Indreku peas ja südames läks midagi sootuks segi. Sellepärast ei märganudki ta, millal voorimees peatus, virgus alles siis, kui kuulis sõnu: ,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse, see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast
Üks väga hea ning oluline asi on Euroopa Liidu riikides ühine raha, milleks on euro. Juba varsti on ühine raha Eestissegi tulekul. Minnes mõnda teise riiki Euroopas, ei pea minema panka, et vahetada raha ümber, vaid lihtsalt lähed ja ostad, mida tahad. Mitte mingit vahetust. Natukene, kuid mitte oluliselt, häirib siiski see, et eurodega kaasneb palju münte ja sente. Tuleb siis lihtsalt osta suurem rahakott, kuhu mahuks palju peenraha ära. Aga mida siin ikka nuriseda on. Peab olema rahul sellega, mis on, sest ega teist võimalust enam ei tule! Kõik inimesed teavad, et Euroopa kodanikud ja ka ülejäänud inimesed on kõik auväärsed. Teame, et uuringute põhjal pidid just eurooplased kõige rohkem alkoholi tarbima, kuid kõigil inimestel on omad vead. Alkohol ei ole just kõige parem asi, millega esikohal olla ja silma paista. Aga eks see kunagi loodetavasti muutub.
mõisamajandus ei suutnud enammõisnike vajadusi rahuldada. Paljud mõisnikud said aru, et neile endalegi on kasulik kui muudetaks talurahvaseadusi, siis tahab ka talupoeg paremini töötada. 19.sajandi l poolel kehtestatigi uued talurahvaseadused. 1802.aastal kehtestatud seaduse järgi võis talupoeg omada vallasvara, kuid neid manitseti ka kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said põlise talukoha kasutamisõiguse, juhul kui kõik koormised ja maksud olid mõisa heaks täidetud. 1804.a määrati kindlaks talupoegade koormised ja piirati mõisnike kodukariõigust e mõisniku õigust karistada talupoega ihunuhtluse või lühiajalise arestiga, täielikult kaotati see alles 1805.a. Talupojad vabastati pärisorjusest Eestimaal 1816, Kuramaal 1817 ja Liivimaal 1819. Talupojad moodustasid vaba talurahvaseisuse, kuid maa jäi mõisniku omandiks. Talupojad said endale perekonnanimed. 1849.aastal hakkas Liivimaal ja 1856
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). Liberalism riigi esimene ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab
Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). 3) Liberalism riigi esmane ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan). Infoühiskond Alates 1970-ndatest aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka esimene suurim sõjajärgne energia- ja majanduskriis 1973. aastal. Üha selgemalt teadvustus samuti
(kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). Liberalism riigi esima üelsanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja
Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks
...............................................................217 EV ERAÕIGUS.......................................................................................................................218 Tsiviilõigus................................................................................................................................218 TSIVIILÕIGUS.......................................................................................................................222 VÕS § 293. Maksud ja koormised....................................................................................222 VÕS § 573. Ülalpidamislepingu vorm..............................................................................222 Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud.....................................................222 3
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub ainult siis, kui väga vaja; inimesed on ise peamised vastutajad heaolu eest. Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
maksud Rootsi, Norra, Taani. Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgema palgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid. Selle mudeli järgi ei taheta näha naist tööturul ning sellepärast ei tee riik erilisi kulutusi lasteaedade rajamisele Saksamaa, Belgia. Liberalism riigi esmaseks ülesandeks ei ole heaolu teenuste jagamine kõigile, vaid kõrge tööhõive tagamine inimestele. Maksud on suhteliselt madalad, palgad suhteliselt kõrged, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta oma raha paigutab lastele hariduse andmiseks, tervishoiu jaoks või koguma vanaduspäevadeks. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär ja läbilöögivõime ning raha kogumine USA, Jaapan. Infoühiskond. Alates 1970. aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka
* Bourboni kardinalile oli see tekitanud palju tuska: et kuningale meeldida, pidi ta hea näo tegema kõigele sellele flaami bürgermeistrite labasele ja lärmavale kambale ning neid oma lossis vastu võtma «suure moralitee, naljamängu ja jandi» ettekandega, sellal kui pladisev vihm kõik ta toredad vaibad läve ees üle ujutas. 6. jaanuar, mis Jean de Troyes' * sõnade järgi «kogu Pariisi rahvahulga liikvele pani», oli kolmekuningapäev ja narripidu * peeti mäletamata aegadest saadik samal päeval. Sel päeval pidi Greve'i platsil rõõmutuli põlema, Bra-que'i kabeli juurde meiupuu istutatama ja Justiitspalees 6 müsteerium ette kantama. Sellest olid kuulutanud eelmisel päeval tänavanurkadel pasunaid puhudes prevoo * ametnikud ilusais lillades kamlottkuubedes, suured valged ristid rinnal. Majad ja poed olid suletud ning mees- ja naiskodanik-kude summ voolas juba hommikust saadik igalt poolt kolme nimetatud linnapiirkonna poole. Igaüks oli midagi valinud, kas
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
seisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Väejuhtide peamine ülesanne polnud mitte niivõrd sõjaplaanide koostamine ja vaenlasega võitlemine, kuivõrd sõjaväe hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohu- tuid pingutusi kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõl- bustamiseks võeti kasutusele raudtee. Peamiseks probleemiks on olnud ikka kümnetest tuhandetest sõduritest ja tuhandetest hobustest koosneva armee varustamine toidu- ja hobumoonaga. Ränna-
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. - liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, Eesti? - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.- riigilt h
Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda - majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.-riigilt h.-ühiskonnale.
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Maksude õigustatuse, eesmärgi ja õiglase maksukoormuse jaotuse selgitamiseks, põhjenda- miseks ning õigustamiseks on läbi aegade püstitatud mitmeid erinevaid teooriaid. Ekvivalenditeooria tuleneb ühest riigi tekkimise teooriast (lepinguteooriast), mille kohaselt inimesed otsustasid rajada riigi selleks, et tagada kord ja julgeolek. Riigi loomist võrreldakse lepingu sõlmimisega. Maksud oleksid sel juhul üks lepingu tingimusi, st tasu, mida lepingu sõlmijad on otsustanud riigile anda-maksta korra ja julgeoleku tagamise eest. Makse on võrreldud ka kindlustusmaksetega korra ja julgeoleku tagamise eest. Maksevõimelisuse teooria kohaselt on iga kodanik kohustatud hoolitsema riigi heaolu ja käekäigu eest vastavalt oma võimetele. Maksusüsteem peab olema kujundatud nii, et
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
piirkonnas vasallid. · Konglomeraatriigid: riigid koosnesid eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. · Dualism: kehtis vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim oli jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik = valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott = riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crimes against the Queen") 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik" Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem 11
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL