valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus n Liike vaatleme järgmises loengus Diktatuur n valitseja piiramatu võim ja autoriteet
n Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes n Sotsialiseerumisjärgud: n Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine n Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine n Asotsialiseerumine (,,eemalekasvamine") n Ümber- e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid Esmasel sotsialiseerumisel: 1. Perekond 2. Kaaslased 3. Kool 4. Massimeedia Täiskasvanueas lisanduvad: 1. Töömaailm 2. Totaalsed institutsioonid Poliitiline sotsialiseerumine n Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas suh-teliselt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem n Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist: n poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa (üksmeelt, konsensust) ja on seega poliitilise süsteemi püsimiseks hädavajalik
toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ning sisendab vaateid, mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 9. Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Sotsialiseerumisagentidena toimivad esmase sotsialiseerumise juures perekond, kool, kaaslased, massimeedia, mis kõik mõjutavad last tugevalt. Teisase sotsialiseerumise juures on agentideks töömaailm ja totaalsed institutsioonid, mille mõju inimesele on nõrgem, sest põhilised vaated on juba väljakujunenud, kuid siiski võib toimuda väikeseid muutusi seoses töökeskkonnaga ja täiskasvanuks saamisesega. 10. Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus tõsiasjade esitus, n: eestis on 15 mk-da; seletus miks nähtus esineb, n: Eesti poliitiline kultuur on madal Nõukogude pärandi tõttu. Õiget seletust on raske anda;
Väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta. Kolm kodanikukultuuri tüüpi: osalev, alluv, võõrandunud Avalik arvamus ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud; avalikkussfääris väljendatud jagatud arvamus mõne kindla teema raames 1. Üldine avalikkus kõik inimesed 2. Hääletav avalikkus valijad 3. Tähelepanelik avalikkus jälgivad infot 4. Aktiivne avalikkus osalevad arutelus Avaliku arvamuse funktsioonid: Sotsiaalsed: (ühiskonna tasandil) Demokraatliku otsustamise tagamine Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal Psühholoogilised: (isiku tasandil)
maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 1 Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Põhilised sotsialiseerumisagendid esmases ehk lapsepõlve sotsialiseerumises on perekond,kaaslased,kool ja massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad töömaailm ja totaalsed institutsioonid. 1 Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmiste tüübid on: 1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid) 2)seletus- miks nähtus esineb 3)ettekirjutus- mida peaks tegema Poliitiliste teadmiste allikad on: 1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon 3)teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus,kontrollitavus 1 Mida tähendab kollektiivne käitumine
a. valimisõiguse b. teadmised poliitika kohta c. julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks d. perekonna e. meedia 3. Poliitiline sotsialiseerumine a. toimub pigem teisme- ja täiskasvanueas b. määrab meie osalemisaktiivsuse c. kujundab meie poliitilise kultuuri d. otsustab meie astumise partei liikmeks 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on a. inimesed, kes värbavad parteidele liikmeid b. inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse c. institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta d. kool 5. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad a. teadmised poliitikast b. oskused poliitikas osalemiseks c. eesti keele oskus d. kodanikujulgus 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirschmani järgi on a. reeglite rikkumine, karismaatiline domineerimine, legitiimsus b. osalemine, mitteosalemine ning kohandumine c. jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine d. revolutsioon, riigipööre ning valimised 7
Kuidas kujunevad käitumise tingimused? Institutsiooniteooria - selle teooria kohaselt mõjutavad inimeste huve ja käitumist institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid. Institutsioonid mõjutavad poliitilise päevakorra kujunemist, teabe kättesaadavsut ja loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati inimeste poliitilist käitumist, lähtudes põhiseadusest ja õiguskorrast Uusinstitutsionalism - rajaneb eeldusel, et inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuurid pole pelgalt passiivsed piirajad või regulaatorid, vaid neil on terve hulk kasulikke funktsioone
Protsessi, mille käigus - Inimene määratleb end ühiskonna suhtes 15. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus inimene omandab: - Teadmised poliitika kohta - Julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks 16. Poliitiline sotsialiseerumine - Toimub pigem teisme-ja täiskasvanueas - Määrab meie osalemisaktiivsuse 17. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on: - Inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud, subjektsuse - Institutsioonid, mis edestavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta - Kool 18. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad: - Teadmised poliitikast - Oskused poliitikas osalemiseks - Kodanikujulgus 19. Kodaniku 3 strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirchmani järgi on - Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21
eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord. Iga riigi funktsioonid 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile Sotsioloogiline Õiguslik Struktuurfunktsionaalne Sotsioloogiline käsitlus
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- k
suhtes. 2.Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab teadmised poliitika kohta ning julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks. 3. Poliitiline sotsialiseerumine toimub pigem teisme- kui täiskasvanueas, määrab meie osalemisaktiivsuse ja kujundab meie poliitilise kultuuri. 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse; institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta; kool. 5. Kodanikupädevuse hulka kuuluvad teadmised poliitikast, oskused poliitikas osalemiseks ja kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine. 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist, kampaaniates osalemist ja saadikute mõjutamist. 8
tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism, elitism) Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist. ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. SOTSIOLOOGILINE - Riik on ühiskonnarühmade kogum. STRUKTUURFUNKTSIONAALNE - Riik on organiseeritu institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks.
Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia -Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. d) sotsialistlik ideoloogia Riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Sotsialistliku voolu esindajate arvates sünnitas
) Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus o Seaduslikkuse põhimõtte järgimine o Sõltumatu kohus Seadused ja õigusnormid Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele mis on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõikide kodanike suhtes. See määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused.Kõik riigi õigusaktid
Ei ole loodud huvirühmadena 4. Kaitserühmad: ametiühingud, seisab töötajate õiguste eest, kaitsevad kindla rühma huve, eesmärk riigivõimu mõjutamine. 5. Edendamisrühm- kes püüab mingit väärtust v elementi edendada laiemalt . . nt. naisühendused, rohelised. Huvirühmade mõjukus: Määrand poliitilise süsteemi iseloom: Pluralism, Korporatism,Kontrollitus/allutatus Huvirühma legitiimsus Liikmeskond Selle arvukus, esindavus, kui mõjukas, pühendumus Rahavõimaluste olemasolu Juurdepääs poliitik akujundamisele: Otsene, kaudne(avaliku arvamuse kaudu) Huvirühmade võime rakendada sanktsioone Surverühmad: Huvirühma baasik tekkiv organisatsioon, mille poleliikmeid, lobiorganisatsioon, mis tegeleb mingi huvide , esindajate tahtmise läbisurumisega. Lobbytöö
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astmel inimene leiab, et õiged on need teod, mis
põhjamaad(kodanikukesine riik;kogukondlikud;konsensuslik otsustamine;reeglite läbiräägitavus) ; 2.Mandri-Euroopa(suur elitaarne riik; kogkondlikkus; enamusotsus; täpne tehniline rregel) ; 3.Angloameerika(vähe riiki; individualism; enamusotsus; kokkulepe, avar tõlgendusruum) Kodanikukultuur: Kolm tüüpi: osalev, alluv, võõrandunud-eemalseisev. Avalik arvamus: Ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud on avalikult väljendanud. Arvamuse tasandid Pierce'i järgi: Üldine avalikkus (kõik inimesed) Hääletav avalikkus (valijad) Tähelepanelik avalikkus (jälgivad ingot) Aktiivne avalikkus (avaldajad) Funktsioonid : Sotsiaalsed (Demokraatliku otsustamise tagamine; Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine; Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal) Psühholoogilised (Isoleerituse vältimine; Kaasosalisuse tunne; Manipuleerimisvõmalus; Laastav mõju:püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta)
tahtsid lihtsalt inimlikult elada ning seda ise korraldada. Turust polnud juttu. --> Poola solidaarsusliikumine Solidarnosc töölisliikumine. Eestis algas looduskaitsest fosforiidisõda. Kodanike aktiivsuse kasv. 90ndate aastate alguses oli see aga põhimõtteliselt olematu (samuti kõikides Ida-Euroopa riikides). Üheks põhjuseks raha tegemine, erastamine. Samal ajal oodati, et kodanike aktiivsusega saab mõjutada riiki ja turgu --> et süsteemi legitiimsus kasvaks. Kolmas tendents oli Lääne-Euroopas (aga ka Ameerikas), kus otsiti uusi kanaleid demokraatia liikumiseks. Saksamaal rohelised - poliitika ei peaks toimuma ainult vanades institutsioonides nagu parlament jne --> tahtsid viia poliitika uutele alustele, rahvale lähemale. Küsimus kas kodanikeühiskond on poliitiline või mitte? Meie poliitilised nõudmised peituvad igapäevategevustes. Ernest Gellner poliitikafilosoof, 1994
ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Pigem püüab see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ka demokraatlikus poliitikas valitseb konkurents huvide elluviimise ja võimule saamise nimel. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis sellega on talle antud ka täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Need, kes väidavad, et valijad ärgu segagu, sest nad „ei saa nagunii millestki aru”, pole kindlasti demokraadid. 5 Kodanikud, huvid ja demokraatia 2. Vabad valimised 2.1 Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks (etikett) on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine (eetika) on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astmel inimene leiab, et õiged
töötajate-, teenistujate-, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, põllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, üliõpilaste ja naiste ühendusi jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. Kodanikuühiskonda kuuluvad: *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused *usuorganisatsioonid (kirikukogudused)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse instituut PARTEID JA PARTEISÜSTEEMID Lugemisraport Õppeaine: Politoloogia alused Õppejõud: Illimar Ploom, MA Tallinn 2014 Parteid on eelkõige poliitilised ning nende eesmärk on pääseda võimule. Poliitiline partei on grupp inimesi, kellel on ühine ideoloogia ja kindel liikmeskond. Nagu ka 1994. aasta erakonnaseaduses on kirjutatud: “Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras … .” Parteid on olnud alates 20. sajandist pea igas riigis võimul ja seda siiani, pole vahet, milline on riigi ideoloogia ja režiim. Partei ülesanded on eelkõige võimu teostamises ja valimistel osalemine, po
1. Isel. Demokraatia vorme OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mit
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikatest SP vajab toimimisek
nende kontrollimisel. ,,Inimestega tegelemine" võib tähendada, et neid porist välja aidata või et neid vanglasse panna, propagandat neile sisse sööta, aidata neid valmistada paremaid autosid või teha nendest paremaid sõjalendureid (P. Berger 1963: 13). - Sotsioloogilised teadmised võivad olla praktiliseks abiks sotsiaaltöötajatele, aga ka müügiagentidele, usutegelastele või poliitikutele, kelle eesmärkide hulka kuulub inimeste mõjutamine. Sotsioloog kui poliitik - Sotsioloogiat õppiv inimene võib tahta muuta oma ühiskonda paremaks, inimlikumaks jne. (=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja) - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid. Marx: filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov: ,,Igaviku lõpp": psühhomatemaatikud * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas (Alfred Kinsey ja tema
PEREKOND KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON Ük struktuuri allsüsteem või sotsiaalse struktuuri osa, olles tasakaalu- ja integratsiooniseisundis ülejäänud sots struktuuridega. Funktsioonideks on ük bioloogilise ja kultuurilise järjepidavuse säilitamine, lastele sots seisundi andmine ja olla sots kontrolli süsteem. Prk tunnused: ühised põhihuvid, ühine majapidamine, inimeste kollektiiv ja moodustamise alus. 15. Sotsiaalseid vajadused ja neid rahuldavad institutsioonid 1. KOMMUNIKATSIOONI TAGAMINE ÜHISKONNA LIIKMETE VAHEL. 2. ÜHISKONNA LIIKMETELE VAJALIKE KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMINE. 3. KAUPADE JA TEENUSTE JAOTAMINE ÜHISKONNA LIIKMETE VAHEL. 4. ÜHISKONNA LIIKMETE KAITSMINE FÜÜSILISTE JA BIOLOOGILISTE OHTUDE NING TEISTE INIMESTE (ÜHISKONDADE) EEST. 5. VÄLJALANGENUD ÜHISKONNALIIKMETE ASENDAMINE (SOO JÄTKAMINE, SOTSIALISATSIOON). 6. ÜHISKONNA KINDLUSTAMINE TEMA LIIKMETE ÜHTEKUULUVUSE, SOLIDAARSUSE KAUDU. 7
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Kes tegelevad poliitikaga / tee
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond – inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politikē (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele. Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism näeb ideaalset ühiskonda täielikult institutsionaliseerituna, kriitiline teooria aga rõhutab institutsioonide ahistavat toimet inimeste vabale ühistegevusele. 12. Sotsiaalseid vajadused ja neid rahuldavad institutsioonid 1. kommunikatsiooni tagamine ühiskonna liikmete vahel. 2. ühiskonna liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmine. 3. kaupade ja teenuste jaotamine ühiskonna liikmete vahel. 4. ühiskonna liikmete kaitsmine füüsiliste ja bioloogiliste ohtude ning teiste inimeste (ühiskondade) eest. 5. väljalangenud ühiskonnaliikmete asendamine (soo jätkamine, sotsialisatsioon). 6. ühiskonna kindlustamine tema liikmete ühtekuuluvuse, solidaarsuse kaudu. 7
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on �
Indiviidi paiknemine avalik-era teljel võimaldab tõmmata piiri avaliku ja erasfääri vahel. Avalik sfäär on koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust ja avaliku sfääri arutelud toimuvad eeldusel, et väärtustatakse erasfääri st välistest ühiskondlikest piirangutest või survetest vaba ala. 2 KODANIKEÜHISKOND KUI MORAALNE ÜHISKOND Selles käsitluses tähendab kodanikeühiskond tsiviilsuse institutsionaliseerumist kui eluviisi, kus kõik institutsioonid töötavad positiivsete (heade) sotsiaalsete normide kehtestamise suunas ehk siis nö tsiviliseeritud ühiskonna kehtestamise nimel. Hea ühiskonna saavutamine nõuab nii käitumisnorme kui ka poliitilisi lahendusviise. Vabatahtlikud ühendused üksi ei suuda kindlustada kumbagi nendest eelmainitust, kuna norme ja väärtusi kinnistatakse perekondades, koolides ja töökohtades lisaks ühendustele, ning poliitiline ja õiguslik
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
Ühiskonna korporatism tekib post-pluralistlikus ühiskonnas kui uus vorm ühiskonnas eksisteerivate huvide esindamiseks, seotud hilise kapitalismi kriisiga- ei suudeta puhtalt poliitilise demokraatia põhimõttel eksisteerida ning rakendatakse korporatsim selleks, et tagada kodurahu. Üldises korralduses tekivad probleemid, seega tuleb sisse viia uued elemendid, milleks on korporatsioonid (need on moodustatud funktsionaalsete esinduste põhimõtete järgi). 3. loeng Valitsemiskorraldus ja institutsioonid kohtud ja valitsused Nimetage mõned konstitutsiooniliste kohtute põhifunktsioonid? EL · Põhiseaduslik järelvalve vastuvõetud seadused peavad olema vastavad põhiseadusele *kodanike põhiseaduslike õiguste kaitse · Instut. Vahelised konfliktide lahendamine · Liikmed määratud teatud tähtajaks (presidendi või parlamendi poolt) · Lisaks juriidilisele ka poliitiline rõhuasetus Nimetage mõned ülemkohtute põhifunktsioonid? USA ja UK
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
