Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Riigiõigus - sarnased materjalid

põhiseadus, põhiseaduslik, omavalitsus, president, riigikohtu, rahvahääletus, rahvahääletuse, seaduslikkus, järelevalve, volitus, vastuolus, aktid, riigivõim, säte, õigusakt, sõltumatusolleegium, õiguskantsler, häälteenamus, taotlus, riigikontroll, riigikogul, pädevus, riigikohus, normikontroll, riigieelarveomisjonohtunik, volikogu
thumbnail
33
doc

Riigiõigus

SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.

Riigiõigus
99 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Riigiõigus

See võib aga ka puududa kui samad põhimõtted on fikseeritud preambulis. 9. Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi? Ajalise kestuse järgi jagatakse riigiõiguse normid alalisteks ja ajutisteks. Alalised normid on kehtestatud määramata ajaks ja kehtivad kuni muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Valdav enamus norme on alalised. Mõnes riigis on põhiseadusesse lülitatud nn igavesi norme, mida põhiseadus ise selgesõnaliselt keelab muuta (Nt Saksamaal föderaalriikluse põhimõte). Ajutistest normidest eristatakse: Üleminekuaja normid, mis reguleerivad üleminekut vanalt põhiseaduselt uuele. Nn Murranguaja normid e eelkonstitutsioonilised normid - kehtestatakse olukorraks, kus vana põhikord on oma kehtivuse kaotanud ja uut põhiseadust pole jõutud vastu võtta. Erakorralised normid - nende kehtestamise võimalus on harilikult antud põhiseadusega sõja ajaks ja

Õigus
559 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Riigiõigus

tasakaalustada, kuna see on suveräänsuse küsimus) Norm: - Reegel ­ kehtivad ,,kõik või mitte midagi" põhimõttel; konfliktis kehtivad konflikti lahendamise reeglid - Printsiip ­ erineb reeglist, sest nõuab oma realiseerimist võimalikult ulatuslikul määral (maksimaalne võimalik); erinevad normidest, kuna neil on olulisuse printsiip §3 Eesti Vabariigi Põhiseadus Põhiseadus on samuti mitmeti mõistetav termin. Kui öelda, et PS on seadus, siis kust tuleb pädevus antud seadus vastu võtta ja kus on kirjas antud pädevus? Euroopa PS leping on mitmetes riikides ratifitseeritud, kuid ei kehti, kuna Prantsusmaa ja Holland lükkasid antud seaduse rahvahääletusel tagasi. Põhiseaduse mõisted: PS (konstitutsioon) - Empiiriline mõiste ­ Konstitutsioon on põhilaad/-olemus; laiemalt mõistetakse põhistruktuuri (biol: nõrga

Riigiõigus
31 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Riigiõigus

Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.

Riigiõigus
379 allalaadimist
thumbnail
118
docx

Riigiõigus

I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15

Riigiõigus
45 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastuvõtmine Põhiseaduse muutmine Piirangud konstitutsiooni muutmiseks Põhiseaduslikkuse järelevalve mõiste, mudelid ja seda teostavad organid Kontrolli liigid Riik Poliitiline reziim Demokraatlik reþiim Liberaalne reþiim Autoritaarne reþiim Totalitaarne reþiim Õigusriik Sotsiaalriik Ilmalik riik, klerikaalne riik, teokraatlik riik Monarhia Absoluutne monarhia Dualistlik monarhia Parlamentaarne monarhia Vabariik Presidentaalne vabariik

Riigiõigus
55 allalaadimist
thumbnail
37
docx

RIIGIÕIGUS

Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim 1.2 PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1.3 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1.4 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a

Riigiõigus
17 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Riigiõigus

09.13 · 1932 aastani ­ oli olnud 23 valitsust ­ kui üks võim kinnistub, võib olla ka samas probleem. Kuid ka kiire vahetumine on halb, sest ükski ei jõua oma võimu kinnitada. Rahulolematus rahva seas oli väga suur. Sellega kaasnes rahva tüdimus ja pettumus demokraatiast. Kõige olulisem oli see demokraatlik legitatsioon. Tasakaalus välja ­ lakkas toimumast. · Põhiseadus oli nö süüdi, tuli hakata ette valmistama põhiseaduse muutmist. Räägiti korporatiivriigist, ideoloogiast, Euroopas oli tekkinud Saksamaa natsionaalsotsialistlik partei, mis oli väga mõjukas, Itaalias fasistlik partei, selle eeskujul tekkisid sellised liikumised ka mujal, ka Eestis. Eestis oli selle liikumine Vabadussõjas. Moodustati keskliit. Hakati võtma liikmeks ka neid, kes ei osalenud

Riigiõigus
96 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Riigiõigus

Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra,

Õigusteadus
13 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................

Riigiõigus
111 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................

Õigusteadus
370 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................

Õigus
48 allalaadimist
thumbnail
21
doc

RIIGIÕIGUS

·1919, 4. Juuni EW ,,teine" PS ·2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping, allkirjastas Jaan Poska. (Venemaadeklareerib, et loobub igaveseks nõudmistest Eesti territooriumi üle" ·15. juuni 1920 ametlik EW I PS ·1932. veebruaris pandi rahvahääletusele Tõnissoni PS muutmise eelnõu nn Tõnissonieelnõu, mis lükati väga napi häälteenamusega tagasi. Poolt 333979: vastu 345215. ·Vahepeal olid vapsid välja töötanud oma PS muutmise eelnõu ·1933 juunis uus rahvahääletus uue muudatustega eelnõu üle poolt 161598: vastu 333118 ·1933 aasta 14-16 . oktoobril pandi rahvahääletusele vapside PS muutmise eelnõu. Rahvahääletuse läbiminekuks kehtestati uus lävend: 50% hääleõiguslikust elanikkonnast Vastuvõtmiseks on vaja le 50% valijate toetust. Eesti rahvas võttis selle eelnõu vastu 416878:156894. Vapside PS kõrvaldas Eestis demokraatia. ·Pätsi võimuletulekuga algas 1934. Aastal nn ,,Vaikiv ajastu", mis kestis 1938./1940. aastani. (1938 uus PS)

Õigus
128 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras

Riigiõigus
21 allalaadimist
thumbnail
60
doc

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 6. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 7. aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seotud vastusega küsimusele nr 16) Sanktsioon. 8. rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises)

Riigiõigus
198 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Riigiõigus

Riigiõigus Lühendid: RÕ ­ riigiõigus KN ­ konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK ­ õiguskord PS ­ põhiseadus IV ­ isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ)

Riigiõigus
559 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Riigiõigus

jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist. Parlamentaarne riigikord -esindusdemokraatia väljendus -jooksev asjaajamine ja riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindajate poolt. Põhiseaduse kohaselt on selleks Riigikogu, kelle ülesandeks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ning poliitiliste otsuste tegemine.

Riigiõigus
6 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse ­ valla või linna ­ demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

P.2.JURIIDILINE LAAD 71 P.3. FUNKTSIOONID 72 P.4. PÄDEVUS 72 P.5. STRUKTUUR 73 § 2. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID 74 § 3. KULTUURAUTONOOMIA ORGANISATSIOONID 74 §4. KUTSEALADE OMAVALITSUS 75 § 5. KIRIKUOMAVALITSUS 75 TEEMA 8. PÕHIMÕISTED 75 TEEMA 9. AVALIK TEENISTUS 77 § 1. AVALIK TEENISTUS: PÕHIMÕISTEID 77 §2. AVALIK TEENISTUS JA TEENISTUJAD 78 §3

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
117
docx

Haldusõiguseõpik

organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid küsimusi. Esiteks, kas võimude lahususe põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab traditsioonilise kolme võimu asemel nelja võimu olemasolu? Põhiseaduse nimetatud paragarahv aktsenteerib tähelepanu eelkõige vabariigi keskorganite töökorralduse 2 põhimõtetele. Vabariigi President, võttes aluseks tema põhiseaduslikud funktsioonid, kuulub täidesaatva riigivõimu hulka. Seega on meil riigiorganite funktsioonide järgi tegemist üksnes kolme liiki organitega. Vabariigi President ja valitsus esindavad siin riigivõimu ühte, s.o. täidesaatvat haru. Edasi, lähtudes põhiseaduse §dest 59 (seadusandlik võim kuulub Riigikogule), 86 (täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele) ja 146 (õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja

Haldusõigus
198 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
76
docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

 Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud  Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid  15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust  24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest  4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus  Väga põhjalik põhiõiguste kataloog  Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel  Riigikogusse kuulus 100 liiget  Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus.  Presidenti ei olnud.  Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus  1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a

Riigiõigus
42 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Riigiõiguse konspekt

protsessi- kõiki neid protsesse, mis on riikluse säilimisel, funktsioneerimisel olulised PS tunnused- pikaealisus, üldisus ja abstraktsus, jäikus, moraalne sisu, ülimuslikksu Põhiseaduse teooriad Kelsen- Põhiseaduse saab kehtestada põhinormi järgi. Olemisest ei saa tuleneda peandumine (kohustuse järgimine) ja vastupidi, selleks et saaks tekkida peandumine, on vaja põhinorme. Nt. tapmise keelamisel ei saa järeldada, et ei tapeta Scmidt- põhiseadus on põhivalik Smend- 1)Põhiseadus kui integratisooni korraldus, norm, mis käsib ühiskonnal kokku hoida jka integreeruda 2) Põhiseadus kui väärtuskord- luuakse väärtusnorm, mis korrastab ühiskonnaelu Põhiseadus kui ühiskondlik leping Põhiseaduse struktuur Preambul- sissejuhatus I Üldsätted II Põhiõigused, vabadused ja kohustused III Rahvas IV Riigikogu V Vabariigi president VI Vabariigi valitsus VII Seadusandlus VIII Rahandus ja riigieelarve IX Välissuhted ja välislepingud

Riigiõigus
54 allalaadimist
thumbnail
82
pdf

Riigiõigus - Riigikogu

kogunud parteidel. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise. Erakorralised valimised • PS eristab korralisi ja erakorralisi valimisi • Riigikogu valimiste korra sätestab Riigikogu valimise seadus Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale (PS § 60 lg 3) Riigikogu erakorralised valimised kuulutav välja Vabariigi President PS sätestatud juhtudel Riigikogu erakorralisteks valimisteks on neli võimalust - Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised (PS §105 lg 4) - Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised (PS § 119)

Riigiõigus
12 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Haldusõigus

§ 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja

Haldusõigus
88 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil).

Õigus
117 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

.............175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.............................................................................182 ÕIGUSTLOOVATE JA ­RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS ...................................................................................................................................................190 Vabariigi president Seadlus e dekreet Otsus; käskkiri........................................................190 MUUD NORMATIIVAKTID.................................................................................................191 Tööandja ja töökollektiivi vaheline..........................................................................................191 Äriühingu üldkoosoleku otsus...............................................................................................191

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Haldusõigus

Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 13 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon).

Õigus
845 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

juriidiline isik. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui avaliku võimu kandja seda võimu ka realiseerib. Mandrieuroopalikku õigussüsteemi tervikuna iseloomustab õigusejagunemine era- ja avalikuks õiguseks. See on sama loomulik nagu common law ehk üldise õiguse jagunemine üldiseks õiguseks ja õigluse õiguseks. 19. Sotsiaalsete normide mõiste ja struktuur. Õigusidee, õigusteadvus, õiguskultuur, õigus ideoloogia, seaduslikkus, õigusekuulekus, õiguslik nihilism, idealism. (Kuuluvad ka veel sinna tabelisse) Tavanormid on inimese käitumise püsivad reeglid, mis on kujunenud pika aja jooksul ning on saanud harjumuseks. (Lauakombed) Need antakse edasi põlvest põlve, kas suuliselt või eeskuju näol. Need tavad on püsivad ning neid muuta ei ole lihtne. Tavade täitmisel kasutatakse tihti rituaale ja sümboleid. Riikide tekkimisega võeti tavad kasutusele nagu kirjutamata õigused, teised olid kirjutatud õigused

Õigus
377 allalaadimist
thumbnail
72
docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. 4) Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. 5) ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad näiteks riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametiasutuste ja avalike teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu 3

Haldusõigus
52 allalaadimist
thumbnail
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel ­ igaüht tuleks järgida niipalju kui see on võimalik ning otsida optimaalseid kompromisse. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse organisatsioon. 1. Õiguspärasuse printsiip Haldus peab vastama kehtivale õiguskorrale, ei tohi olla sellega vastuolus. Õiguspärasuse printsiip koosneb kahest osast: a) Seaduslikkus e legaalsus - Teatud suhteid on vajalik reguleerida seadustega. Riigivõimu ja haldusfunktsiooni täitmine peab toimuma üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusest madalamal olevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus hierarhias ülevalpool olevate seadustega. Ka madalamalseisva haldusorgani akt peab olema kooskõlas kõrgemalseisva haldusorgani aktiga. Määruste andmiseks on seaduses vajalik volituse olemasolu (spetsiaal- või generaaldelegatsioon).

Haldusõigus
123 allalaadimist
thumbnail
125
pdf

Konspekt 2

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid

Õiguse entsüklopeedia
621 allalaadimist
thumbnail
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

 Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks

Õigus
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun