Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.
Tava - käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva 
kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda 
kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 
1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle 
võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu  teostamine  territoriaalpõhimõttel, 
mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana  ja selle objektina oli veresuguluses oleva 
sugukonna  asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna 
sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. 
Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja 
kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud algusest peale 
keerulisteks ja mõnigi kord vastuolulisteks. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu 
omandamine, kasutamine ja säilitamine ning demokraatlikes  riikides osalevad selles 
spetsiifiliste  huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid,  huvigrupid ). 
Koos riigi  tekkimisega  toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas 
tekkimised uued juhtimissuhtes, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu 
organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele 
alustele , seetõttu ei saanud seni  kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi 
rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle 
sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist,  luues  nii tavaõiguse; 2) riik alustas ise  sisult  uute 
normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik 
võim; 2) territoorium , millel see avalik võim kehtib; 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja 
on riigivõimuga õiguslikult seotud. Avalik võim on riiki riigieelset ühiskonnaorganisatsioonist 
eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab 
riigivõimu - ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu 
armee , politsei, luure , vastuluure, aga samuti sunniasutusi (näiteks vanglaid), mis on vajalikud 
riigi otsuste realiseerimiseks. Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle 
teostamisel kasutatavad meetodid võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise  vormist
poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisustest ja 
mitmesugustest muudest teguritest. Demokraatlikes riikidest teostavad avaliku võimu 
funktsioone  riigiaparaat  oma mitmesuguste struktuursete elementide ( riigiorganite ) abil ja 
kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokraatlikud poliitilised režiimid kasutavad avaliku 
võimu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone. Riigivõim 
on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist 
sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitises elus (võimu 
jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt  ei saa kasutada 
oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud 
suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide  sunni  mõjul või ka siis, kui riik 
vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise 
eesmärgi saavutamiseks. Riigivõimu ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole 
sellest võimust kõrgemat võimu ja et riik oma võimu kellegagi ei jaga. Riigi territoorium on 
ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu 
rakendamise  looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga 
piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja  siseveed ; 3) õhuruum maismaa, sise- ja 
territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) 
maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) kauba- ja  reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) 
sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Riigi juhtimissüsteemide töö 
tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi 
haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi  suurusest , riikliku korralduse vormist, ajaloolistest 
traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust, aga samuti riigi ees seisvatest mitmesugustest 
konkreetsetest ülesannetest. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt  kahesugust  rolli: 
ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on 
seega selle võimu tegevuse  objektiks , teiselt  poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam 
muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodakondsus  on isiku ja riigi vaheline 
püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule  laieneb  riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab 
kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab  kodanikele  pandud kohustusi. Üldjuhul 
kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Sünniga 
omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigis 
kehtivast korrast. Naturalisatsiooni korras riigi kodanikuks saamise tingimused kehtestab iga 
riik oma seadustega. Kuid aja jooksul on välja kujunenud mõned tingimused, mis on 
muutunud rahvusvahelises praktikas kodakondsuse saamisel tavalisteks. Niisugusteks 
tingimusteks on: 1) paiksustsensus-nõue, et kodakondsuse  taotleja  oleks riigis seaduslikult 
elanud seadusega kindlaksmääratud aja; 2) kodakondsuse taotlemise  vabatahtlikkus , mida 
tõendab isiklik avaldus kodakondsuse taotlemiseks; 3) ustavusvanne uuele riigile. Paljudes 
riikides lisandub nendele nõuetele veel: 4) keele  tundmine ; 5) riigi põhiseaduse tundmine; 6) 
võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada; 7) võlgnevuste puudumine eelmise 
kodakondsuse riigis. Vastavalt põhiseadusele ei tohi ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata 
ega takistada Eestisse asumast, erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. 
Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja  kohalikes  omavalitsustes eeldab Eesti 
kodakondsust, Vabariigi Presidendi ametikohta aga võib täita vaid Eesti kodanik sünnilt. 
Riigi vormid.
Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses  kolmes   erinevas  tähenduses. 
Sellega tähistatakse: 1) riigivalitsemise vormi; 2) riikliku korralduse vormi; 3) poliitilist 
režiimi. Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st 
kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete  printsiipe  ning 
nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega.  Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse 
monarhiaid ja vabariike, kusjuures  nende peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea  
institutsioon . Monarhia  on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu 
kuulumine  monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt 
vastutamatu. Monarhi võimu ulatusest sõltuvalt eristatakse piiramata  monarhiat  ja piiratud 
monarhiat. Piiramata monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius, riigipea on 
üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. 
Piiramata monarhia eri vormideks loetakse despootiat vanades  idamaades , türanniat 
antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Tänapäeval esineb 
absoluutne monarhia küllaltki haruldase jäänukriigivormina mõnedes  Araabia  maades (Saudi 
Araabia,  Kuveit  jt). Piiratud monarhia on monarhia  alaliik , milles isevalitseja suva kitsendab 
mingi  riigiorgan  või  seisuslik esindus , kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul 
puudub absoluutne iseloom. Seisuslik- esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 
13.-17. Sajandil ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisuslik esindusorgani olemasolu, mis 
oli küll põhimõtteliselt nõuandva pädevusega, kuid mille toetud oli monarhile vajalik eelkõige 
maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel, samuti seaduste vastuvõtmisel. Konstitutsiooniline  
monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud 
demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja 
täidesaatev võim valitsusele. Konstitutsiooniline monarhia on tänapäeval kõige levinum 
monarhia vorm. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on 
kindlaksmääratud tähtajaks valitav  presidentPresidentaalne  vabariik on riigivalitsemise 
vorm, mis iseloomustab võimu koondumine  parlamendist sõltumatu presidendi kätte. 
President  on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõnel juhul (näiteks USA-s) on ta ka valitsuse 
juht, kellel on ühtlasi parlamendi kõrval ka seadusandlik pädevus. Valitsuse moodustab 
president parlamendiväliselt ja valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust. 
Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu 
ülimuslikkusel. Seal on presidendil peamisel esindusfunktsioon, tal puudub normaalses 
olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus. Riikliku 
korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku 
ja poliitilist staatust ning nende  omavahelise  ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. 
Unitaarriik ehk  lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema  koosseisus  ei 
ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi(osariike, liiduvabariike vms), lihtriigi 
territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ( provints , kubermang, oblast  
jms), need omakorda väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon jms). Föderatsioon ehk liitriik  
on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni 
subjektid ). Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu 
alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste ja faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid  omavate  
poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Šveits, Araabia Ühendemiraadid). 
Konstitutsioonilised föderatsioonid  luuakse  riigivõimu aktide alusel „ülaltpoolt“ (Brasiilia, 
India, Pakistan). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise 
või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur,  organid  ning nende moodustamise 
kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega 
(liikmesriikidevaheliste lepingutega).  Autonoomia  kujutab endast riigi territooriumi mingile 
osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste  otsustamisel , sealhulgas 
ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Personaalse autonoomiaga 
( personaalne  autonoomia) on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma 
kultuuri -  ja olmeküsimustega tegelevad  organisatsioonid , kes võtavad osa riigi poliitilisest 
elust, osaledes nõuandva hääleõigusega  esinduste  kaudu mõnede riigi keskorganite töös 
(näiteks Austria, Ungari).  Korporatiivne  autonoomia  seondub keelekoosluse olemasoluga, 
kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest 
riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub 
kohtupidamine ja õppetöö koolis. Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse 
autonoomia ja  kultuuriautonoomia  kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on 
võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua 
autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jm nimetustega moodustisi. Poliitilisel 
autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma  konstitutsioon , tal 
on seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes, mõnikord on tal õigus osaleda teatud 
üleriigiliste küsimuste otsustamisel, luuakse kohalik parlament  ja täidesaatva võimu organ. 
Poliitilisele autonoomiale lähedane on administratiivne  autonoomia, mis esineb sellest ka 
tunduvalt harvemini. Erinevalt poliitilisest on administratiivne ehk haldusautonoomia 
tunduvalt piiratum, kuid annab võimaluse kohalike küsimuste otsustamisel ning kohalike 
riigi -  ja omavalitsusorganite kujundamisel arvestada kohalike  etniliste  rühmade huve. See on 
laialdaselt kasutusel Hiinas. Kultuuriautonoomia luuakse seal, kus autonoomia subjektiks 
olevad etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikkonna hulgas. Luues autonoomia alusel 
oma organisatsioonid ja  valides  kultuuriautonoomia organid, tegelevad nad nende kaudu oma 
kultuuri ja keele hoidmise ja arendamisega ning osalevad seaduses määratud ulatuses riigi 
poliitilises elus. Seda rakendatakse mitme vähemusrahvuse suhtes laialdaselt  Austrias  ja 
Ungaris. Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis 
iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning 
riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise režiimi põhitüüpidena 
eristatakse tavaliselt demokraatlikku, autoritaarset ja totalitaarset poliitilist režiimi. 
Demokraatlik poliitiline režiim (ehk demokraatia) on selline valitsemisviis, kus riigivõim 
lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Seda režiimi 
iseloomustab poliitiline plurarism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste 
sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia 
olulisteks  tagatisteks on võimude lahususe põhimõtte järgimine, sõltumatu kohtu olemasolu ja 
seaduslikkuse  printsiibist  kinnipidamine . Demokraatliku režiimi nõuetele vastab tänapäeval 
kõige täielikumalt õigusriik. Autoritaarne poliitiline režiim rajaneb isikuvõimul, võimu 
teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. 
Autoritaarset võimu iseloomustab selle kontsentreerimine ühe isiku või organi kätte, sellest 
tulenevalt rahva esindusorganite ja nende institutsioonide osatähtsuse vähenemine, 
opositsiooni mahasurumine ja omavalitsuslike ühenduste (parteide, liitude, assotsiatsioonide 
jms) tegevuse piiramine. Totalitaarne poliitiline režiim on antidemokraatliku poliitilise režiimi 
äärmuslik vorm. Seda valitsemisviisi iseloomustab kodanike kõigi  eluavalduste  allutamine 
riigivõimu kontrollile , selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri 
ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. 
Totalitaarne poliitiline režiim tekib tavaliselt riigipöörde tulemusena. Tuntumateks  totalitaarse  
poliitilise režiimi näideteks Euroopas loetakse tavaliselt fašismi Itaalias 1922-1943, 
natsionaalsotsialismi Saksamaal 1933-1945 ja kommunistlikku režiimi NSV Liidus 1917-

1990.
Riigi funktsioonid. Riigiaparaat

Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja 
annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise  iseloomustuse . Need tegevuse põhisuunad on 
objektiivse  iseloomuga , st nende teostamine ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad 
riigi eesmärgid ja ülesanded, mis omakorda sõltuvad ühiskonna ajaloolise arengu tasemest, 
majanduslikust ja sotsiaalsest arengust tingitud vajadustest , poliitiliste jõudude paigutusest 
riigivõimu suhtes ja muudest riigivõimu iseloomu kujundavatest mõjuritest. Riigi 
funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas riigi 
siseelu korraldamisel või rahvusvahelises suhtlemises. Riigi sisefunktsioonideks loetakse 
riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise funktsiooni, 
sotsiaalmajanduslikku ehk majanduslik - organisatoorset funktsiooni ja kultuurilis-
kasvatuslikku funktsiooni.  Need funktsioonid on omased kõikidele riikidele, nende erinevad 
teostamise viisid aga annavad eri riikidele ka erinevad iseloomustused. Riigi 
välisfunktsioonidest on kõige olulisemaks kõikidele riikidele läbi aegade omane riigi 
kaitsefunktsioon, tänapäeva globaliseeruvas maailmas on väga suure tähtsusega ka 
vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetakse  iseseisvate  
funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsiooni ning 
maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega 
koostöö funktsiooni. Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise 
subjekti, annavad riigile iseloomustuse kui riikide ülemaailmses koosluses osalejale, näitavad 
aga eelkõige, kas tegemist on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Riigi funktsioone 
teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes  vormides . Neist õiguslikeks 
vormideks loetakse riigi funktsioonide teostamist õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, 
õigusemõistmise ning kontrolli ja järelevalve kaudu, organisatsioonilisteks aga  riigiaparaadi  
mitmesuguste lülide vahendusel teostatavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd 
riigielu juhtimisel. Riik  teostab  oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. Riigiaparaat on 
riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim 
koostisosa  ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline 
koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise 
vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiaparaat 
ei ole riigiorganite mehhaaniline kogum, vaid on nende organite  rangelt  korrastatud terviklik 
süsteem, milles on täpselt määratud nii iga üksikorgani õiguslik seisund (tema pädevus) kui 
ka tema koht teiste organite suhtes. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle 
funktsionaalne osa. Selle tunnuse kõrval on riigiorganil järgmised olulisemad tunnused: 1) 
riigiorganil on riigivõimualased volitused , ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 

2) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (näiteks õiguskantsleril 

järelevalve teostamine riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle 
põhiseadusele ja  seadustele , riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilimise kontroll, 
ringkonnakohtul esimese astme kohtute  lahendite  läbivaatamine apellatsiooni korras jne); 

3)oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega 

(kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 
4)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #1 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #2 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #3 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #4 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #5 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #6 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #7 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #8 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #9 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #10 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #11 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #12 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #13 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #14 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #15 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #16 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #17 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #18 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #19 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #20 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #21 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #22 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #23 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #24 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #25 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #26 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #27 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #28 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #29 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #30 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #31 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #32 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #33 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #34 Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused #35
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jane_sepp Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Seadused

Teemad

  • Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused
  • Riigi vormid
  • Riigi funktsioonid. Riigiaparaat
  • Õiguse mõiste ja tähtsus
  • Õiguse seos riigi, poliitika ja majandusega
  • Sotsiaalne reguleerimine ja sotsiaalsed normid
  • Õigusnormi mõiste ja liigid
  • Õigusnormi loogiline struktuur
  • Õigusnormi sõnastamine õigusakti tekstis
  • Õigussüsteem ja õigusperekond
  • Õigusharu ja õigusinstituut
  • Õigusvormi mõiste ja liigid
  • Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi
  • lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas
  • Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s
  • löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud
  • Õigusaktid ja nende liigid. Normatiivaktide süsteem
  • Normatiivaktide kehtivus
  • Õigusaktide süstematiseerimine
  • Õiguse realiseerimine. Õiguspärane käitumine
  • Õigussuhte mõiste ja struktuur
  • Õigussuhte subjektid
  • Õigussuhte juriidiline sisu
  • Õigussuhte objekt
  • Õigussuhte põhiliigid
  • Juriidilised faktid
  • Õiguse rakendamise mõiste ja protsess
  • Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
  • Õiguse rakendamise aktid
  • Õigusrikkumise mõiste ja koosseis
  • Õigusrikkumiste liigid
  • Juriidiline vastutus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

107
doc
Õiguse alused põhjalik konspekt
82
docx
ÕIGUSE ALUSED KT1
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
67
pdf
Õiguse Alused kordamisküsimused
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus
190
pdf
Õiguse üldteooria





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !