Riigihangete läbipaistvus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

pdf

Töövõtumeetodid, hinnakujunduse viisid, töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele

töövõtja lisarahataotlusi. Registreering MTR-is – registreeringute olemasolu tuleks kontrollida just väiksemate ehitus ettevõtete puhul, ka lepingus võiks märkida, et registreeringud on vajalikud. Maksete tegemine – lepingus tuleks selgelt fikseerida kuidas, millal ja mille alusel toimub tööde eest tasumine. Üldiselt on kombeks, et iga kuu lõpus hinnatakse ära tehtud töö ja selle maksumus, mis kinnitatakse kahepoolse aktiga. Näiteks riigihangete puhul on lepingusse kirjutatud, et arvete tasumise aeg on 56 päeva. Nii pikk arvete tasumise aeg aga oluliselt survestab ehitusettevõtjat, mis tellija jaoks üldjuhul tähendab kallimat hinda. Ettemaks – tellija huvides võiks ettemaksust pigem loobuda, samas ehitusettevõtja seisukohalt tuleks seda just teha, et ehitustöödega saaks alustada sujuvamalt. Ettemaksu tuleks kindlasti kohaldada ka juhul, kui arvete tasumise aeg on pikk.

Ehitus

85

docx

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo- ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing. Sih

Kategoriseerimata

122

pdf

Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt

Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös

Ehituse maksumusehindamine

18

docx

Ehituskorraldus Roode Liias

Olulisemad lepingutüübid on kokkulepped, mis sõlmitakse - Tellija ja ehitusettevõtja vahel - Tellija ja konsultandi vahel - Tellija ja juhtimistöövõtja vahel - Tellija ja ehitusjärelevalve vahel - Peatöövõtja ja alltöövõtja vahel 19. Ehituse töövõtulepingute üldisedtingimused, nende olemus ja vajadus ( Jüri Sutt lk32) Lepingu üldtingimused ei ole kohustuslikud, kuigi mõnel maal on koostatud nende kohustuslikud variandid riigihangete jaoks. Üldtingimused muutuvad aga kahe poole jaoks siduvaks, kui neile viidatakse konkreetses lepingus kui lepingu lisale. Üldtingimused on koostatud põhimõttel, et vastutuse, riski ja garantiide jagamine lepingu osapoolte vahel oleks sõnastatud võimalikult selgelt, sest ainult maksimaalne avalikkus garanteerib vaatastikuse usalduse ja sujuva koostöö. 20. Ehituse töövõtulepingu soovitatav ülesehitus ja koostisosad ( Jüri Sutt lk31)

Ehituskorraldus

36

doc

Sissejuhatus haldusõigusesse

Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas organ, kelle põhiülesandeks on ü

Haldusõigus

140

ppt

Euroopa Liit

Euroopa Liidu Institutsioonid ja õigus Lektor Peep Jaagant Piirivalvekolledz 2007  Õppeaine eesmärk Anda õppuritele üldised teadmised EL'i haldusorganite ülesehitusest ja funktsioonidest  Iseseisev töö Kutsehariduse õpe: Õppematerjalide lugemine Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 60% eksamitöö ja 40% kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö  HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 ­ hea 70...89 71...80 3 ­ rahuldav 45...69 61...70 2 ­ puudulik 20...44 51...601 1 ­ nõrk 0...50  Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEA

Euroopa liit

54

docx

Euroopa Liidu õigus

I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta  28 liikmesriiki  Viissada kolm miljonit elanikku  Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat.  Majanduslikult suuruselt suurim maailmas  Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.  Hümn-Beethoven  Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid  1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon.  Marshalli plaani elluviimiseks asutati:  1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation  1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development  1944 NATO-põja atlandi..  1949 Euroopa Nõukogu  1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu t

Euroopa liidu õigus

345

docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem

Kommentaarid (0)