud 
riiki okupeerivale Nõukogude Li du-
le vastupanu. See oli Eesti relvajõudu-
de lõpp.  Juhtkond  ja  sajad  ohvitserid 
mõrvati, Kaitseli dult võeti relvad.
Endise  Eesti  armee  ri smetest  moo-
dustatud  Punaarmee  22.  territo-
riaalkorpus  võttis  1941.  aastal  osa 
lahingutest  Porhovi  –  Staraja  Russa 
pi rkonnas. Enamik korpuse ridades-
se jäänud eestlasi (umbes  4500  meest) 
tuli sakslaste poolele üle ja pääses ko-
dumaale.
Punaste mobiliseeritud mehed saade-
ti metsatöödele, kus umbes 8000 neist 
hukkus.  Järelejäänutest,  evakueeri-
Lembit Pärn (1903–1973), Nõukogude 
armee  kindralleitnant;  Punaarmee 
tutest  ja  Venemaa  eestlastest  haka-
8.  Eesti  laskurkorpuse  komandör, 
ti  moodustama  uut  rahvusväeosa  – 
hiljem  Eesti  NSV   kaitseminister ;  võt-
8. Eesti laskurkorpust, kuhu koondus 
tis aktiivselt osa Eesti okupeerimisest 
1940. ja 1944. aastal
18 
EESTI SÕJAAJALUGU
langes rivist välja ning see saadeti üm-
berformeerimisele. Täiendamise ajal 
vähenes  korpuses  eestlaste  osakaal. 
1944.  aasta  augustist  kuni  novemb-
rini  osales  korpus  Eesti  taasval uta-
mises  ning järgmise aasta veebruaris 
saadeti korpus nn Kuramaa  kotti , kus 
kanti  suuri kaotusi. Teise maailmasõ-
ja  ajal  pälvisid  mõned  Punaarmees 
võidelnud  eestlased  Nõukogude  Li du 
kangelase kuldtähe.
Ligikaudu 4000 eestlast, kes ei taht-
nud teenida Saksa vormis, kuid soo-
visid  võidelda  Nõukogude  okupat-
sioonivägede vastu, põgenes Soome, 
Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks
kus  neist  moodustati  Jalaväerüge-
ment 200. Mõte oli otsida nn kolman-
suurlahingutest Viiburi lähistel. Soo-
dat võimalust, et koos demokraatliku  me  tol ase  mereväe  isikkoosseisus 
riigiga võideldes panna alus tulevase  moodustas 400 eestlast tervelt küm-
Eesti relvajõududele.
nendiku.  1944.  aasta  augustis  tuli 
rügement  Eestisse  ja  osales  mitmel 
Peamiselt 
võitlesid 
eestlased  pool  kaitselahingutes,  eriti   vahvalt  
1943.–1944.  aastal   Karjala   rin-
Emajõe ääres.
del,  võttes  osa  ka  1944.  aasta  suve  1941.  aastal  puhkenud  Nõukogu-
de Liidu ja Saksamaa vahelises sõjas 
okupeeris Saksamaa Eesti. Eestis oli 
puhkenud stiihiline vastupanu kom-
munistidele, keda kimbutasid metsa-
vennad, ning tuhanded mehed võitle-
sid koos Saksa üksustega Punaarmee 
vastu.  Lisaks  ida-  ja  politseipataljo-
nidele moodustati 1942. aastal Eesti 
SS- Leegion . Nagu kõik välismaalased 
ei tohtinud ka eestlased astuda  Wehr -
machti, kuid neile avati Relva-SS.
Eestlased võitlesid mitmel sõjatand-
ril, üks  pataljon  isegi Stalingradi al . 
Alfons   Rebane  (1908–1978), Eesti Va-
1944.  aastal  koondati  eestlased  rah-
bariigi ohvitser, SS-Standartenführer 
vuspiiri  kaitsma.  Ühtlasi  korraldati 
(kolonel), Eesti väeosade komandör 
Teises  maailmasõjas,  tammelehte-
mobilisatsioon,  mis  tõi   piirikaitse -
dega Rüütliristi kavaler
rügementidesse 38 000 meest. Saksa 
19 
EESTI SÕJAAJALUGU
väejuhatus  loobus  1944.  aasta  sep-
Neli  eestlast  (Alfons  Rebane,  Ha-
tembris  Eesti  kaitsmisest.  Eesti  ük-
rald  Riipalu,  Paul  Maitla  ja  Harald 
sused  võitlesid  veel  1945.  aastal  Si-
Nugiseks)  pälvis  ühe  auväärseima 
leesias.
ordeni – Rüütliristi.
Saksa  vormis  võitles  Eesti  iseseis-
vuse  eest  ühtekokku  80  000  meest. 
Okupatsiooniarmee kohalolek
Nõukogude  li duvabari gi  haldamisel  Laskurdivi s. Väeosa ohvitserkoosseisus 
etendas tähtsat rol i Eestis paiknev oku-
olid valdavalt eestlased. 
patsiooniarmee. 1944. aastal taastunud  Rahvusväeosad  saadeti  laiali  pärast 
okupatsiooni ajal kasvas Eestis sõjaväe-
seda, kui 1956. aasta märtsi alguses olid 
objektide  arv.  Sõjaväelaste  arv  ulatus   Gruusia   rahvusdivi si  üksused  keeldu-
kohati  120  000  meheni.  Sõjavägi  (eriti  nud välja astumast rahva vastu, kes oli 
sisevägede üksused) surus maha vastu-
tänavatele tulnud protestima Jossif Sta-
panuli kumist ja hoidis sisekorda. 1940.   lini  hukkamõistmise vastu. Nõukogude 
aastate teisel poolel dislotseerusid Eesti  rahvusväeosade  olemasolu  võimaldas 
NSVs 10. kaardiväearmee üksused.
enamikul  tol astel  ajateenijatel  teenida 
Sõjaväe kohalolek oli kohalikele elanike-
kuni  1950.  aastate  keskpaigani  Eestis, 
le ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud  seejärel saadeti aga eestlastest noorsõdu-
aladelt  tuli põliselanikel lahkuda. Linna-
rid  teenima  nn suure kodumaa avarus-
de elamufondist võeti sõjaväe käsutusse  tele. Eestlastel tuli tahtmatult osa võt a 
arvestatav pind. Sõjaväe ja kohaliku ela-
ka sõjalistest konfliktidest, mil es osales 
nikkonna  suhted  olid  pingelised,  eriti  Nõukogude Li t (nt Afganistani sõda).
sõjajärgseil  aastail.  Peamised  konflikti-
1991. aastaks oli Eestis asuva Nõukogu-
al  ikad   olid  sõjaväelaste  üleolev  suhtu-
de armee käsutuses 1665 objekti kogu-
mine ja kohati üsna  massiline  vägival at-
pinnaga 87 147 hektarit. Sõjaväeüksused 
semine, mil e kohta on arvukalt teateid.
paiknesid  ligi  800   erinevas   kohas,  kus 
Eesti NSVs eksisteeris alates 1944. aas-
asus umbes 160 väiksemat või suuremat 
tast  li duvabari gi  kaitseministeerium,  sõjaväebaasi, lisaks hulgaliselt linnakuid. 
mil e et eotsa nimetati 1945. aasta juu-
1991.  aasta  suvel  oli  Eestis  ligikaudu 
lis  kindral eitnant  Lembit  Pärn.  Eesti  36 000 Nõukogude sõjaväelast. Nõuko-
nn  oma  sõjavägi  oli  Punaarmee  Eesti  gude väeüksused lahkusid Eestist lõpli-
8.   Laskurkorpus ,  mis  1945.  aasta  su-
kult 31. augustiks 1994, Paldiski tuuma-
vel nimetati ümber 41. Kaardiväe Eesti  objekt anti üle 1995. aasta septembris.
Laskurkorpuseks. Laskurkorpus saadeti  Eestlaste  vastupanu  ei  lõppenud  Eesti 
laiali 1946. aasta mais. Seejärel oli kuni  okupeerimisega.  Just  kogemustega  sõ-
1951. aastani 22. Kaardiväe Üksik Las-
jameeste  baasil  tekkisid  metsavendade 
kurbrigaad ning kuni 1956. aastani 118.  võitlussalgad. Arvatavalt vi mase metsa-
Kaardiväe  Eesti  Tal inna  Punalipuline  venna mõrvasid punased 1978. aastal.
20 
EESTI SÕJAAJALUGU
Küsimused
1. Nimetage võõrvõime, kes valitsesid Eestit 13. sajandist kuni 20. sajandini.
2. Meenutage maailmapoli tilisi sündmusi, mis olid  eelduseks  Eesti rahvusri gi 

tekkimisele.
?3. Mis tegurid tagasid eestlaste kõrge võitlusmoraali sõjas ülekaalukate 
vaenlastega?
4. Mis võimaldas Eestis rääkida relvastatud rahvast?
5. Miks osalesid eestlased Teises maailmasõjas mitme võõrri gi 

armee koosseisus?
Kirjandus
Eesti Vabadussõda. Vabadussõja Ajaloo Komitee väljaanne. I–II kd. 

Tal inn:  Mats , 1996.
Eesti vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas.  Toronto : Võitleja, 1987.
Helme, R. 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tal inn: Olion, 1990.
Laar, M. Emajõgi 1944. Tal inn: Varrak, 2006.
Laar, M.  Metsavennad . Tal inn: Helmet Raja & Co, 1993. 
Laar, M. Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. 

Tal inn: Varrak, 2006.
Limberg, F. Isamaa eest. Eesti Vabari gi sõjajõudude  organisatsioon  

ja juhtkond. Boreas Publishing House, 1980.
Michaelis, R. Eestlased Waffen-SS-is. 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidivi s. 
Tal inn: Olion, 2001.
Pajur, A. Eesti ri gikaitsepoli tika aastail 1918–1934. 

Tartu: Eesti Ajalooarhi v, 1999.
Sõja ja rahu vahel. I kd. Eesti julgeolekupoli tika aastani 1940. 

Tal inn: S-keskus, 2004.
Traksmaa, A. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tal inn, 1992.
Vahtre , S. Jüriöö. Tal inn: Eesti Raamat, 1980.
Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis. Tal inn: Olion, 1990.
Walter , H. Eesti Vabadussõda. – Vikerkaar 1989, nr 5–9.
Õun, M. Eesti sõjavägi 1920–1940. Tal inn: Tammiskilp, 2001.

21 
2. Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid
Aastasadu   on   inimkond   olnud  har-
junud  mõttega,  et  konfliktid  tekivad 
põhiliselt  ri kidevahelises   suhtluses  
ja  neid  põhjustavad  eri  ri kide  vas-
tanduvad  poli tilised  taotlused.  Vi -
mastel aastakümnetel on see arusaam 
muutunud.  Sõja  ärahoidmine  on 
muutunud  tähtsamaks  kui  sõdimi-
ne.  2001.  aasta  11.  septembril  toime 
pandud  terrorirünnakud  New   Yorgi  
Maailmakaubanduskeskusele  ja  USA 
kaitseministeeriumile   Washingtonis  
avardasid meie arusaama konfliktide 
tekkepõhjustest  ning  olemusest.  Tä-
napäeva globaliseeruvas maailmas on  Terrorirünnak New Yorgi Maailmakaubandus-
keskusele 11. septembril 2001
kri side ja relvakonfliktide ärahoidmi-
ses määrav rol  ri kide julgeoleku- ja  rem hävitada plaanid. Sel est järgmi-
kaitsekoostööl. Kuulus Hi na sõjastra-
ne on hävitada li dud. Sel est järgmine 
teeg Sun zi on väitnud juba 6. sajandil  on hävitada sõjavägi. Kõige  halvem  on 
eKr: “.  sel epärast on sõjas kõige pa-
rünnata linnu.”
Kriiside ja relvakonfliktide tekkeallikad
Rahvusvahelistes suhetes mõistetak-
põhjuse  keerulise  koosmõju  tõttu. 
se  kriiside  ja  relvakonfliktide  tek-
Relvastatud  konflikte  riikide  vahel 
keallikatena tegureid, mis põhjusta-
nimetatakse sõdadeks.
vad  teravaid  huvide  konflikte.  Sõda  Pikemaajalise  sõjategevuse  puhul  ei 
ei  alga  kunagi täiesti ootamatult. Rel-
pruugi konflikti  ajend  enam sõja jät-
vastatud  võitlusele  on  peaaegu  alati  kamise  põhjuseks  ol a.  Lisanduvad 
eelnenud   konfliktiperioodid  ja   krii -
järjest  uued  vastuolud,  mida  põh-
siolukorrad.
justab  relvastatud  tegevus,  näiteks 
Kriisid  tekivad  riikide  või  riikide  mõjukate isikute ja liidrite surm või 
rühmade,  sageli  ka  riigisiseste  jõu-
tapmine,  veritasu , kättemaks või hõi-
dude  ning  erinevate  huvide   vastan -
mude ning etniliste, sotsiaalsete, ma-
dumise  korral.  Niisugused  erihuvid  janduslike  ja  religioossete  rühmade 
võivad  ol a  majanduslikud,  välispo-
rivaalitsemine, kolmanda või enama 
liitilised,  rahvuslikud,  religioossed   osalise   sekkumine  või  kaasamine 
või  sisepoliitilised.  Kriisid  võivad  relvakonflikti. Kriiside ja konfliktide 
areneda relvakonfliktideks.  Enamas -
lahendamiseks võib rahvusvahelistel 
ti  puhkevad  relvakonfliktid  mitme  organisatsioonidel  tekkida  vajadus 
22 
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
toimetada  kriisikolletesse  relvasta-
resolutsioonide  el uvi mine  või  sek-
tud jõudude toetusel  humanitaarabi ,  kuda rahutagajana vaenupoolte sõja-
tagada  ÜRO  (Ühinenud  Rahvaste  tegevusse.
Organisatsioon)  Julgeolekunõukogu 
Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil
Teine  maailmasõda  tegi  lõpu  tradit-
ja  Prantsusmaa  eestvõttel  Briand’i-
sioonilisele  rahvusvaheliste  suhete  Kelloggi  pakt,  mis  ütles  lahti  sõjast 
süsteemile,  mida  on  nimetatud  ka  kui  poli tiliste  eesmärkide  saavuta-
mitmepooluseliseks ehk multipolaar-
mise vahendist. Kuigi praktikas pakt 
seks. Multipolaarses süsteemis eksis-
ei   realiseerunud ,  mõjutas  ta  suuresti 
teeris  suurvõimude   paljusus .  Eri  ri -
rahvusvahelise  õiguse  edasist   aren -
kidel   olid  erinevad  huvid  ning  oma  gut.
huvide  kaitseks  moodustasid  nad 
koos teiste huvitatud ri kidega koalit-
Pärast Teist maailmasõda tekkis kahe-
sioone. Koalitsioonid ei olnud sageli  pooluseline ehk  bipolaarne  maailma-
püsivad ja partnerid võisid vahetuda  süsteem,  mida  iseloomustas  eelkõige 
sõltuvalt huvidest. Kuni 20. sajandini  suurte  süsteemide  –  demokraatliku 
käsitati  sõda  ja  relvastatud  konflikti  maailma  ja  kommunistlike  ri kide 
normati vse   tegevusena   ri kide  ees-
–  ideoloogiline  vastasseis.  Seda  on 
märkide  saavutamisel.  Klassikalise  iseloomustatud kui külma sõda, kus 
sõjakunsti isaks peetav Carl von Clau-
mõlemad  pooled  hoidusid   otsesest  
sewitz on öelnud, et “sõda on poli tika  sõjategevusest ning vastasseis avaldus 
jätkamine teiste vahenditega”.
pi ratud  regionaalsetes   konfliktides  
Samal  ajal  väljusid  sõjad  üha  enam  (Korea,  Vietnami,  Afganistani  sõda, 
regionaalsete  konfliktide  raamidest.  Iisraeli- Araabia  sõjad jne).
Globaalseid relvastatud konflikte kut-
Rahvasteli du  järeltulijaks  sai  ÜRO 
sutakse  maailmasõdadeks.  Esimene  (1946). Külma sõja perioodi vastassei-
maailmasõda peeti aastail 1914–1918,  su ajal põhines rahvusvaheline kaitse-
sõjategevuses  osales  30  ri ki  kõigilt  koostöö enamasti kollektiivse kaitse 
mandritelt. 20. sajandi suurim relvas-
põhimõttel, mis tähendab oma ühen-
tatud konflikt oli Teine maailmasõda   duse   li kmete  kaitset  tuvastatud  ohu 
(1939–1945), kus hukkus üle 60 mil-
vastu.  Tüüpilised  kol ekti vse  kaitse 
joni inimese.
organisatsioonid olid külma sõja ajal 
Esimese maailmasõja järel hakati rää-
1949.  aastal  asutatud  NATO  (Põh-
kima sõja vältimisest. 1919. aastal loo-
ja-Atlandi  Lepingu  Organisatsioon) 
di  esimene  üleilmne  rahvusvaheline  ning 1955. aastal rajatud Varssavi Le-
julgeolekuküsimustega  tegelev   orga -
pingu  Organisatsioon,  mil e  Nõuko-
nisatsioon  Rahvasteliit.  1928.  aastal  gude Li t ja tema li  tlased  lõid vastu-
al kirjastati  Ameerika  Ühendri kide  kaaluks NATO-le.
23 
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
Külma sõja ajal kujunes välja paindli-
oma   tuumarelvad   Kuubale,  Ameeri-
ku  vastulöögi  strateegia.  See  tähen-
ka  Ühendri kide  vahetusse  lähedusse, 
das konfliktide lokaliseerimist, pi ratud  mis põhjustas nn  Kuuba  kri si ja ühtla-
sõda pi ratud eesmärkidega (Vietnami  si perioodi, mil maailm oli ilmselt kõi-
sõda). Ni  mõnigi kri s suudeti lahenda-
ge  lähemal  tuumasõjale.Tänapäevases 
da ki  rete  sõjaliste vastulöökidega (Falk-
mõistes pandi relvastuskontrol ile alus 
land   1982,   Grenada   1983,  Lahesõda  1967. aastal alanud USA ja Nõukogude 
1991), kasutades üksnes tavarelvastust.  Li du läbirääkimistega tuumarelvastuse 
Uue  maailmasõja  ärahoidmine  põhi-
pi ramiseks. 1972. aastal sõlmisid kaks 
nes  tuumarelvaheidutusel.  Ameerika  suurvõimu esimese strateegilise relvas-
Ühendri gid kasutasid 1945. aasta au-
tuse pi ramise kokkuleppe.
gustis esimest korda tuumarelva, heites  Külm sõda lõppes 20. sajandi vi masel 
pommid  Jaapani linnadele Hiroshima-
kümnendil Saksamaa taasühinemise ja 
le ja Nagasakile. Algas tuumaajastu.
Nõukogude  Li du  kokkuvarisemisega. 
Massihävitusrelvade  areng  ja  levik  te-
Külma sõja järgset perioodi rahvusva-
kitas vajaduse nende protsesside pi ra-
helistes suhetes on nimetatud ka post-
miseks  ja   kontrol  imiseks.  Pandi  alus  modernseks  ajastuks.  Tekkis  olukord, 
relvastuskontrol ile,  mil ega  ri gid  kus  maailma  jäi  ainult  üks  suurvõim 
võtsid  endale  kohustuse  lepingulises  –  Ameerika  Ühendri gid.  Ni sugust 
korras  relvastust  pi  rata   või  hävitada.  rahvusvaheliste suhete süsteemi nime-
1962.  aastal  paigutas  Nõukogude  Li t  tatakse unipolaarseks.
Berliini müüri lammutamine 1989. aastal sümboliseeris külma sõja lõppu

TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
Tänapäeva julgeolek, julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, 
terrorism ja massihävitusrelvad

Ideoloogilise  vastasseisu  kadumisega  (Organization of  Security  and  Coope -
on  pärast  külma  sõja  lõppu  muutu-
ration in  Europe  –  OSCE ). Kol ekti vse 
nud  ka  julgeoleku  mõiste.  Vastassei-
ja  koostööjulgeoleku  raames  korral-
sul  põhinev  julgeolek  on  asendunud  datakse  rahvusvahelisi  rahuoperat-
koostööd rõhutava julgeolekuga, mil-
sioone, mil e eesmärk on ohjata rahu 
le puhul pööratakse märkimisväärselt  ohustavaid konflikte ja kri se.
suuremat tähelepanu kri side ja konf-
liktide  ärahoidmisele.  Samal  ajal  on  Külma sõja ajal rakendati konfliktioh-
järjest  rohkem  päevakorda   kerkinud   jes  põhiliselt  rahuvalvet  ÜRO  egi di 
ebatraditsioonilised ohud ja julgeole-
al .  Rahuvalvajad  ei  võtnud  konflikti 
kuriskid, nn asümmeetrilised ohud,  ohjates sõjalisi meetmeid, vaid tegut-
mis ei tulene ni võrd ri kide ega koa-
sesid  puhvertsoonis  vaenupoolte  va-
litsioonide  vaenutegevusest,  kuivõrd  hel.  See  eeldas  kõigi  konfliktiosaliste 
globaalsest  taustast . Ni sugused  riskid   nõusolekut  ja  valmisolekut  konflikti 
ja  ohud  on  näiteks  rahvusvaheline  lahendada.
terrorism ja  kuritegevus , keskkonna-
Pärast külma sõja lõppu on aga rahu 
ohud, kontrol  imatu   migratsioon  jne.  tagatud  sõjaliste  operatsioonidega, 
Kõige  suuremad  ohud  lähtuvad  tä-
mida  juhivad  rahvusvahelised  orga-
napäeval  si ski  rahvusvahelisest  ter-
nisatsioonid  ning  nimetatakse  rahu-
rorismist  ning  massihävitusrelvade  operatsioonideks.  Laialdast  rahvus-
levikust.
vahelist koostööd on tehtud Lahesõjas 
Pärast külma sõja lõppu on päevakor-
(1991), Balkanil (Bosnias ja Hertsego-
da kerkinud kollektiivne julgeolek ja  vi nas,  Kosovos ),  Afganistanis  (2002) 
kooperatiivne ehk koostööjulgeolek.  ning  Iraagis  (2003).
Kol ekti vne  julgeolek  eeldab  ühine-
Eesti  on  rahvusvahelistes  rahuope-
mist igasuguse kindlalt määratlemata  ratsioonides  osalenud  alates  1995. 
agressiooniohu  vastu.  Kooperati vse  aastast. Esimese kogemuse said Eesti 
julgeolekuga  tuvastatakse  ja  hoitakse  kaitseväelased  ÜRO  rahuvalvemis-
ära probleeme, mis võivad põhjusta-
sioonil Horvaatias. 1997. aastal võeti 
da  kri sisituatsioone.  NATO  on  jär-
osa  ÜRO  rahuvalvemissioonist  Lõu-
jest   rohkem  muutumas  kol ekti vse  na-Li banonis.  Alates  aastast  1996 
julgeoleku organisatsiooniks. ÜRO ja  on  osaletud  NATO  rahutagamismis-
Euroopa Li t ning sel e julgeoleku- ja  sioonides  Bosnias  ja  Hertsegovi nas, 
kaitsepoli tika (European Security and  Kosovos  ning  Afganistanis.  Tahte-
Defence Policy –  ESDP ) sisaldavad nii  koalitsiooni koosseisus on osa võetud 
kol ekti vse  kui  ka  kooperati vse  jul-
rahvusvahelisest  missioonist  Iraagis. 
geoleku  elemente.  Kooperati vse  jul-
Tahtekoalitsioonid  on  ri kide  vaba-
geoleku  organisatsioon  on  Euroopa  tahtlikud ühendused, kes korraldavad 
Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon  konkreetse operatsiooni. 
25 
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
Terroristlikud  rühmitused ei esinda  Külma  sõja  ajal  algas  võidurelvastu-
üldjuhul rahvusvaheliselt tunnustatud  mine ehk relvastusarsenali, sh massi-
ri ke ning seetõttu ei peeta neid osa-
hävitusrelvade  pidev   suurendamine  
listeks ri kidevahelises sõjas või konf-
ning tehnoloogiline arendamine. Mas-
liktis.  Terroristid  kasutavad  sõltuvalt  sihävitusrelvad hõlmavad tuuma-, kee-
oma eesmärgist  peaasjalikult  konspi-
mia- ja biorelvi. Massihävitusrelvad on 
rati vset ja ootamatut tegevust tsivi l-
ohtlikud ka seepärast, et neid ei kasu-
elanikkonna, konkreetse isiku, isikute  tata ainuüksi vastase armee hävitami-
rühma  või  ri gi  elutähtsate  objektide  seks, vaid need põhjustavad pikaajali-
vastu. Terrorismi on rakendanud oma  si kahjustusi tsivi lelanikele ning kogu 
poli tiliste  eesmärkide  saavutamiseks  elukeskkonnale.  Lokaalsetes  relva-
väikesearvulised  rühmitused,  kel el  konfliktides kasutatakse traditsioonili-
puudub võimalus saavutada oma ees-
si sõjapidamisvahendeid, s.o  konvent -
märke poli tiliste vahenditega.
sionaalset ehk tavarelvastust.
Relvakonfliktide ja sõdade tunnused
Iga  konkreetne  sõda  on  omalaadne,  3)  taktikalis -operatsiooniline ise-
sel es kasutatav tehnika ja  taktika  sõl-
loom  –  õhu-,  mere-  või  maaoperat-
tuvad eesmärgist, geograafilistest, ma-
sioonid,  väeli kide  ühendatud   lahin -
janduslikest ja muudest tingimustest.  gutegevus, sissitegevus, terrorism;
Ni   näiteks  võib  eesmärgist  tulenev 
ja  üksuste  iseloomust  sõltuv   takti -
4)  kestus  –  lühiajalise  relvakonflikti 
ka varieeruda mõne konkreetse isiku  või  välksõjana  käsitletakse   tinglikult  
või  rühma  füüsilisest  eemaldamisest  mõnest  päevast  kuni  mõne  kuuni 
suurte inimohvrite ja majanduskahju-
kestvat  sõjategevust  (Falklandi  sõda, 
de tekitamiseni. Samal ajal võib ühel  Kuuepäevane sõda 1967. aastal Iisraeli 
konflikti   osalisel   ol a  märksa  parem  ja araabia ri kide vahel); pikaajaliseks 
relvastus, teisel aga taktikalisi  eeliseid   nimetatakse relvakonflikti, mis vältab 
õhus, merel või maal.
mitu kuud või aastat (Esimene ja Tei-
Sõjategevust  ja  relvastatud  võitlust  ne maailmasõda, Vietnami sõda).
iseloomustavad järgmised põhitun-
Tänapäevast  sõda  iseloomustavad 
nused:
märksõnad  on  enamasti  lokaalsus
1)  ulatus  –  eristatakse  lokaalset,  s.o  lühiajalisus,  kõrgtehnoloogilisus  ja 
ühe  ri gi  või  sel e  pi rialade  lähedale  paindlikud  ühendoperatsioonid
jäävat,  regionaalset,  st  mitut  lähiala-
Paljud  nüüdsed  konfliktikolded  (Lä-
de  naaberri ki  haaravat  ( Balkan ,  Lä-
his-Idas või Põhja- Kaukaasias ) on aga 
his-Ida, Korea poolsaar), ja globaalset  regionaalsed  ja  pikaajalised,  kus  vä-
leviala ;
gival alained  vahelduvad  ajutise  rel-
2) kasutatav relvastus – tavarelvastus,  varahuga. Moodne sõjalis- taktikaline  
keemia-, tuuma- või biorelvastus;
mõttevi s taotleb nn kirurgilisi eriope-
26 
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
ratsioone, et täppislöökidega sõjaliste  alati  edukalt  kasutada  oma  tehnilist 
objektide pihta säästa tsivi lelanikke.
üleolekut linnavõitluses või sisse oh-
Konfliktides  rakendavad  relvastatud  jeldades.
rühmitused  erinevat  taktikat.  Sõltu-
Üldjuhul  on  edukam  see  pool,  kel-
valt  tingimuste muutumisest konflik-
le võitlejatel on parem  motivatsioon
ti vältel kohaneb edukas pool ki res-
Ri gi  julgeolek  ei  ole  ainult  sõjaväe-
ti   muutuvate   oludega,  püüdes  hoida  laste asi.  Relv  käes, võib võita lahin-
vastast ül atavat initsiati vi.
gu, kuid mitte sõja. Sun zi on öelnud: 
Totaalkaitse  on kogu ühiskonda hõl-
“.  sajast lahingust sada võitu ei ole su-
mav  ri gikaitsesüsteem,  mis  haarab  gugi  kõige  parem.  Sundida  teine  ar-
ri gi  sõjalist,  tsivi l-,  majanduslikku,  mee ilma lahinguta al a andma on pa-
sotsiaalset  ja  psühholoogilist  kaitset.  rimast parim.” Eesti ajaloost võib tuua 
Sõjalist kaitset tagavad regulaarväed,  näiteks Vabadussõja, kus meie väikese-
s.o  pidevas  valmisolekus  olevad  rel-
arvulise  kaitseväe edu tagasid eelkõige 
vajõud. Territoriaalkaitse puhul kes-
kõrge  moraal  ja tahtekindlus ning ki re 
kendutakse ri gi territooriumi kaitsele  ja paindlik juhtimine.
olemasolevate jõududega, sh püütak-
se säilitada selgepi rilist rindejoont ja 
initsiati vi  oma  kaitse  või  pealetungi 
peasuundadel.  Sissitegevus  põhineb 
ki rel  varjatud  li kumisel  ja  ootama-
tute löökide andmisel vaenlase vähem 
kindlustatud  tagalaaladel.  Siss  ehk 
partisan  on vastase võimu ja kontrol-
li al   oleval  maa-alal vastupanu osutav 
relvastatud võitleja, kes ei kuulu regu-
laarväe koosseisu. 
Sõjaajalugu on näidanud, et mitte ala-
ti  ei  ole  osutunud  edukamaks  pool, 
kel el on ülekaalukamad inimjõud või 
materiaalsed   ressursid ,  vaid  pigem 
see, kes suudab ki resti kohaneda ning 
kasutab  oma  võimalusi  leidlikumalt. 
Tähelepanu  väärivad  Iisraeli-Araabia 
sõjad (eriti 1948.–1949. ja 1973. aasta 
sõda), mis näitavad, et ka väikest ter-
Üle  2000  aasta  tagasi  kirja  pandud  vanahiina 
ritooriumi on võimalik edukalt  kaits -
legendaarsete väejuhtide Sun Zi ja Sun Bini “Sõja 
ta. Tõsi kül , oluliseks  teguriks  on ol-
seadused”  on kümnetes väljaannetes ja tõlgetes 
paljudesse  keeltesse  tuntuimad  ja  tsiteeritu-
nud USA pidev toetus Iisraelile. 1990.  mad  sõjandusraamatud  maailmas.  Traktaati-
aastal alguse saanud sõda Tšetšeenias  des  kirjapandud  tähelepanekud  ja  õpetused 
sõjapidamise  kohta  peavad  enamasti  paika  ka 
näitab aga seda, kuidas vastane ei saa  tänapäeval
27 
TÄNAPÄEVA KRIISID JA RELVAKONFLIKTID
Küsimused
1. Missugused on praegu maailmas akti vsemad relvakonfliktid?

?2. Nimetage konfliktide ja sõdade tekkealikaid.
3. Miks ei saa relvakonfliktid ega sõjad puhkeda täiesti ootamatult?
4. Arutlege, mil e poolest erineb tänapäevane julgeolekukäsitus 

varasematest käsitlustest.
5. Arutlege, kas sõjad ja konfliktid kaovad tulevikus.

Kirjandus
Clausewitz, C. von. Sõjast. Tal inn, 2004.
Howard, M. Rahu leiutamine. Tal inn, 2006.

Kagan, R. Paradis ja jõud. Talinn, 2003.
Keegan , J. Sõjakunsti ajalugu. Tal inn, 2004.
Sun Bin,  Sun Zin. Sõja seadused. Tartu-Tal inn, 2001.

28 
3. Eesti riigikaitse üldine korraldus
Eesti on iseseisev demokraatlik vaba-
ga kaasnevaid igaühe õigusi ja vabadu-
ri k. Eesti iseseisvus on võõrandamatu.  si peetakse ni  väärtuslikuks, et ri k on 
See tähendab, et Eesti on suveräänne  kohustatud  neid  kaitsma  samamoodi 
ri k  ning  Eesti  maa-ala,  õhuruum  ja  nagu Eesti maa-ala, õhuruumi ja terri-
territoriaalveed  on puutumatud – mit-
toriaalvesi.
te kel elgi teisel peale Eesti Vabari gi ei  Eesti ri gikaitse eesmärgid on sõnasta-
ole õigust teostada nende üle oma või-
tud Ri gikogu 2004. aastal heakski de-
mu.
tud dokumendis “Eesti Vabari gi julge-
Eesti on demokraatlik ri k, st kõrgeim  olekupoli tika alused”. Need on: 
ri givõim  kuulub  Eestis  rahvale,  kel-
1) säilitada Eesti iseseisvus, sõltumatus 
lel  on  õigus  valida  oma  esindusorga-
ja territoriaalne  terviklikkus ;
nid.   Demokraatlikus   ri gis  on   rahval  
mitmeid õigusi ja vabadusi, mida ni-
2) säilitada põhiseaduslik kord;
metatakse  isiku  põhiõigusteks  ja  va-
3) säilitada rahva turvalisus.
badusteks;  need  on  loetletud  Eesti 
põhiseaduses. Nende õiguste ja vaba-
Ri gikaitse  eesmärk  on  säilitada 
duste eesmärk on tagada igale inime-
Eesti ri gi iseseisvus, maa-ala, ter-
sele  võimalus  end  vabalt  teostada  ja 
ritoriaalvete ning õhuruumi lahu-
elada inimväärselt ning kaitsta inimesi 
tamatu  ja  jagamatu  terviklikkus, 
võimu kuritarvituste ja meeleval a eest. 
põhiseaduslik kord ja rahva  turva -
Demokraatlikku ri gikorda ning sel e-
lisus.
Riigi kaitsevõime
Pärast  Eesti  iseseisvuse  taastamist 
Eesti ri gikaitse alus on kol ekti v-
1991. aastal  seisis  ri gi ees raske üles-
kaitse. Eesti nagu kogu NATO ter-
anne – nul ist üles ehitada Eesti Va-
ritooriumi  kaitstakse  koos  teiste 
bari gi  ri gikaitse.  Eesti  lähiajalugu 
li kmesri kidega.  Eesti  li kmesus 
arvestades oli ainult üks võimalus ta-
NATOs  on oluline heidutustegur, 
gada  ri gi  julgeolekut  –  luua   tihedas  
mis  vi b  sõjalise  ohu  tekkimise 
koostöös  rahvusvaheliste  organisat-
võimaluse mi nimumini.
sioonidega  tugev  iseseisev  kaitsevõi-
Kaitsevõime edendamiseks töötatakse 
me.
järgmistes suundades:
Eestist on saanud NATO ja Euroopa  1)  osaletakse  akti vselt  NATO  ja  Eu-
Li du li kmesri k. Osalus neis ja teistes   roopa   Li du  töös  ning  tehakse  koos-
rahvusvahelistes  organisatsioonides  tööd nende li kmesri kidega;
ning head suhted teiste ri kidega aita-
2) osaletakse rahvusvahelises julgeole-
vad  parandada  Eesti  julgeolekukesk-
kusüsteemis, sh rahvusvahelistes rahu-
konda.
tagamisoperatsioonides;
29 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
3)  koostöös  li tlastega  arendatakse  kaitsevägi,  kuritegevuse  tõkestamise 
sõjalist ri gikaitset;
eest aga politsei. Meessoost Eesti ko-
4) tagatakse ühiskonna demokraatlik  danikud on kohustatud rahuajal läbi-
areng ja tugevdatakse ri gi sisejulge-
ma ajateenistuse ning sõja korral asu-
olekut;
ma kaitseväeteenistusse.
5)  tugevdatakse  ühiskonna  sotsiaal-
Eesti  kodaniku  kohus  on  olla  ustav 
set, majanduslikku ja keskkonna tur-
põhiseaduslikule  korrale  ja  kaitsta 
valisust.
Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid 
ei  leidu,  si s  on  igal  Eesti  kodanikul 
Eesti  kui  iseseisva  ri gi  kaitsestruk-
õigus  osutada  põhiseadusliku  korra 
tuuride  ülesehitamist  alustati  kohe  vägivaldse muutmise korral omaalga-
pärast  iseseisvuse  taastamist.  1991.  tuslikku vastupanu.
aasta  lõpus  loodi  Eesti  kaitsevägi  ja 
Kaitsejõudude  Peastaap  ning  1992. 
Totaalkaitse põhimõte tähendab, 
aasta kevadel alustas tööd Kaitsemi-
et  riigikaitse  eesmärkide   saavu -
nisteerium.
tamiseks  on  seaduses  sätesta-
Demokraatliku ri gi kaitsevõime nur-
tud alustel ja korras rakendatud 
gakivi  on  aga  rahvas.  Ri gikaitse  on 
kogu  rahvas  ning  rahva  ja  riigi 
kogu  rahva  ühine  kohustus,  mitte 
jõuallikad.  Eesti  riiki  kaitstakse 
üksnes  kaitseväe  ülesanne.  Mõistagi 
sõjaliselt igal juhul ja ükskõik kui 
erinevad  ri gikaitse  ülesanded  –  nii 
ülekaaluka  vaenlase  vastu.  Eesti 
on  kaitseväe  ülesanded  ja  vastutus 
suveräänsus  on  võõrandamatu. 
suuremad  võrreldes  näiteks  koolide, 
Eesti ei alistu.
linna-  või  vallavalitsuste  omadega.  Riik peab tagama, et kogu ühiskond 
Eesti  ri gikaitse  on  korraldatud  ni ,  oleks  ette  valmistatud  tõrjuma   ohte
et  igaühel  on  ri gikaitses  oma  roll.  sealhulgas  tagama  kaitseväe,  Kaitse-
Seda nimetatakse totaalkaitse põhi-
li du,  teiste  sõjaväeliselt  korraldatud 
mõtteks. See, mida ri gi- või kohali-
struktuuride  ja  reservväelaste  nüü-
ku  omavalitsuse  asutused,  äriühin-
disaegse väljaõppe ning nende alalise 
gud või ka üksikisikud on kohustatud  valmisoleku kaitsta riiki, tagades sa-
ri gikaitse  heaks  tegema,  on  kirjas  mal  ajal  kõigi  ressursside  otstarbeka 
seadustes .  Ni   vastutab  ri gi  sõjalise  kasutamise. Tähtis on ka tsiviil- ja sõ-
kaitsmise ja selleks valmistumise eest  jaliste struktuuride  sujuv  koostöö.
Riigikaitse demokraatlik juhtimine
Eesti  Vabari k  on  demokraatlik  ri k,  Eri  ri giorganitel  on  oma  vastutus  ja 
kus ri gikaitse peab al uma rahva de-
kindlalt  pi ritletud  ülesanded  ri gi-
mokraatlikult  valitud  ri giorganite  kaitse  juhtimisel,  mil e  põhieesmärk 
juhtimisele. Seda nimetataksegi riigi-
on tagada, et ri gikaitse korraldus jär-
kaitse demokraatlikuks  juhtimiseks .
giks demokraatliku ri gi põhimõtteid.
30 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
Peamised  ri gikaitse  demokraatliku  president välja sõjaseisukorra ja mo-
juhtimise eest vastutavad ri giorganid  bilisatsiooni,  ootamata  Ri gikogu  ot-
Eesti  Vabari gis  on  eelkõige  Ri giko-
sust.
gu,  president  ja  valitsus  ning  kaitse-
Arvestades  presidendi  vastutusrikast 
minister.
rol i  ri gikaitse  juhtimisel,  on  põhi-
Riigikogu
seaduses ette nähtud presidenti ri gi-
Ri gikogu  on  Eesti  rahva  kõrgeim  kaitseküsimustes nõustav organ – ri -
esinduskogu. Ri gikogule kuulub Ees-
gikaitse  nõukogu.  Põhiseaduse  järgi 
ti  Vabari gis  seadusandlik  ri givõim.  ei saa ri gikaitse nõukogu teha  presi -
See  tähendab,  et  üks  Ri gikogu  pea-
denti siduvaid otsuseid, sest nõukogu 
ülesandeid on võtta vastu Eesti ri gi-
ülesanne on nõustada presidenti täht-
elu,  sealhulgas  ri gikaitset  korralda-
samates ri gikaitseküsimustes.
vaid seadusi.
Ri gikaitse  nõukogu  koosseisu  kuu-
Ri gikogul  on  muidki  volitusi  ri gi-
luvad  Ri gikogu  esimees,  peaminis-
kaitse juhtimisel. Nimelt on Ri gikogu  ter,  Ri gikogu  ri gikaitsekomisjoni 
ülesanne peale seaduste vastuvõtmise  esimees,  Ri gikogu  väliskomisjoni 
langetada ri gikaitse kohta kõige kee-
esimees,  välisminister,  kaitseminis-
rulisemaid otsuseid – välja kuulutada  ter,  rahandusminister,  siseminister, 
sõjaseisukord, erakorraline  seisukord ,  justi tsminister  ja  kaitseväe  juhataja 
mobilisatsioon või demobilisatsioon.
(sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja).
President
Valitsus
Vabari gi president on Eesti ri gipea.  Valitsusele  kuulub  täidesaatev  ri gi-
Ri gipeana  on  presidendil  täita  täht-
võim.  See  tähendab,  et  valitsus  peab 
said  ülesandeid  ka  ri gikaitses.  Pre-
el u vi ma Ri gikogu vastuvõetud sea-
sidendi  kui  ri gikaitse  kõrgeima  juhi  dused ja otsused ja presidendi õigus-
peaülesanne on tagada ri gikaitse üht-
aktid  ning tagama nende täitmise, sh 
sus. Ri gikaitse on seotud kõigi Eesti  ri gikaitse alal. Et valitsus saaks oma 
elualade  ja  institutsioonidega  ning  ülesandeid  täita,  on  tema  al uvuses 
seepärast on presidendil volitusi, mil-
ministeeriumid, kel el kõigil on oma 
lega tagada nende tasakaal ja koostoi-
valitsemisala .
me.
Ministeerium ,  kel e  peaülesanne  on 
Lisaks  on  ri gikaitse  kõrgeimal  juhil  vastutada ri gikaitse korraldamise, el-
vastutusrikkad  ülesanded  Eesti  ri ki  luvi mise ja ettevalmistamise eest, on 
ähvardava ohu korral. President teeb  Kaitseministeerium. 
Ri gikogule  ettepaneku  kuulutada  Kaitseministeeriumi valitsemisalas on 
välja  sõjaseisukord,  mobilisatsioon,  kaitsevägi,  kel el  on  täita   keskne   roll 
demobilisatsioon või erakorraline sei-
ri gikaitses. Kaitsevägi valmistub ri gi 
sukord.  Kui  Eesti  Vabari gi  vastu  on  sõjaliseks kaitseks, kaitseb ri ki sõjali-
toime  pandud   agressioon ,  kuulutab  selt, osaleb rahvusvahelistes sõjalistes 
31 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
operatsioonides ning  abistab  vajaduse  Teisedki  ministeeriumid  osalevad 
korral teisi ri giasutusi pääste- ja hä-
oma  ülesannete  pi res  ri gikaitse  de-
daabitöödel.  Kaitseväge  juhib  kaitse-
mokraatlikus  juhtimises.  Ni   on  ri -
väe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülem-
gikaitseülesandeid  Majandus-  ja 
juhataja. (Kaitseväe ülesannete kohta  Kommunikatsiooniministeeriumil, 
vt lähemalt ptk 4.) 
Välisministeeriumil,  Sotsiaalminis-
teeriumil jt.
Kaitseministeeriumi valitsemisalas on 
ka Kaitseli t – vabatahtlik ri gikaitse-
Teised  riigiorganid
organisatsioon. Kaitsevägi ja Kaitseli t  Et  tagada  ri gikaitse  demokraatlik 
moodustavadki Eesti kaitsejõud (joo-
juhtimine,  on  ülesandeid  teistelgi 
nis 3.1). Sõjaajal moodustavad kaitse-
ri giorganitel.  Näiteks  kontrol ivad 
väe ja Kaitseli du ettevalmistatud ük-
ri gikaitse  seaduslikkust  Eesti  koh-
sused ühtse operati vstruktuuri, mil e  tud, õiguskantsler vastutab sel e eest, 
eesmärk  on  korraldada  sõjalisi  ope-
et  vastuvõetavad  õigusaktid  oleksid 
ratsioone.
kooskõlas põhiseadusega ning et ri -
Siseministeeriumi  valitsemisalas  on  gikaitses oleksid tagatud inimeste põ-
Pi rivalveamet ja Päästeamet, kes val-
hiõigused ja - vabadused .
vavad ri gipi ri, kõrvaldavad õnnetus-
Ri gikaitses  osalevad  ka  inimesed 
te tagajärgi jne.
(füüsilised  isikud)  ja  eraõiguslikud 
Joonis 3.1. Riigikaitse demokraatlik juhtimine
32 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
juri dilised  isikud,  kel ele  saab  ga  pandud  õigustest  ja  kohustustest.  
ri gikaitsekohustusi  panna  üksnes  Oluline rol  ri gikaitses on täita Eesti 
seadusega.
Pangal,  kohalikel  omavalitsustel,  ri -
Iga institutsiooni või asutuse ülesan-
gikontrolöril ja õiguskantsleril, kel ele 
deid ja asendit määrates tuleb lähtuda  on  seadusega  pandud  ri gikaitseko-
tal e põhiseaduse ning teiste seaduste-
hustused.
Julgeolekuriskid
Riiki  võivad  ähvardada  erinevad  Väline surve
ohud ning mitmed sündmused või-
vad  tekitada  olukorra,  kus  tuleb  te-
Nii nagu meie riiki ei ähvarda otsene 
gutseda  otsustavalt  ja  koordineeri-
sõjaline oht, pole praegu ka otsest vä-
tult.  Nii  võib  tekkida   olukordi ,  kus  lispoliitilist  ohtu,  mis  sunniks  meid 
ohus on Eesti julgeolek, inimelud või   muutma   oma  sise-  või  välispoliiti-
keskkond.  Riigi  julgeoleku  tagamise  kat. Samal ajal võib selline surve ol a 
seisukohast  on tähtis teada ja  arves -
seotud  teiste  riikide  eriteenistuste 
tada meid ohustavaid võimalikke jul-
tegevusega  ning poli tiliselt motivee-
geolekuriske, mida võib üldiselt jaga-
ritud  majanduslike  või  muude  Eesti 
da nõnda:
vastu  võetavate  meetmetega.  Kõige 
tõhusam  tagatis  sel eks, et Eesti suu-
1) sõjalised konfliktid;
dab  ni sugust  survet  vältida  nüüd  ja 
2) väline surve;
tulevikus ning vajaduse korral sel ele 
3) rahvusvaheline terrorism;
vastu seista, on Eesti edukas poli tiline 
ja majanduslik areng, rahvusvaheline 
4) teised julgeolekuriskid;
majandus- ja julgeolekukoostöö ning 
5) majandusriskid.
kuulumine     rahvusvahelistesse  orga-
nisatsioonidesse  ja  akti vne  tegevus 
Sõjalised konfliktid
nendes.
Eestit ei ähvarda praegu ega lähitule-
Rahvusvaheline terrorism
vikus otsene sõjaline oht. Kuulumine 
NATOsse  ja  Euroopa  Liitu  on  seda  Otsese sõjalise ohu vähenemise taus-
ohtu veelgi vähendanud. Külma sõja  tal on olulise ohuna esile kerkinud üha 
lõppemine kahandas kogu Euroopas  globaalsem rahvusvaheline terrorism. 
sõjalise  konflikti  puhkemise  võima-
Sel e  riski  äärmuslik  näide  on  2001. 
lust.  Hoolimata  otseste  sõjaliste  ris-
aasta 11. septembril toimunud rünna-
kide  puudumisest  peame  siiski  ole-
kud New  Yorgis  ja Washingtonis ning 
ma valmis tõrjuma igasugust rünnet  hilisemad   ulatuslikud   pommirün-
Eesti Vabariigi vastu. Kui me praegu  nakud Madridis ja Londonis, mis on 
ei valmistu, ei ole me selleks võimeli-
kaudselt   mõjutanud  meidki.   Terro -
sed ka ei kümne ega kahekümne aas-
rismiohu  kõrvaldamine  nõuab  ki ret 
ta pärast.
ja  tõhusat  rahvusvahelist  koostööd, 
33 
EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
milles osaleb ka Eesti. Eesti on valmis  või  nendevastaste  rünnakute  korral 
tegutsema  võimaliku  terrorismiakti  halvata ühiskonna toimimist.
vastu Eesti territooriumil.
Eesti ühiskonda ohustavad ka ni su-
Teised julgeolekuriskid
gused  sotsiaalsed  probleemid  nagu 
Sõjaohu kahanemise kõrval on maa-
kuritegevus  ja   narkomaania .  Arves-
ilmas  esile  kerkinud  hoopis  uued,   tama   peab  rahvusvahelisest  organi-
mittesõjalised riskid. Neid põhjusta-
seeritud  kuritegevusest,  eriti   narko
vad  ni   muutused  rahvusvahelistes  ja  relvakaubandusest  lähtuvat  ohtu 
suhetes  kui  ka  majanduse  ja  tehno-
meie ühiskonnale. 
loogia  ki re areng. Maailm ei saa  eira -
Majandusriskid
ta  keskkonnariske,  etnilisi  konflikte,  Eesti  majandus  on  tihedalt  seotud 
rahvusvahelist  kuritegevust,  massi-
maailmamajandusega  ning  seetõttu 
hävitusrelvade levikut ega sotsiaal- ja  mõjutavad  meid  muutused   globaal -
majandusprobleemide  teravnemi-
turul. Pealegi sõltub Eesti gaasi ja ve-
se  võimalust.   Suuremal   või  vähemal  delkütuste sisseveost, kusjuures gaasi 
määral  mõjutavad  need  ka  Eestit.  puhul  oleme  seotud  ühe  tarnijaga. 
Meie  naabruses  asuvad  Nõukogu-
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Riigikaitse õpik #1 Riigikaitse õpik #2 Riigikaitse õpik #3 Riigikaitse õpik #4 Riigikaitse õpik #5 Riigikaitse õpik #6 Riigikaitse õpik #7 Riigikaitse õpik #8 Riigikaitse õpik #9 Riigikaitse õpik #10 Riigikaitse õpik #11 Riigikaitse õpik #12 Riigikaitse õpik #13 Riigikaitse õpik #14 Riigikaitse õpik #15 Riigikaitse õpik #16 Riigikaitse õpik #17 Riigikaitse õpik #18 Riigikaitse õpik #19 Riigikaitse õpik #20 Riigikaitse õpik #21 Riigikaitse õpik #22 Riigikaitse õpik #23 Riigikaitse õpik #24 Riigikaitse õpik #25 Riigikaitse õpik #26 Riigikaitse õpik #27 Riigikaitse õpik #28 Riigikaitse õpik #29 Riigikaitse õpik #30 Riigikaitse õpik #31 Riigikaitse õpik #32 Riigikaitse õpik #33 Riigikaitse õpik #34 Riigikaitse õpik #35 Riigikaitse õpik #36 Riigikaitse õpik #37 Riigikaitse õpik #38 Riigikaitse õpik #39 Riigikaitse õpik #40 Riigikaitse õpik #41 Riigikaitse õpik #42 Riigikaitse õpik #43 Riigikaitse õpik #44 Riigikaitse õpik #45 Riigikaitse õpik #46 Riigikaitse õpik #47 Riigikaitse õpik #48 Riigikaitse õpik #49 Riigikaitse õpik #50 Riigikaitse õpik #51 Riigikaitse õpik #52 Riigikaitse õpik #53 Riigikaitse õpik #54 Riigikaitse õpik #55 Riigikaitse õpik #56 Riigikaitse õpik #57 Riigikaitse õpik #58 Riigikaitse õpik #59 Riigikaitse õpik #60 Riigikaitse õpik #61 Riigikaitse õpik #62 Riigikaitse õpik #63 Riigikaitse õpik #64 Riigikaitse õpik #65 Riigikaitse õpik #66 Riigikaitse õpik #67 Riigikaitse õpik #68 Riigikaitse õpik #69 Riigikaitse õpik #70 Riigikaitse õpik #71 Riigikaitse õpik #72 Riigikaitse õpik #73 Riigikaitse õpik #74 Riigikaitse õpik #75 Riigikaitse õpik #76 Riigikaitse õpik #77 Riigikaitse õpik #78 Riigikaitse õpik #79 Riigikaitse õpik #80 Riigikaitse õpik #81 Riigikaitse õpik #82 Riigikaitse õpik #83 Riigikaitse õpik #84 Riigikaitse õpik #85 Riigikaitse õpik #86 Riigikaitse õpik #87 Riigikaitse õpik #88 Riigikaitse õpik #89 Riigikaitse õpik #90 Riigikaitse õpik #91 Riigikaitse õpik #92 Riigikaitse õpik #93 Riigikaitse õpik #94 Riigikaitse õpik #95 Riigikaitse õpik #96 Riigikaitse õpik #97 Riigikaitse õpik #98 Riigikaitse õpik #99 Riigikaitse õpik #100 Riigikaitse õpik #101 Riigikaitse õpik #102 Riigikaitse õpik #103 Riigikaitse õpik #104 Riigikaitse õpik #105 Riigikaitse õpik #106 Riigikaitse õpik #107 Riigikaitse õpik #108 Riigikaitse õpik #109 Riigikaitse õpik #110 Riigikaitse õpik #111 Riigikaitse õpik #112 Riigikaitse õpik #113 Riigikaitse õpik #114 Riigikaitse õpik #115 Riigikaitse õpik #116 Riigikaitse õpik #117 Riigikaitse õpik #118 Riigikaitse õpik #119 Riigikaitse õpik #120 Riigikaitse õpik #121 Riigikaitse õpik #122 Riigikaitse õpik #123 Riigikaitse õpik #124 Riigikaitse õpik #125 Riigikaitse õpik #126 Riigikaitse õpik #127 Riigikaitse õpik #128 Riigikaitse õpik #129 Riigikaitse õpik #130 Riigikaitse õpik #131 Riigikaitse õpik #132 Riigikaitse õpik #133 Riigikaitse õpik #134 Riigikaitse õpik #135 Riigikaitse õpik #136 Riigikaitse õpik #137 Riigikaitse õpik #138 Riigikaitse õpik #139 Riigikaitse õpik #140 Riigikaitse õpik #141 Riigikaitse õpik #142 Riigikaitse õpik #143 Riigikaitse õpik #144 Riigikaitse õpik #145 Riigikaitse õpik #146 Riigikaitse õpik #147 Riigikaitse õpik #148 Riigikaitse õpik #149 Riigikaitse õpik #150 Riigikaitse õpik #151 Riigikaitse õpik #152 Riigikaitse õpik #153 Riigikaitse õpik #154 Riigikaitse õpik #155 Riigikaitse õpik #156 Riigikaitse õpik #157 Riigikaitse õpik #158 Riigikaitse õpik #159 Riigikaitse õpik #160 Riigikaitse õpik #161 Riigikaitse õpik #162 Riigikaitse õpik #163 Riigikaitse õpik #164 Riigikaitse õpik #165 Riigikaitse õpik #166 Riigikaitse õpik #167 Riigikaitse õpik #168 Riigikaitse õpik #169 Riigikaitse õpik #170 Riigikaitse õpik #171 Riigikaitse õpik #172 Riigikaitse õpik #173 Riigikaitse õpik #174 Riigikaitse õpik #175 Riigikaitse õpik #176 Riigikaitse õpik #177 Riigikaitse õpik #178 Riigikaitse õpik #179 Riigikaitse õpik #180 Riigikaitse õpik #181 Riigikaitse õpik #182 Riigikaitse õpik #183 Riigikaitse õpik #184 Riigikaitse õpik #185 Riigikaitse õpik #186 Riigikaitse õpik #187 Riigikaitse õpik #188 Riigikaitse õpik #189 Riigikaitse õpik #190 Riigikaitse õpik #191 Riigikaitse õpik #192
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 192 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lemetsarlaura Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

isbn 9985, sõltumatus, sõjateadus, eestlaste iseseis, sõjaajalu, soomlas, riood, leedulaste sõ, lää, aastail 1205, muistse vabadus, baltisaks, eesti kuu, mõte rahvus, punased jõud, aastaid 1918, narva lange, mur, lõunarindel moodus, suurtükiväe, mereväe arenda, poliitjuh, teise maailmasõ, lisaks ida, aasta sep, eesti ük, peamised konflikti, aasta juu, nõuko, eestlased waffen, vii, , rel, enamas, eri rii, sewitz, aastal loo, aasta au, helistes suhetes, vastassei, laialdast rahvus, kooperatiivse jul, mas, lokaalsetes relva, sun zi, partisan, sõjaajalugu, traktaati, natos, eesti riigikaitse, eesti vabariik, riigipeana, riigikaitse, terro, arves, neid põhjusta, hädaolukord, eriolukord, tõsisem hädaolukord, sisejulge, häda, eriolukorra kõrvalda, netus või, esmajärjekorras mobilisee, geoleku tagamiseks, nato liikmena, ühistel väärtushin, peamiselt euro, nid 1995, kaitsejõud, kaitsejõudude ülesanne, riigikaitse põhi, kaitsevägi, kaitseväeüksuste komp, rahvusvaheliste rahu, rahvusvaheli, logistikakeskuse koosseisus, orkester, sõjaväelise kõrgharidu, rahvusvahelise õppe, koolis val, põhiväeliigil, jalaväebrigaad, väeüksuse tegevuspiirkond, jalaväebrigaadist, suurõppus, allüksused, scouts, scouts, scouts, väeosa põhiülesanne, võk üksik, võk üksik, tapa väljaõppekeskusse, väljaõppekeskuse koosseisus, mereväge ju, kait, kriiside puhke, kaitselii, kaitseliidul, kotkad, kodutütarde organisat, naiskodukaitse liik, orga, sestap, tamiseks, jalaväepataljon, jalaväepataljo, pataljonil, miinipildujapatareis, vad juhtimis, mõõdistus, varustus, üldjuhul 120, kompanii ülem, pataljo, suuremates riikides, võk kuperja, suurtüki, kaitseväeteenistus, kaitseväe, teenistuse liigid, tegevteenis, kut, vaatusele või, tega, ajapikendus, kaitseväe, septemb, kuperjanovi üksik, kohustuslane, kestab 8, valiku aluseks, õppekava, keskastmekur, kaitseressurssi, ajateenistus, kaadrikaitseväelane, reservväelane, sisemäärus, distsip, sätestatud korras, ülemal, külaliste vastuvõtmine, , laupäe, päevakorra järgi, riviõpe, sipliini, rividrill, riviõpe, sajandi algu, kohe täitmi, lahinguvõime seisu, eelkäskluses häälda, täitekäsk, leppemärk, rivi sügavus, viirge, rivi tagakülg, kolonn, kohustuste tead, kolonnis, pärast käsk, vabasam, tervitami, joos, seejärel tehak, valvel, harilikult kogu, sõdurite vahekaugus, , sõdurite vahe, jaoülem, viirgu, joondumise kontrollimi, rivi ette, pa kolonni, kolonni alusjagu, relv, mittekonventsio, mõõka, automaat, kalašnikovi automaadist, relvaga, laskmise ajal, milan, mapats, raketi taktikalis, haubitsal, soomustransportöör xa, automaat ak, relv, lukukoda, raeli, viimase omapäraks, leegi, fiksaator, võt, lask, siseballistika, paiskelaeng, rõh, tõrge, tõstenurga suure, varjatud ala, tulistades sama, haju, misvihuks, lamades laskeasend, narnukk, keha ras, märulifilmi, ärge va, hingamise peatamine, eelsihtimine, päästikule vajutamine, laskmisharjutuseks valmistu, hetajad, igasugune omaalgatus, laskeasend, relva raud, de juurde, leppemärgid, maastikul liiku, leppemärgid, horisontaalidele li, sestap, täiendhorisontaalid joonista, morg, sadul, seljan, kaardi üle, topo, neid kasu, koordinaatide täisväärtused, polaar, bipolaarkoordinaatide, kompassi nõel, tavali, gps, maas, öösel kontrol, marsruut kaardil, gps, gps, enamiku käsi, esmaabi ülesanne, läbivaatust tu, inimese kehal, hap, seejä, hingamisteid või, võte a, võte c, uppumisohtu sattumine, purus, sügavate lõike, rebimis, kapillaarset verejook, kehapunk, enamasti õn, pindmiste marrastus, pindmist lõi, šokk, venitus, nikastus, pinnaga ii, kuuma veega, teadvu, peab sil, tuumarelv, uued tuumariigid, misstiil, tuu, puhul 1, terro, mariigid, vastases miinis, valguskiirgus, vusega, materiaalsete väär, kaitseks lööklai, tulekera tempe, valguskiir, lööklaine, ülehelikiirusega õhu, inimene läbista, saadud doos, tegemist alfa, dosimeetrit rad, kundis, elektro, säära, tu sõjaväevarustusele, biorelvarünnaku kind, toksiinidest, rün, esime, gaa, rimiseks, gaasimaskil, arves, tbk, tbk, tbk, nato, samamoodi jaota, konventsiooniga, biorün, enterotok, rooma ju, kee, keemiarel, lepingutest, aastal kont, konventsiooni järgi, eesti territoriaalvetes, gusaktid, sioonid, ühe keskkonnaprobleemina, nõukogude sõja, kaitsejõudude peastaap, des era, ran, ajapikendus, asendusteenistuslane, dioptersihik, erialakursus, direktsiooninurk, distsiplinaarsüütegu, fugassgranaat, kaitseväeteenistuseks pee, granaadiheitja, hädaolukord, kaitsejõud, kaitseväedistsipliin, kaitseväekohustuslane, kaitseväelane, kutsealune, olevatel kaitseväelastel, käsk, javäe, massihävitusrelv, reservrühmaülema baaskursus, salv, sõduri baaskursus, valmisoleku reserv, naat

Sisukord

  • RIIGIKAITSE
  • Kaitseministeerium
  • Tallinn 2006

Teemad

  • õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele
  • Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele
  • Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus
  • kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja
  • sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu
  • Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
86
doc
Eesti uusima aja ajalugu
54
doc
Kodanikuõpetuse kursus
33
doc
Vabadussõja kindralid ja admiralid
290
pdf
Holokaust





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !