Riigi ja valitsemise põhialused (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

31

doc

Riigi ja valitsemise põhialused II

pensionärid jt) kõikvõimalike vähemuste (rahvus-, seksuaal-, allkultuuri-, stiili- jne),  välistoimijate jt aktsepteerimine Usaldus ja legitiimsus Üldistatud usaldus, usaldus teiste oluliste toimijate suhtes, riigi (poliitilise süsteemi), avalike institutsioonide, erinevate toimijatüüpide (erakonnad, ühendused, ametnikud, kodanikud jne) ja erinevate toimijate (kultuuriseltsid vs teenuse-MTÜ-d) usaldamine ja nende

Riik ja valitsemine

28

doc

Riigi ja valitsemise III osa

Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel 3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused Põhiseaduslikkus n Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna n Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele n Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Võimude jaotamise tasandid n Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud erinevate rollidega n Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs kohalik omavalitsus

Riik ja valitsemine

19

doc

Poliitika ja valitsemise alused

Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel

Arenguõpetus

9

docx

Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil

PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja ­ tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist.

20. sajandi euroopa ajalugu

4

doc

Ideoloogiad, Eesti erakonnad, valimissüsteemid

IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad ­ liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism ­ indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism ­ traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus ­ elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad ­ sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus)

Ühiskonnaõpetus

77

xlsx

POLIITIKA JA VALITSEMIS ALUSED TEST 1 - 12 vastused

b. nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama c. potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu d. sotsiaalne kapital pole üksikisiku omadus, vaid ühiskonna omadus. 12. Kodanikujulgus tähendab, et: a. kodanik teab oma õigusi, b. kodanik julgeb oma õigusi kasutada, c. kodanik oskab oma õigusi kasutada. 13. Sotsiaalne mobiilsus tähendab: a. liikumist erinevate elukutsete vahel, b. ühiskonna suutlikkust mobiliseerida ressursid teatud eesmärgi elluviimiseks, c. riigi suutlikkust viia vajadusel läbi üldmobilisatsioon, d. liikumist ühiskonna positsioonihierarhias, e. mobiiltelefonide kasutamise ulatust ühiskonnas. 14. Usaldus ühiskonnas Putnami järgi: a. on seotud vasakpoolsete liikumiste ja erakondadega, b. kasvab välja isikutevahelistest suhetest, c. on lollide lohutus. 15. Poliitiline kaasatus tähendab a. Kodanikeühenduste arvamuste arvestamist poliitika kujundamise protsessis b. Poliitilise tõrjutuse ja võõrandumise vastandit c

Riigiteadused

40

pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

 Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism;  Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991)  Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil  19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid.  Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil,  I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?),  II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast,  Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliitiliste ideoloogiate kolm allikat. o Rikaste-vaeste vastuolu (seisused, klassid jne.),

Ajalugu

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA

Ühiskond

Meedia

Kommentaarid (1)