Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused (5)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas ?
  • Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted ?
  • Kuidas mõistate demokraatiat ?
  • Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest ?
  • Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud ?
  • Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida ?
 
Säutsu twitteris
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas?
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu . Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik , kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist
3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu.
Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne , sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast.
4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga – samadele või sarnastele printsiipidele tuginevad ka kõigi teiste demokraatlike riikide põhikorrad. Riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. Põhiseaduse aluspõhimõted – inimväärikuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega.
5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte:
Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad .
Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt.
6. Kuidas mõistate demokraatiat?
Demokraatia – tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm , mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel
7. Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest?
Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise-hakkamasaamise põhimõttele
8. Õigusriigi põhimõtet elemendid.
Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele.
1). võimude lahusus ja tasakaalustatus : a). institutsionaalne ja personaalne ; b). horisontaalne ja vertikaalne
eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise.
2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus ; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld (mh nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali), õiguskindlus (õiguspärane ootus, usalduse kaitse)
3). isiku põhiõiguste kaitse: a). kohtute sõltumatus, igaühe õigus seadusjärgsele kohtualluvusele, erakorralise kohtu keeld, praktiline võimalus kohtusse pöörduda; b). õiguslik võrdsus (kedagi ei tohi diskrimineerida;
c). süütuse presumptsioon, sama teo eest kahekordse karistamise keeld, õigus teada vabaduse võtmise põhjust ning end kaitsta jpm; d). proportsionaalsus ( legitiimne kaalukas eesmärk ja selle saavutamiseks sobivaist kõige leebem piirang).

6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud?
Põhiseadus määrab riigi eesmärgid, väärtused, millest toimimisel juhindutakse, ning riigi ja inimese suhte.
Põhiseaduse muudatused: 1). 25. II 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) - muutmiseks, millega kohalike omavalitsuste volikogude volituste aega pikendati kolmelt aastalt neljale; 2). 14. IX 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) - põhiseaduse täiendamise seadus, mille alusel Eesti kuulub Euroopa Liitu; 3). 12. IV 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) - põhiseaduse preambuli muudatus, milles tuuakse välja eesti keele säilimise eesmärk; 4). „hõljuvas olekus” muudatus: andis Vabariigi President oma algatust selgitava poliitilise avalduse järel üle PS muutmise eelnõu kaitseväe juhtimiskorralduse muutmiseks. Selle eelnõu menetlemiseks kiireloomulisena, nagu seda soovitas president, ei kujunenud Riigikogus piisavat üksmeelt ning PS otsustati muuta kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt.
7. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida?
Parteide raha teema tuleb jagada kaheks: 1). raha, mille erakonnad saavad riigilt, seaduslikelt annetajatelt, enda majandustegevusest; 2). kõik kirjas erakonna raamatupidamises ja mille kohta esitatakse regulaarselt aruandeid. Audiitorid hindavad igal aastal, kas parteide raamatupidamine on korras, palkadelt maksud makstud jms. Avalikkuses on tõstatatud küsimus rahast ja teenustest, mida me ei näe ehk millest aruannetes juttu pole, kuid mida erakonnad väidetavalt kuskilt kellegi käest saavad. Ka valimiskampaaniate aruanded – korruptsiooni vastu. teadmine, kes ja kui palju erakonnale annetas, võimaldab avalikkusel hinnata erakonna mõjul tehtud otsuse ja erakonnale tehtud annetuste võimalikku seost. Teiste sõnadega – kas esineb poliitiline korruptsioon . Just poliitiline korruptsioon on võtmekoht, millele tegelikkuses tähelepanu tuleks pöörata.
8. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel?
Proportsionaalse valimissüsteemi korral kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorganikohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimsinimekirjadele antud häältele.
Enamus- ehk majoritaarsete valimiste puhul jagatakse riik ühemandaadilisteks valimisringkondadeks ja mandaadi esindusorganisse saab kandidaat, kes kogub valimisringkonnas kõige enim hääli.
Eestis kasutatakse proportsionaalset süsteemi. See on palju keerulisem kui majoritarne ehk enamusvalimise süsteem, aga seda peetakse õiglasemaks. Valimisvõitlus käib erakondade vahel. Nad koostavad oma valimisplatvormi või –programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest, st erakond peab saama tema kandidaatidele antud häälte summale vastava arvu kohti Riigikogus.
9. Vabariigi Valitsus
9.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid
Vabariigi Valitsusena käsitatakse põhiseaduses kollegiaalset põhiseadusorganit, mis koosneb peaministrist ja ministritest.Täidesaatev riigivõim kuulub VV-le.
VV funktsioonid: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud VV otsustada.
9.2. Vabariigi Valitsuse koosseis. Erinevad ministritüübid
VV-sse kuuluvad peaminister ja ministrid . Põhiseadus ei sätesta VV liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on VV seadus.
Ministrid jagunevad tüüpideks: ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi, kes on ametisse nimetatud (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks VV seadus.
Vabariigi Valitsuse liikmed on: 1) peamin; 2) haridus - ja teadusmin; 3) justiitsmin; 4) kaitsemin; 5)keskkonnamin; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsioonim; 8)põllumajandusmin; 9)rahandusmin; 91) regionaalmin; 10) sisemin; 11) sotsiaalmin; 13)välismin; 14) portfellita minister.
Peaministri esindusfunktsioon seisneb eelkõige valitsuse nimel esinemises suhetes teiste institutsioonidega ja välisriikide valitsustega, aga ka valitsuse õigusaktide ja muude dokumentide allkirjastamises.
Portfellita Ministrid: Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil . Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest.
9.3. Vabariigi Valitsuse liikme tööülesannete ühitamine
Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi; 2) Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit; 3) Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.
9.4. Vabariigi Valitsuse moodustamine
Kui valitsus on tagasi astunud , siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta  kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.
9.5. Vabariigi Valitsuse liikme õiguslik seisund ja volituste lõppemine, VV liikme õiguslik seisund
VV astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel.
Ministri volitused lõppevad: 1) tema tagasiastumisel; 2) tema surma korral; 3) peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel; 4) talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel.
VV liikme õiguslik seisund - Vabariigi Valitsuse liikmel on ette nähtud põhiseadusest tulenevalt rida spetsiifilisi õigusi. Nii kehtib ka ministri suhtes immuniteedi põhimõte, samuti ametite ühildamatus. Vabariigi Valitsuse liikmete palk on sätestatud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega.
9.6. Täidesaatva võimu ülesehitus
Kõrgeim täidesaatev võim on VV. Täidesaatva riigivõimu asutused on : 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad asutused. Valitsusasutused on VVS kohaselt riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine . Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.
9.7. Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja õigusaktid
Õigusaktid, mis reguleerivad valitsuse tegevust: 1). Põhiseadus; 2). Seadus; 3). Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine.
Vabariigi Valitsuse töökorraldus: VV istung: otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Istungi toimumise aja ja päevakorra kinnitab peaminister, kellel on õigus lisada kinnitatud päevakorda lisada lisaküsimusi. VV istungi töökord: istungi juhib peaminister, istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. VV
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #1 Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #2 Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #3 Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #4 Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #5 Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #6 Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #7 Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #8 Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #9 Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #10 Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #11 Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 437 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lesja12 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Riigikohtunikud vabastab

Teemad

  • Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas?
  • Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu
  • Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
  • Põhiseaduse aluspõhimõtted
  • Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte
  • Õigusriik
  • Demokraatliku
  • Kuidas mõistate demokraatiat?
  • Demokraatia
  • Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest?
  • Sotsiaalriigi põhimõttest
  • Õigusriigi põhimõtet elemendid
  • võimude lahusus ja tasakaalustatus
  • avaliku võimu tegevuse ettearvatavus
  • nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali
  • isiku põhiõiguste kaitse
  • Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud?
  • 25. II 2003 muudatus
  • 12. IV 2007 muudatus
  • Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida?
  • Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu
  • valimistel?
  • Proportsionaalse
  • Enamus- ehk majoritaarsete
  • majoritarne ehk enamusvalimise
  • süsteem
  • Vabariigi Valitsus
  • Vabariigi Valitsuse funktsioonid
  • Täidesaatev riigivõim
  • VV funktsioonid
  • Vabariigi Valitsuse koosseis. Erinevad ministritüübid
  • VV-sse kuuluvad
  • tüüpideks
  • Vabariigi Valitsuse liikmed on
  • Peaministri esindusfunktsioon
  • Portfellita Ministrid
  • Vabariigi Valitsuse liikme tööülesannete ühitamine
  • Vabariigi Valitsuse moodustamine
  • Vabariigi Valitsuse liikme õiguslik seisund ja volituste lõppemine, VV liikme õiguslik seisund
  • VV astub tagasi
  • Ministri volitused lõppevad
  • VV liikme õiguslik seisund
  • Täidesaatva võimu ülesehitus
  • Kõrgeim täidesaatev võim
  • Valitsusasutused
  • Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja õigusaktid
  • Õigusaktid, mis reguleerivad valitsuse tegevust
  • Vabariigi Valitsuse töökorraldus: VV istung
  • VV istungi töökord
  • Otsuste tegemine VV istungil
  • VV istungi protokoll
  • Vabariigi valitsuse õigusaktid
  • VV määrus
  • intra
  • praeter legem
  • praetar legem
  • praeter legem
  • Contra legem
  • Delegeerimisele esitatavad nõuded
  • Riigikogu pidama kinni järgmistest nõuetest
  • Määruse andmise nõuded
  • Vabariigi Valistuse korraldus
  • Peaministri korraldus
  • õigustloovaid akte
  • Ministri käskkiri
  • Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimus
  • Riigikogu võib avaldada umbusaldust
  • destruktiivseks umbusaldusavalduseks
  • Konstruktiivse umbusaldusavalduse
  • usaldusküsimuse
  • Kohus ja kohtumenetlused
  • Põhiõigus ausale õigusemõistmisele ja tõhusale õiguskaitsele
  • Õigus pöörduda kohtusse
  • Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul
  • Kriteeriumid asja arutamisele mõistliku aja
  • jooksul on
  • Õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise
  • volitustega institutsioonis
  • Erapoletus
  • Õigus asja avalikule arutamisele
  • Õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele
  • Õigus olla kohal asja arutamisel võistlevas protsessis
  • Õigus poolte võrdsusele
  • Õigus põhistustega kohtuotsusele
  • Õigus ausale tõendite esitamisele
  • Õigus ristküsitlusele
  • Kohtusüsteemi ülesehitus
  • Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline
  • Riigikohus
  • Ringkonnakohus
  • halduskohtud
  • Kohtuniku staatus (kohtuniku ametisse nimetamine, kohtuniku ametist vabastamine, kohtuniku
  • ametist tagandamine, ametite ühitamatus, immuniteet, kohtuniku sotsiaalsed tagatised)
  • nimetada
  • Kohtuniku sõltumatus
  • Kohtuniku ametikitsendused
  • Kohtuniku immuniteet
  • Kohtuniku ametisse nimetamine
  • Riigikohtu esimees
  • Kohtuniku sõltumatuse
  • Kohtuniku sots.tagatised
  • Kohtuniku ametist vabastamine
  • vabastab
  • Kohtuniku ametist tagamine
  • Kohtute juures asuvad üksused
  • Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus, kompromissi
  • soodustamine)
  • Võistlevus
  • Menetlusökonoomika
  • Dispositiivsuse põhimõte
  • Kompromissi soodustamine
  • Halduskohtumenetluse põhimõtted (uurimispõhimõte)
  • Uurimispõhimõte
  • Kriminaal- ja väärteomenetluse põhimõtted (kohustuslikkus e legaliteet, riiklikkuse e avaliku
  • süüdistuse põhimõte, süütuse presumptsioon)
  • Kohustuslikkus ehk legaliteet
  • Ametlikkuse ehk avaliku süüdistuse põhimõte
  • Põhiseaduslikkuse järelevalve
  • Põhiseaduslikkuse järelevalve
  • Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus Eestis
  • Riigikohtu pädevus (põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liigid)
  • Konkreetne normikontroll
  • Abstraktne normikontroll
  • Euroopa Liidu õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve
  • Riigikohtu volitused
  • Asja lahendamise piirid
  • Menetluse subjektid
  • Riigikohtu otsuse jõustumine
  • Vabariigi President
  • Vabariigi Presidendi funktsioonid
  • Vabariigi Presidendi staatus ja volituste lõppemine, Vabariigi Presidendi asendamine
  • Vabariigi Presidendi volitused lõpevad
  • Õiguskantsler
  • Õiguskantsleri ülesanded ja staatus
  • Õiguskantsleri ülevaate, ettepaneku ja ettekande piiritlemine
  • Õiguskantsleri ettepanek
  • Õiguskantsleri ettekanne
  • Õiguskantsleri ülevaade
  • Riigikontrolli ülesanded
  • Riigikontroll
  • Eesti Panga funktsioonid. Eesti Panga roll, kui Eestist on saanud Majan- ja Rahaliidu täieõiguslik liige
  • EP on Eesti Vabariigi keskpank
  • Eesti Pank põhiülesand
  • Majandus- ja Rahaliidu täieõiguslik liige
  • Kohalik omavalitsus (KOV)
  • Kohaliku omavalitsuse alusteooriad
  • Kohaliku omavalitsuse süsteem
  • väline korraldus
  • sisemine korraldus
  • KOV üksused
  • KOV organid
  • volikogu
  • valitsus
  • Haldusorganiks
  • KOV õigusaktid
  • Üldakt on määrus
  • KOV tegevuse kontroll
  • Internne kontroll
  • Eksternne kontroll
  • Kohalikud maksud
  • Kohalik maks
  • Kohalikud maksud on
  • KOV üksuste koostöö: 1). Üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit ja 2) maakonna kohaliku
  • omavalitsuse üksuste liit
  • Riigikogu
  • Parlamentaarne ja presidentaalse valitsemisvormi tunnused
  • Parlamentaarsest valitsemisvormist
  • võimude lahustatus):
  • Presidentaalne valitsemisvorm võimude lahusus (eraldatus)
  • Riigikogu funktsioonid
  • Seadusandlus. Seadusandlik funktsioon
  • Põhiseaduse
  • Kõik seadused
  • konstitutsioonilisteks seadusteks
  • EL õigusloomeprotsessis osalemine
  • Parlamentaarne kontroll
  • Kõrgemate ametiisikute nimetamine ja valimine
  • PS-s sätestatud riigielu küsimuste otsustamine
  • Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste
  • otsustada
  • Ratifitseerimine
  • Denonsseerimine
  • Riigikogu sisemine korraldus
  • Riigikogu struktuur
  • Riigikogu juhatus
  • Alatised komisjonid
  • Uurimiskomisjonid
  • Riigikogu
  • fraktsioonid
  • Riigikogu liikme õiguslik seisund
  • Riigikogu liikme tagatised (vaba mandaat, vastutamatus, saadikupuutumatus, ametite ühitamatus)
  • Vaba mandaat
  • Vaba mandaadi põhimõttest
  • immuniteet ehk puutumatus
  • ametite ühildamatuse põhimõte
  • Immuniteet
  • Ameti ühitamatuse
  • Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised
  • Riigikogu liikme volituste peatumine ja lõppemine
  • Volitused peatuvad
  • volitused lõppevad
  • Rahvas, kodakondsus
  • kuidas jaguneb Eestis elavad isikud (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud, tähtajalise
  • elamisloaga, pikaajalise elaniku elamisloaga, EL kodanik)
  • Kodanik
  • Välismaalane
  • Tähtajalise elamisloa
  • Pikaajalise elaniku elamisloa
  • Rahvas Eesti põhiseaduses. Milline põhiseaduslikud õigused võivad olla ainult Eesti kodanikel
  • võrreldes teiste siin elavate isikutega
  • eristab kodanike ja välismaalaste õigusi
  • välismaalasteks ehk kolmandate riikide kodanikeks
  • Euroopa Liidu kodanik
  • kodakondsuse omandamise viisid
  • topeltkodakondsus
  • Põhiõigused
  • Subjektiivsete põhiõiguste tähendus
  • Põhiõiguste tähendus
  • Subjektiivne põhiõiguste tähendus
  • Põhiõiguste funktsioonid
  • kaitsefunktsioon
  • institutsioonide garanteerimise funktsioon
  • Toetusfunktsioon (
  • Objektiivsete väärtuste tagamise funktsioon
  • 8.3 Põhiõiguste kandjad
  • Põhiõiguste kandjateks
  • Põhiõiguste adressaadid
  • Põhiõiguste adressaadiks
  • ; 2)
  • Erasubjektid
  • ; 3). Välismaised ja rahvusvahelised subjektid
  • Põhiõiguste piiramise lubatavus
  • Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus
  • Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonid
  • Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine
  • Formaalne nõue
  • Materiaalne nõue
  • Kuidas hinnatakse proportsionaalsust
  • Vabadusõigused
  • Võrdsusõigused
  • Ebavõrdse kohtlemise keeld
  • Sotsiaalsed põhiõigused

Kommentaarid (5)

AMolli profiilipilt
Anna Molli: Väga hea materjal! Sobib hästi eksamiks õppimiseks.
18:48 15-12-2011
vanakala profiilipilt
vanakala: Väga asjalik materjal :)
16:36 02-01-2013
kiksssss profiilipilt
kiksssss: väga asjalik materjal
23:25 14-12-2011


Sarnased materjalid

269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
19
doc
Riigiõiguse eksami konspekt
31
pdf
Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
28
pdf
Riigiõigus - kordamisküsimused
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus
54
doc
Õiguse alused-harjutusküsimused vastused
68
docx
Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !