Riigiõigus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks oli Anglo-Ameerikas KÕ ja meil RÕ ?
  • Miks on instituute vaja ?
 
Säutsu twitteris
Riigiõigus

Lühendid:
  • RÕ – riigiõigus
  • KÕ - konstitutsiooniõigus
  • PS – põhiseadus
  • K- konstitutsioon
  • KN – konstitutsiooninorm
  • ÕK – õiguskord
  • IV – isikuvabadused
  • ÕN- õigusnorm


10.02.2006 I loeng
Riigiõiguse üldosa
Riigiõiguse mõiste ja süsteem
§ 1 RÕ mõiste
Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses:
1) RÕ kui õigusharu (olulisim!)
2) teadusharu
3) õppedistsipliin
I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks.
K. Hesse käsitluse järgi on KÕ-s RÕ-st laiem ( nimelt RÕ-s täht-tähelt võttes peaks tegelema riigi kui sellise organistasiooni korraldusega. KÕ-s oleks aga laiem, hõlmates ka põhiõigusi ja –vabadusi., nende kaitsemehhanisme ja põhikohustusi).
Miks oli Anglo-Ameerikas KÕ ja meil RÕ?
→Põhiõigused tõusid päevakorda pärast II Mis (natsikuriteod), hakati suurt tähelepanu ja rõhku pöörama põhiõigustele (sai toetuda nüüd KÕ-le).
Eestis on traditsiooniliselt kasutatud mõistet RÕ, viimasel ajal sageli ka mõistet KÕ. Meie traditsiooni arvestades võib neid sünonüümidena kasutada.
→ KÕ-s või RÕ-s tekkis 18.sajandi lõpul ja 19. saj alguses seoses Prantsuse revolutsiooniga ja Ühendriikide konstitutsiooni vastuvõtmisega. Oma tähendust mängis ka Napoleoni Prantsusmaa poolt osalemine ja Poolale pealesurutud konstitutsioon.
K-de ja sellest tulenevalt RÕ-e üheks tekkepõhjuseks oli vajadus piirata absolutistlikku täitevvõimu. RÕ-e tekkimise dateerimine 18.saj lõpu ja 19. saj algusega ei tähenda aga seda, et varem poleks vastavaid elemente ühe või riigi teise õiguskorras üldse olnud. (nt. Inglismaa 1215. a võeti vastu Suur Vabaduste Harta; 1679 .a Habeas Corpus Act).
Eesti RÕ tekke algusest rääkides võib öelda, et see hakkas tekkima 1917-1918. aastatel ja kujunes välja 1920. a PS-ga. (areng edasi). RÕ- e taastekkest räägime alates 1988. a Suveräänsusdeklaratsioonist ja ülemnõukogu 1990. a otsusest , milleg aalgas eemaldumine NSVL -I õigussüsteemist. Tänane Eesti Rõ kujunes 28. juunil 1992. a vastuvõetud PS-e baasil.
Traditsioonilise lähenemise järgi on RÕ-l rahvuslik iseloom selles mõttes, et saab rääkida ainult ühe või teise konkreetse riigi RÕ-st. samas on sarnaste väärtushinnangutega ja valitsemisprintsiibi normid põhisisu poolest üpris sarnased. (nt Suurbritannias ei ole kirjutatud K-I, osadel aga kirjalik→samas ülesehituselt sarnased; Prantsusmaa ja Venemaa võimumehhanismide ülesehitus väga sarnane nt).
Vähemalt 15 aastat juba EL-i kui sellise KÕ-st on räägitud. Seda hoolimata sellest, et ühe kirjapandud dokumendina EL-i K-i ei ole – ehk on sarnaselt Suurbritanniaga K nn materiaalses mõttes; selle sisu on väga sarnane nn tavaliste riikide kirjapandud K-dega.
Formaalseteks liidu K-i elementideks on asutamislepingud vastavas osas ning vastavas osas Euroopa Kohtu lahendid .
Seadusandlik ja täitevvõim olemas El-is. Kirjapandud kujul on lisatud põhiõiguste harta ja majandusalased sätted →Põhiõiguslikus leppes!
Majandusalaste sätete sisselülitamisega sooviti võib-olla maskeerida, et tegu on konstitutsiooniga.
RÕ-se normide omapäraks on see, et RÕ-se normide tuumik on K-lised normid ja kogu muu õiguskord peab olema K-list iseloomu omavate normideg akooskõlas. Vastasel korral, sõltuvalt ÕK-st, tunnistatakse need PS-e vastaseks või kehtetuks. Mõlemal juhul neid enam ei kohaldata. Kui tunnistatakse kehtetuks, järgneb kohtute rünnak seadusandlusele, PS-vastaseks tunnistamisega on lihtsam. (RÕ-s on erineva kaaluga norme. Nt PS-s on K-lised normid, kuid on ja ka teisi norme/seadusi, mis sisaldavad K-i norme).
Oluline on vaadata Konstitutsiooninormide (KN) kehtestamise eesmärki, mida nähakse erinevalt. Kõikide lähenemiste pooldajad on ühel meelel , et
  • I lähenemine: KN-de eesmärgiks on stabiilsuse ja korrapära loomine. Ülejäänud eesmärkide puhul tundub paikapidavam olevat lähenemine, et RÕ- liku regulatsiooni eesmärgiks on rabada avaliku võimu ja inimeste vabaduste vaheline tasakaalustatud kooseksisteerimine , st et ei ole võimalik öelda, et kõikidel juhtudel on ülekaalus võimu huvidest isikuvabadused või, et IV-ed on alati allutatud avalikele huvile.→st lähtub eelnevast, et kui tekib vaidlus, tuleb kaaluda, kumb on suurem väärtus: kas isiku õigused kaaluvad üle avaliku huvi või kaalub avalik huvi üle isikuõigused.
  • II lähenemine on äärmuslik→ regulatsiooni eesmärk on isikuvabaduste kaitse ja isikuvabadused prevalveeruvad avalike huvide ees. Sellise lähenemise ees on avalike huvide silmas pidades isikuvabaduste piiramine raske, kuid mitte võimatu.
  • III lähenemine: RÕ-e põhieesmärk on avaliku võimu toimimise reguleerimine. See lähenemine saab paika pidada vaid juhul, kui lähtealuseks võtta normide kvantitatiivne kogum (valdav osa KN-st reguleerib paratamatult riigikorraldust ja avaliku võimu teostamist; võimusuhted keerulised). Nt § 120 reguleerib võimukorraldust, § 50 põhiõigusi. Selline lähenemine ignoreerib põhiõiguste tagamise tähtsust ja oli omane kuni II Mis lõpuni ja pärast II Mis autoritaarsete režiimidega riikides.

Definitsioon: kõige praktilisem on RÕ-st defineerida tema reguleerimisobjekti järgi:
! RÕ-s on avalikku õigusesse kuuluv ÕN-de süsteem, millega määratakse kindlaks
1) printsiibid , millest võimu teostamisel tuleb juhinduda
2) isiku õigusliku seisundi põhialused riigis, see on tema põhiõigused, vabadused ja kohustused ning õiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtulik kaitse)
3) riigi valitsemise vorm – kas tegemist on monarhia või vabariigiga.
→ põhikorra normidest peaks tulenema ka see, millise vastava valitsemisvormi liigiga on tegemist (kas piiratud või absoluutne monarhia; kas parlamentaarne või presidentaalne vabariik jne)
4) riigi territoriaalse korralduse vorm → kas tegu on unitaarriigi või föderaalvabariigiga. Unitaarriikide puhul nähtub KN-st ka see, kas tegemist on ilma autonoomsete piirkondadeta unitaarriigiga või autonoomsete piirkondadega unitaarriigiga - nt Hispaania ja Suurbritannia
5) määrab kindlaks põhilised riigiorganid : parlament , valitsus, riigipea , kohtusüsteemi kõrgemad lülid; nende pädevuse moodustamise korra ja omavahelised suhted.

II Loeng 17.02.2006
Teadusharuna uurib riigiõigus antud riigi kehtivat normistikku ja selle rakendamise praktikat ning samu asju mineviku aspektist vaadates. Peale selle töötab riigiõigus välja sobivaid lahendusi tuleviku jaoks, et parandada olemasolevat regulatsiooni. Kui aga uuringu spetsiaalseks eesmärgiks on erinevate riikide üksikute õigusinstitutsioonide, nt valitsuse või riigipea võrdlus, siis juhindutakse võrdlevast riigiõigusest.
Riigiõigus kui õppedistsipliin on määratud aineprogrammiga.
§2 Riigiõiguse normide struktuur
Kõige abstraktsemal kujul saab riigiõiguse norme jagada printsiipideks ja reegliteks. Tegelikus elus on aga vajalikud sellised skeemid , mis nii lihtsat lähenemist ei võimalda.
Asi on selles, et norme vaadatakse ja kohaldatakse erinevast aspektist lähtudes. Siit tulenevalt hakatakse praktilises elus mõiste printsiip omama vähemalt nelja tähendust.
Kui nendest neljast tähendusest tuginevalt süsteemi üles ehitada, siis tekivad küllaltki suured arusaamatused.
Nimetatud nelja tähendust tundub olevat kõige lihtsam üles ehitada tuginevalt Roland Dworkini esialgsele liigendusele.
I Dworkini järgi jagatakse normid printsiipideks ja reegliteks. Reeglid on sellised käitumisjuhised, mida õiguspäraselt saab täita ainult ühel viisil. Igasugune reeglist hälbiv käitumisviis on reegli rikkumine . Riigikohtu senises praktikas on reeglina käsitletud norme, mis reguleerivad riigiorganite pädevust ja protseduure. Näiteks on leitud, et Valitsus tohib PS §87 p 6 järgi anda ainult nn intra legem määrusi, so määrusi, mis seadust ei laienda ja ei ole sellega vastuolus . Väga ehedaks reegliks on PS muutmise korda sätestavad normid. Kui PS on muudetud neid norme rikkudes, on tehtud muudatused igal juhul PS-vastased.
Põhiõigusi sätestavaid norme on Riigikohus praktikas järjekindlalt käsitlenud printsiipidena (kõik kohtunikud sellega nõus ei ole ja arvavad , et mõnest normist tuleb kinni pidada kui reeglist). Printsiip on selline norm, mida on võimalik täita mitmel seaduslikul viisil. Kui põhiõigusi käsitleda printsiipidena, siis peab seaduseandja vastavat printsiipi kehtestades kaaluma, kas kehtestatud regulatsioon on proportsionaalne ja kooskõlas õiguse muude üldtunnustatud põhimõtetega. Pärast seda, kui põhiseadusliku probleemi täpsustav norm madalama seadusega (nt Relvaseadusega) on legariseeritud, siis saab hakata vaatama, kas kehtestatud regulatsioon on kookõlas õiguse selliste põhimõttetega, nagu nt proportsionaalsus ja võrdne kohtlemine.
Paraku on olukord selline, et printsiipide ja reeglite eristamine sõltub eeskätt inimestest, kes õigusemõistmise käigus neid hindavad .

II Selle liigituse järgi vastanduvad PS põhiprintsiibid ning printsiibid ja normid Dworkini järgi.
Põhiprintsiibid omavad järgmist rolli:
  • nende alusel saab ja tuleb tõlgendada PS printsiipe ja reegleid n-ö Dworkini mõttes.
  • Põhiprintsiipidest tuleb lähtuda PS-st allpool seisvate normide väljatöötamisel.
  • Põhiprintsiipide kaudu hinnatakse PS-st allpool seisvate normide kooskõla PS-ga sellistel juhtudel, kui allpool seisev norm ei ole PS-e kirjatähega otseses vastuolus. Kui PS-st madalamal seisev norm on otseses vastuolus PS-e enda sättega, siis puudub vajadus kasutada printsiipe.
    Põhiprintsiipide väljatoomine sõltub küllalt palju eristajate eneste hinnangutest. Siiski leitakse, et põhilised demokraatlike riikide PS-te põhiprintsiibid laias laastuses on ühesugused. Kord on aktsent rohkem ühel, kord teisel printsiibil. Siiski on oma roll nö natsionaalsetel omadustel. Eestis on erinevad inimesed erinevaid põhiprintsiipe eristanud , aga printsiipide tuum on enam-vähem üks.
    Robert Alexy - saksa professor , kes asus esimesena Eesti PS II pt kommenteerima.
    Järgmine käsitlus tugineb põhiprintsiipide loetelu osas Alexy’le, kuid ei ole sellega päris identne.
    Alexy eristab järgmisi printsiipe:
  • inimväärikus PS §10
  • vabadus
    PS § 19 lg 1+ preambula
    3.võrdsus PS §12
    4.õigusriik PS §10
    5.demokraatia PS § 1
    6. sotsiaalne riik PS §10
    7. Eesti identiteet PS §1 lg1: Eesti iseseisvus on aegumatu ja võõrandamatu.
    Lisaks nendele vääriks põhiprintsiipidena väljatoomist § 10 tuletatud põhimõtted, et PS-s loetletud põhiõigused ei ole ammendaval loetletud, st, et ka mõni muu õigus võib ühel hetkel saada tõstetud põhiõiguste tasandile . PS-e põhiprintsiipe saab tuletada nii PS-e üksikutest sätetest kui ka PS-e üldisest vaimust üldistamise teel.
    Selle (II) tähistatud liigenduse raames saab omaette kopeerida üksikutesse rühmadesse printsiipe ja reegleid Dworkini järgi. Neid saab jagada üksikutesse õiguse instituutidesse. Õiguse instituut on selline normide süsteem, mis reguleerib üht või teist valdkonda. Normide jagamine instituutidesse on mõneti kokkuleppeline, kuid erinevate liigijate lõpptulemusel on enam-vähem sarnased. Miks on instituute vaja?- kodifitseerimise vajadus.
    Printsiibid ja reeglid võiks jagada nt järgmistesse instituutidesse:
    1. põhiõigused, - vabadused, - kohustused
    2.parlament
  • valitsus
  • riigipea
  • seadusandlik protseduur
  • PS muutmine
    Sõltuvalt ühe või teise riigi olemasolevatest riigiorganitest ja nende kajastamisest PS-s saab eristada teisigi instituute. Eesti puhul nt õiguskantsler, riigikontrolör, kohus.
    Föderaalriikides on iseseisev ja eriti oluline õiguse instituut, mis reguleerib föderaalvõimu ja osariikide vahekorda.
    Mõnedes unitaarriikides, nt Hispaanias, kus on riikliku autonoomiaga piirkonnad, on eraldi instituudiks keskvõimu ja piirkondade vahekordi reguleeriv normistik .
    III Selleks, et Eesti saaks ühineda EL-ga, võeti 2003. aastal rahvahääletusel vastu PS- e täiendamise seadus. Selle § 1 sätestab, et Eesti võib kuuluda EL-i, lähtudes Eesti Vabariigi PS aluspõhimõtetest.
    III loeng 03.03.2006
    §1 on seotud otseslt PS-e sama seaduse täiendamise seaduse §2-ga.
    §2: Eesti kuulumisel EL-i kohaldatakse EV PS-st arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Selle sättega on fixeeritud seni Euroopa kohtupraktikas mainitud kohaldamisprioriteet…st seda, et liikmesriik ei saa jätta täitmata Euroopa õigust, mis on antud liidu pädevuse raames. Euroopa õigust tuleb kohaldada ka siis, kui liikmesriigi PS näeb ette teistsuguse regulatsiooni.
    PS-e täiendamise seaduse pakkus välja õiguskantsler Allar Jõks. Sellise El õiguse primaarsuse olukorras nägi aluspõhimõtetes õiguskantsler nn kaitseklauslit. Niipea kui EL-i aktid lähevad vastuollu PS-e aluspõhimõtetega, peaks Eesti alustama liidust väljaastumise protseduuri. Samal ajal on ta aga liidu õiguse primaarsusest tulenevalt liidu õigust täitma suunatud (praegu puudub regulatsioon väljaastumise kohta EL-st).
    Õiguskantsler sõnastas aluspõhimõtete (AP) loetelu üpris laialt. Tundub, et kõik põhimõtted ei vääri AP-te esiletõstmist.
    Tundub, et õiguskantsleri poolt pakutud põhimõtetest võiks PS-e AP-teks lugeda kahte:
    1) inimväärikuse austamist
    2) vajadust kindlustada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade (võetud 1992. a PS-e preambulast).
    Ilmselge on, et Eesti ei peaks kuuluma ühtegi ühendusse, mis rahvuse ja kultuuri säilimist ei taga.
    IV õiguse üldtunnustatud põhimõtted (proportsionaalsus, võrdne kohtlemine jne)
    Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Dworkini printsiipidele vastanduv õiguse osa, mille abil soovitakse saavutada põhiõiguste piiramisel õiglane tulemus.
    Rakendamiskohad: selliseid üldtunnustatud põhimõtteid rakendatakse:
    1) seadusloomes seadusandja poolt põhiõigusi piiravate seaduste kehtestamisel
    2) põhiõigusi piiravate seaduste eneste rakendamisel praktikas
    a) kui seadus annab täitevvõimule seaduse rakendamise raames kaalutlusõiguse, siis täitevvõim peab seda kasutama ja kohus kontrollib selle kasutamise PS-e õiguspärasust (nt proportsionaalsus)
    b) kui seadus kaalutlusõigust ei anna, siis peab haldus täpselt seadust täitma ja ta ei saa midagi kaaluda. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas seaduseregulatsioon ise on PS-pärane ja vajadusel tunnistada see ühte või teise põhiõigusse PS-vastaseks. Sama tekib, kui seadus annab täitevvõimule liiga vähe kaalutlusõigust.
    Esmakordselt Eesti kohtupraktikasse ja tänapäeva õigusesse tõõdi õiguse üldtunnustatud põhimõtted PS-e järelvalvekolleegiumi 30.09.1994. a otsusega. (talumeeste maksuvabastamise kaasus) →selles kaasuses põhjendati õiguse üldtunnustatud põhimõtete sissetoomist sellega, et neid rakendatatakse demokraatlikes riikides.
    Need üldtunnustatud põhimõtted tuleb tuletada EL-i ja EN-i asutuste kujundatud õldpõhimõtetest. Need omakorda on tuletatud arenenud õiguskultuuriga riikide üldpõhimõtetest.
    Õiguse üldpõhimõtted kehtivad riigis, mis on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Seadus, mis on nende põhimõtetega vastuolus, on ka PS-vastane.
    Eeskätt tulevad õiguse üldtunnustatud põhimõtetena (ÕÜP) kõne alla:
    1) õigusselgus (tähendus) → laias laastus seda, et seadus peab olema mõistetav keskmisele inimesele, kes vajaduse korral peab seadusemõistmiseks kasutama asjakohast õigusabi ( korterite erastamise näide).
    2) võrdne kohtlemine → tähendab, et võrdselt tuleb koheldavõrdseid ja ebavõrdseid erinevalt. Igasugune erinev kohtlemine ei tähenda aga võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Erineval kohtlemisel peab olema mõistlik põhjus e õigustus (nt puuetega inimesel teistsugused õigused. Probleem oli kurtide puudeastmega – ei olnud sügav puue , seega pidid tegema keeleeksamit!)
    3) proportsionaalsus → üldisemalt tähendab seda, et põhiõigusesse sekkumine ei tohi ära võtta põhiõiguse olemuslikku tuuma ja valitud meede peab olema väga vajalik aktsepteeritava avalikes huvides eesmärgi saavutamiseks.
    4) nõue, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul (inimese taotlus leiaks lahenduse mõistliku aja jooksul).
    Õigusnorme võib liigitada erinevatel alustel, RÕ-s on tõenäoliselt olulisimaks liigituseks:
    1) juriidilise jõu järgi: juriidilise jõu järgi eristatakse K- lisi norme ja nendest allpool seisvaid ÕN-e. Omapäraks on see, et riigi kogu muu õiguskord peab olema riigi K-liste normidega kooskõlas, sest need on juriidilise jõu poolest kõrgemalseisvad.
    Konstitutsioonilised normid:
    a) materiaalses tähenduses → kõikidest teistest normidest kõrgemalseisvaks peetavad normid (ükskõik kus on kirjas). Sõltub eristamine hindajast endast. Samas sattub PS-tesse mõnigi kord poliitilistel kaalutlustel ÕN-e, mis materiaalses mõttes K-s olla ei tohiks ( Sveitsi 1875.a K-is looma uimaseks löömise norm!)
    b) formaalses tähenduses → kõik need normid, mis on sätestatud K-is, mis eksisteerib sõltuvalt riigist kas ühe või mitme seadusena. Puhtpraktilistel kaalutlustel loetakse elus K- listeks normideks kõiki K-is kui kirjalikus dokumendis fixeeritud reegleid ja printsiipe, sõltumata materiaalsest sisust.
    → lihtsam pidada konstitutsiooninormideks norme, mis on kirjas K-is.
    2) ajalise kestvuse järgi
    a) alatised normid
    → kehtestatakse määramata ajaks, kehtivad kuni muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. Valdav enamus norme sellised.
    b)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Riigiõigus #1 Riigiõigus #2 Riigiõigus #3 Riigiõigus #4 Riigiõigus #5 Riigiõigus #6 Riigiõigus #7 Riigiõigus #8 Riigiõigus #9 Riigiõigus #10 Riigiõigus #11 Riigiõigus #12 Riigiõigus #13 Riigiõigus #14 Riigiõigus #15 Riigiõigus #16 Riigiõigus #17 Riigiõigus #18 Riigiõigus #19 Riigiõigus #20 Riigiõigus #21 Riigiõigus #22 Riigiõigus #23 Riigiõigus #24 Riigiõigus #25 Riigiõigus #26 Riigiõigus #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 427 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor juura juura Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Riigiõiguse konspekt aastast 2006
    riigiõigus , riigiõ , juura , põhiseadus

    Mõisted

    Sisukord

    • Riigiõigus
    • Riigiõiguse üldosa
    • Riigiõiguse mõiste ja süsteem
    • Miks oli Anglo-Ameerikas KÕ ja meil RÕ?
    • Definitsioon
    • ! RÕ-s
    • II Loeng 17.02.2006
    • §2 Riigiõiguse normide struktuur
    • III loeng 03.03.2006
    • juriidilise jõu järgi
    • ajalise kestvuse järgi
    • IV loeng 10.03.2006
    • Teema 2 : Konstitutsioon (constitutio)
    • §1: Konstitutsiooni mõiste, liigid, struktuur
    • Mõiste
    • Formaalses mõttes
    • Kn materiaalses mõttes
    • §2 Konstitutsiooni vastuvõtmine
    • V Loeng 17.03.2006
    • §3 Konstitutsiooni muutmine ja piirangud konstitutsiooni muutmiseks
    • paindlikke K-ne
    • Jäigad K-id
    • § 4 Põhiseaduslikkuse järelvalve (konstitutsioonilisuse kontroll)
    • VI loeng 24.03.2006
    • §5 Konstitutsioonikohtute pädevus
    • Konstitutsioonikohtute toimeaeg
    • VII loeng 31.03.2006
    • Teema 3: Riigiõiguse allikad
    • §1 seadused
    • §2 täitevvõimu üldaktid
    • §3 tavad
    • §4 kohtulahendid
    • §5 religioossed ja ideoloogilised allikad
    • §6 rahvusvahelise avaliku õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja õiguse
    • §7 välislepingud
    • Teema 4
    • Põhiõigused, vabadused, kohustused Eesti põhikorras
    • §1 Põhiõigused, vabadused ja kohustused – nende olemus
    • Materiaalses
    • Formaalses
    • Põhiõiguste
    • Juriidiline vabadus
    • Eesti põhiõiguste puhul võiks välja tuua 2 spetsiifilist joont
    • Põhiõigustel on kaks kaitsemehhanismi
    • § 2 Põhiõiguste kandjad ja adressaadid
    • eraõiguslikud juriidilised isikud
    • Põhiõigused - kandjad ja adressaadid
    • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
    • peale jur. isikute esineb ka juriidilise isiku staatust mitteomavaid füüsiliste
    • Põhiõiguste adressaadid
    • riik
    • kõik ülejäänud avalik-õiguslikud isikud
    • Põhikohustused

    Teemad

    • I loeng
    • Definitsioon
    • Roland
    • Dworkini
    • Robert Alexy
    • juriidilise jõu järgi
    • ajalise kestvuse järgi
    • a) alatised normid
    • b) nn igavesed normid
    • c) ajutised normid
    • asutama
    • rajama
    • paindlikke K-ne
    • Jäigad K-id
    • Kreekas
    • b) Portugalis
    • c) Saksamaal
    • d) Prantsusmaal
    • e) Eesti
    • väikeseks K-liseks kaebuseks
    • suur K-line kaebus esitatakse
    • formaalne kontroll
    • materiaalne kontroll
    • konkreetne kontroll
    • Abstraktse kontrolli
    • eelkontroll
    • järelkontrolli
    • konsultatiivne kontroll
    • ex tunc ja ex nunc
    • Ex tunc
    • ex nunc
    • Kriminaalmenetluses
    • lihtseadusi
    • dekreetideks
    • ukaasideks
    • avalik teenistus – ainult antud riigi kodanikud võivad olla
    • avalikus teenistuses. Samas on ka bussijuhid nt Luxemburgis avalikus teenistuses;
    • gaasiseadmete monteerjaks ka ei saa, K-i vastane). Kohus leidis, et seadus kehtib
    • vaid asjades, mis on seatud riigivõimu teostamisega
    • üldtunnustatud põhimõtted
    • dualistlikku süsteemi ja monistlikku süsteemi
    • Materiaalses
    • Formaalses
    • olemus
    • Juriidiline vabadus
    • Faktiline vabadus
    • Eesti põhiõiguste puhul võiks välja tuua 2 spetsiifilist joont
    • üüsilised isikud
    • eraõiguslikud juriidilised isikud
    • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
    • peale jur. isikute esineb ka juriidilise isiku staatust mitteomavaid füüsiliste
    • isikute ühendusi
    • riik
    • omapärased probleemid võivad tekkida korteriüüridega (kui on tegu
    • sotsiaalkorteritega, mille kasutus on tihedalt reguleeritud, siis selliste hüvede
    • jagamisel peab lähtuma võrdsest jagamisest; järjekorrad on ju!)
    • KOV
    • kõik ülejäänud avalik-õiguslikud isikud
    • eraõiguslike isikutena avalik
    • õiguslikke funktsioone
    • autode teisaldamine Falcki
    • poolt tasulisse parklasse (teostas avalikku võimu) - parkla aga hoidis oma era
    • territooriumil autot - eraõiguslik vaidlus kohtus!) probleem, millisesse kohtusse
    • pöörduda.)
    • riigi äriühingud
    • horisontaalseks mõjuks

    Kommentaarid (1)

    Agnessaa profiilipilt
    Agnessaa: aitähh :)
    14:33 07-11-2018


    Sarnased materjalid

    58
    doc
    Riigiõigus konspekt
    72
    doc
    Riigiõigus
    118
    docx
    Riigiõigus
    31
    docx
    Riigiõigus
    41
    docx
    Riigiõigus
    142
    doc
    Riigiõiguse konspekt
    59
    doc
    Riigiõigus konspekt
    55
    doc
    Riigiõigus konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !