Riigiõigus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu PS on Eestil olnud ?
  • Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS ?
  • Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud ?
  • Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid ?
  • Millised on rahvusvahelise õiguse allikad ?
  • Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine ?
  • Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu ?
  • Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse ?
  • Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus ?
  • Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja ?
  • Mis on kautsjon ?
  • Miks kautsjonit vaja on ?
  • Mis on demokraatlik legitimatsioon ?
  • Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis ?
  • Millist funktsiooni täidab Riigikogu komisjon Riigikogu töös ?
  • Mida kujutab endast fraktsioon ?
  • Mis on riigieelarve ?
  • Kellel on õigus algatada seaduseelnõu ?
  • Millal võib Vabariigi President anda seadluse ?
  • Kumba kohaldatakse ?
  • Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist ?
  • Kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel ?
  • Mitu vooru, milline on nõutav häälteenamus ?
  • Kes on põhiseaduse järgi Vabariigi Presidendi asendaja ?
  • Milles seisneb poliitilise juhtimise funktsioon ?
  • Millisel põhjusel , milline on häälteenamus ?
  • Millised on umbusalduse avaldamise tagajärjed ?
  • Mis on määrusandluse eesmärk ?
  • Mis on delegatsiooninorm ?
  • Milliste küsimuste reguleerimist ei saa Riigikogu delegeerida valitsusele ?
  • Mis on erikohus ?
  • Milles seisneb õigusemõistmise funktsioon ?
  • Mis on Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ?
  • Mis on abstraktne normikontroll ?
  • Mis on konkreetne normikontroll ?
  • Mis on abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe ?
  • Kellel on õigus algatada PS järelevalve menetlus ?
  • Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada ?
  • Mis on individuaalkaebus ja kas see on Eestis lubatud ?
  • Millise otsuse saab Riigikohus langetada normikontrolli raames ?
  • Millised on KOV üksused põhiseaduse järgi ?
  • Kuidas kohalik omavalitsus teostub ?
 
Säutsu twitteris

SÜGISSEMESTRI TULEMUSED
Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid , menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist!
ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED
  • e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;
  • riigiõiguse allikate tundmine , oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda , mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida.
  • riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine

  • ÕIGUSE ALLIKAD
    Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses :
    1) materiaalses : sotsiaalsed faktorid , mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted);
    2) formaalses : õigusloome , st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus )
    Õiguse allikate põhiliikideks on:
    1) tavaõiguse normid (tavad);
    2) lepingud ;
    3) õigusteadlaste arvamused;
    4) kanooniline õigus;
    5) pretsedendiõiguse normid ( pretsedendiõigus );
    6) korporatiivsed normid;
    7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus).
    RIIGIÕIGUSE ALLIKAD
  • Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega)
  • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa)
  • Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2
    1) kodakondsuse seadus;
    2) Riigikogu valimise seadus;
    3) Vabariigi Presidendi valimise seadus;
    4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
    5) rahvahääletuse seadus;
    6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;
    7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
    8) Vabariigi Valitsuse seadus;
    9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
    10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
    11) riigieelarve seadus;
    12) Eesti Panga seadus;
    13) riigikontrolli seadus;
    14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
    15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused;
    16) erakorralise seisukorra seadus;
    17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.
    I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL
  • PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus?
    Preambul on sissejuhatav selgitus , mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul asjakohastele ajaloosündmustele, õiguslikele põhimõtetele ning varasematele õigusaktidele.
    Põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik “tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb sellest lauseosast riigi eesmärk, mille saavutamise peab riigivõim kindlustama (RKPJKo 3-4-1-1-98, II).
    Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus ka Põhiseadusega.” (RKPJKo III-4/1-5/94)
    Preambuli peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel.
  • Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus
    Enne praeguse põhiseaduse vastuvõtmist on Eesti Vabariigis kehtinud kolm põhiseadust (kokku 4):
    1) 15. juunil 1920 Asutava Kogu poolt vastu võetud ja 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus;
    2) 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 toimunud rahvahääletusel vastu võetud ja 24. jaanuaril 1934 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus;
    3) 28. juulil 1937 Rahvuskogu poolt vastu võetud, 17. augustil 1937 riigivanema poolt välja kuulutatud ning 1. jaanuaril 1938 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus.
    I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem , kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku.
    1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht , RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister .
    II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; kahekojaline Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu ), riigipeaks sai president (riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus)
  • Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS?
    Kehtiva põhiseaduse eelnõu koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee, mis töötas 1991. aasta septembrikuust kuni 1992. aasta aprillikuuni. Põhiseaduse (koos põhiseaduse rakendamise seadusega) võttis Eesti rahvas vastu 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel.
    Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele.
  • Põhiseaduse Assamblee – funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt)
    Põhiseaduse Assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille 20. augustil 1991 moodustasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.
    13. septembril 1991 alustab tööd Põhiseaduse Assamblee, kuhu kuulub 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut. Juhatajaks valitsakse jurist Tõnu Anton, asejuhatajateks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots. Assambleele esitatud neljast põhiseaduse eelnõust (sh 1938. aasta EV põhiseadus) otsustatakse 11. oktoobril edaspidise töö aluseks võtta ERSPlase Jüri Adamsi ja tema töörühma eelnõu.
    Assamblee peab kuni 10. aprillini 1992 kokku 30 istungit, töötades veebruariks välja põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud. Ülemnõukogu otsustab nende rahvahääletuse korraldada 28. juunil 1992, kuid ilma assamblee koostatud ja Eesti Kongressi poolt heaks kiidetud lisaküsimuseta, kas kehtestada NLKP ja ÜLKNÜ endistele kõrgematele funksionääridele ajutine keeld riiklikult tähtsatele valitavatele ametikohtadele kandideerimiseks või asumiseks .
    Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud
    Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt.
    Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut
  • Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud?
    1992. PS on muudetud neljal korral.
    I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163)
    II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)
    III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest, kaitseväge juhib edaspidi kaitseväe juhataja; kaotati kaitseväe juhataja ametinimetamise sätted (õigus läks valitsusele, enne oli RK-l) Kaks viimast võeti vastu kahe järjestikuse RK koosseisu poolt.
  • PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida)
    § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166)
  • PS aluspõhimõtted : näitlik loetelu
    Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3)
  • Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus
    Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist üksnes rahvusvahelisele õigusele.
    Rahvasuveräänsus: Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel)
  • PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega)
    PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus .
    Kuni PSTS jõustumiseni ei omanud PS aluspõhimõtete ja PS ülejäänud printsiipide või põhimõtete eristamine kehtiva õiguse seisukohalt tähendust. Iga autori valida oli, kas neid mõisteid eristada või kasutada sünonüümidena. Õigusnormiks, milles esmakordselt kasutati mõistet „põhiseaduse aluspõhimõtted”, oli PSTS § 1. Seega tingib PSTS § 1 PS aluspõhimõtete eristamise PS muude printsiipide või põhimõtete hulgast.
    PS aluspõhimõtted on põhiväärtused , ilma milleta Eesti riik ja PS kaotavad oma olemuse.
  • Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid?
    Mandrieuroopalik õiguskultuur tunneb kaanoneid (canones), mille abil on võimalik tõlgendamistulemusteni jõuda. Tegemist on ajaloolise koolkonna rajaja Fr. C. von Savigny poolt õiguse kohta info saamiseks formuleeritud erineva kvaliteediga küsimustega, mille esiisadeks olid juristid klassikalise Rooma õiguse ajast. Õiguse kohta on võimalik esitada viis erinevat küsimust: keele, loogika , süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia-alase küsimuse. Viimati nimetatutega on mõeldud seisukohti, mis püüavad leida vastust õigusnormi algupärasele eesmärgile.
    Pikemalt PS sissejuhatus (kommentaarid).
  • Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord
    PS Paragrahv 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.
    Komm1: PS § 123 sisaldab rahvusvahelise lepinguõiguse osas kahte tähtsat otsustust:
    1) sätestab rahvusvaheliste lepingute rakendamise võimalikkuse Eesti territooriumil kõrvuti siseriikliku õigusega ja õigussuhetes, mida võivad samaaegselt reguleerida ka Eesti õigusaktid , ning
    2) reguleerib rahvusvaheliste lepingute ja Eesti õigusaktide jõuvahekorda.
  • Millised on rahvusvahelise õiguse allikad?
    Rahvusvahelise õiguse allikad juriidilises mõttes on aktid , milles väljenduvad õigusnormid . Sõna „allikas“ on sümboolses tähenduses.
    Vaid riikide poolt tunnustatud õigusallikates väljendatud rahvusvahelise õiguse normid õigustavad ja kohustavad riike.
    Rahvusvahelise õiguse allikad jaotatakse põhilisteks õigusallikateks, milles õigusnormid on otseselt fikseeritud ja abiõigusallikateks, kus normid ei ole otseselt kirja pandud, kuid mis on abivahenditeks riikidevahelistes suhetes õigusnormide tuvastamisel.
    Põhilised õigusallikad on:
    • Rahvusvaheline leping – s.o. kahe või enama riigi vaheline kokkulepe rahvusvahelis – õiguslike õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Rahvusvaheline leping prevalveerib rahvusvahelise tava üle, st nendevahelise vastuseisu korral arvestatakse lepingu sätteid.

    On olemas teatud hulk norme, mida ei saa luua regionaalselt, need on lõplikud, rippumatud, vastuvaidlematud (IUS COGENS ). Selleks on orjapidamise, genotsiidi, piraatluse jms seonduvad aktid, samuti inimõiguste põhimõtted.
    Rahvusvaheline leping, mis on vastuolus IUS COGENSiga on tühine.
    • Rahvusvaheline tava – s.o. õigusnorm , mis valjendub riikide poolses korduvas ja õiguslikult tähtsas tegevuses ningpraktikas.

    Abiõigusallikad:
    • Õiguse üldpõhimõtted – need on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, on kirjas ka nt ÜRO Peaassamblee 1970.a deklaratsioonis (suveräänsus ja mittesekkumine teise riigi siseasjadesse).
    • Kohtu pretsedendid – enamalt jaolt rahvusvaheliste kohtute , sh Rahvusvahelise Kohtu otsused, mis aitavad likvideerida auke õiguses, aitavad likvideerida vastuolusid õiguses või mille järgi saab paremini arvestada riikide tegevuse tegelikku praktikat.
    • Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused.
    • Publikatsioonid – s.o. ahistava iseloomuga rahvusvahelise õiguse allikad, nt teaduslikud tööd rahvusvahelise õiguse alal.

  • Välislepingu mõiste
    Eesti õigusaktides on rahvusvahelise lepingu sünonüümiks välisleping.
    Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 2(1)(a) sisalduva kitsama definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline leping rahvusvaheline kokkulepe, mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega, sõltumata sellest, kas see sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata tema konkreetsest nimetusest.
    Lisaks konventsioonile ja statuudile võivad rahvusvahelised lepingud kanda ka näiteks järgmisi nimesid : pakt, kokkulepe, deklaratsioon , konkordaat , protokoll , memorandum .
  • Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine?
    Välislepinguid sõlmib Vabariigi Valitsus ja esitab ratifitseerimist nõudvad lepingud Riigikogule. Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik , ega ole kohustuslik. Siiski loetakse heaks tavaks, et riigid peaksid hoiduma alla kirjutamast lepingutele, mida nad ei kavatse ratifitseerida.
    Rahvusvahelise lepingu denonsseerimine tähendab rahvusvahelise lepingu ülesütlemist, tühistamist või sellest väljumist. Selle aktiga vabastab riik ennast rahvusvahelisest lepingust tulenevatest kohustustest.
    Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:
    • mis muudavad riigipiire
    • mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastvõtmist, muutmist või tühistamist
    • mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega
    • millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi
    • milles ratifitseerimine on ette nähtud.

    Riigikogu ratifitseerib lepinguid seadusega ning ratifitseerimise seadus avaldatakse Riigi Teatajas. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirirežiimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust.
    II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS
  • Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu?
    PS Paragrahv 56.
    Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
    1) Riigikogu valimisega;
    2) rahvahääletusega.
  • Rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe
    Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond.
    Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks.
    Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida rahva käest siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta.
  • Kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv?
    Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv.
  • Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse?
    Rahvahääletuse seadus § 8. Rahvahääletuse algatamise õigus
    (1) Rahvahääletuse algatamise õigus põhiseaduse muutmiseks on:
    1) vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust;
    2) Vabariigi Presidendil.
    (2) Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel.
  • Riigielu küsimuse ja seaduseelnõu vahe rahvahääletusel (olemus, tagajärjed Riigikogule)
    Põhiseaduse järgi: kui riigielu küsimus ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust , siis president ei kuuluta välja riigikogu erakorralist valimist, aga kui seaduseelnõu ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu erakorralised valimised. Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda.
  • Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis
    Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse.
    Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse.
    Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil.
    III INIMVÄÄRIKUS , SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK
  • Inimväärikuse mõiste
    Nt. PS § 18 „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada . Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.“– selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus.
    Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel.
  • Õigusriigi tunnused
    Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse.
  • Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte: horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus, isikuline ja institutsionaalne võimude lahusus
    Horisontaalse puhul on funktsionaalselt jaotatud otsustamispädevust teostavad organid formaalselt ühel ( riiklikul ) tasandil, vertikaalse puhul jaotatakse võim mitmete (riiklike) otsustamistasandite vahel.
    Institutsionaalne võimude lahusus on PS § 4 „Riigikogu, Vabariigi Presidendi,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Riigiõigus #1 Riigiõigus #2 Riigiõigus #3 Riigiõigus #4 Riigiõigus #5 Riigiõigus #6 Riigiõigus #7 Riigiõigus #8 Riigiõigus #9 Riigiõigus #10 Riigiõigus #11 Riigiõigus #12 Riigiõigus #13 Riigiõigus #14 Riigiõigus #15 Riigiõigus #16 Riigiõigus #17 Riigiõigus #18 Riigiõigus #19 Riigiõigus #20 Riigiõigus #21 Riigiõigus #22 Riigiõigus #23 Riigiõigus #24 Riigiõigus #25 Riigiõigus #26 Riigiõigus #27 Riigiõigus #28 Riigiõigus #29 Riigiõigus #30 Riigiõigus #31 Riigiõigus #32 Riigiõigus #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Keara Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Vacatio legis

    Teemad

    • SÜGISSEMESTRI TULEMUSED
    • ÕIGUSE ALLIKAD
    • RIIGIÕIGUSE ALLIKAD
    • Põhiseadus
    • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid
    • konstitutsioonilised seadused
    • Preambul
    • Põhiseaduse preambuli
    • Põhiseaduse preambuli
    • Preambuli peamine juriidiline
    • kokku 4
    • detsembril 1920
    • jaanuaril 1934
    • 17. augustil 1937
    • jaanuaril 1938
    • a. PS
    • a PS muutmine 1933
    • II 1938 a PS
    • Kehtiva põhiseaduse eelnõu
    • võttis Eesti rahvas vastu 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel
    • Põhiseaduse Assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee
    • Eesti Vabariigi
    • Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut
    • põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud
    • Funktsioon
    • põhimõte
    • Koosseis
    • neljal
    • I kord
    • II kord
    • rahvahääletusel
    • RK poolt
    • kiireloomulisena
    • Riigi suveräänsus
    • Rahvasuveräänsus
    • normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend
    • rahvahääletus
    • PS aluspõhimõtted
    • keele, loogika, süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia-alase
    • küsimuse
    • PS Paragrahv 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus
    • põhiseadusega
    • reguleerib rahvusvaheliste lepingute ja Eesti õigusaktide jõuvahekorda
    • põhilisteks õigusallikateks
    • abiõigusallikateks
    • Rahvusvaheline leping
    • Rahvusvaheline tava
    • Eesti õigusaktides on rahvusvahelise lepingu sünonüümiks välisleping
    • Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel
    • sõlmitud kokkulepe
    • Ratifitseerimine
    • denonsseerimine
    • Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud
    • Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu
    • Riigikogu valimisega;
    • rahvahääletusega
    • Rahvahääletuse
    • Rahvaalgatuse
    • Rahvaküsitlus
    • vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust;
    • Vabariigi Presidendil
    • Riigikogu
    • liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel
    • kui riigielu küsimus ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis
    • president ei kuuluta välja riigikogu erakorralist valimist, aga kui seaduseelnõu ei saa
    • rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu
    • erakorralised valimised
    • ius sanguinis
    • Ius soli
    • Ius sanguinis
    • kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse
    • vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel
    • Horisontaalse
    • vertikaalse
    • Institutsionaalne
    • Isikuline võimude lahusus tähendab, et inimene ei tohi olla üheski muus riigiametis
    • expressis verbis
    • tähendab, et riigivõimu harud ning põhiseaduslikud institutsioonid
    • peavad olema neile põhiseadusega otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel
    • autonoomsed ning neil on üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse
    • teostamise sisemine organisatsioon ja kord, sealhulgas ka nõustamine ja selle tähtajad
    • Igaühel peab olema garantii, et teda koheldakse inimväärselt ning kooskõlas kehtivate
    • seadustega. Kergendavad asjaolud on tagasiulatuva jõuga, raskendavad edasiulatuva
    • jõuga. Karistus mõistetakse alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi
    • Õiguspärase ootuse põhimõtte
    • et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega
    • kooskõlas olevate seaduste alusel
    • avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka
    • kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet
    • mõistab õigust ainult kohus
    • Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu
    • teostamise viisi ja vormi poolest
    • Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas
    • põhiseaduse ja seadustega
    • luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad
    • saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku
    • liikmena ühiskondlikust elust osa võtta
    • Majoritaarse valimissüsteemi
    • Proportsionaalse valimissüsteemi
    • Majoritaarne
    • Proportsionaalne
    • Valimiskünnise
    • Erakond
    • kautsjon (suurus: kahekordne
    • eesmärk
    • % kogu riigis
    • antud häältest
    • Isikumandaadi
    • Ringkonnamandaat
    • kvootide jäägid
    • Hääletamistulemuste
    • Valimistulemuste
    • valimiskaebust
    • Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning
    • rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. (PS § 60 lg 1)
    • Vabade valimiste printsiip
    • Üldisuse
    • Otseste
    • ühetaolisuse
    • salajased
    • Riigikogu
    • KOV volikogu
    • Demokraatlik legitimatsioon
    • Õigusriigi printsiibi põhielement
    • Demokraatlikes riikides
    • Enamusreegel
    • Vähemuse kaitse
    • Presidentaalne
    • Parlamentaarne
    • oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide
    • väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine
    • PS § 65
    • Otsese kontrolli vormid
    • Kaudse kontrolli vormid
    • PS §62
    • Eesmärk kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt
    • poolt vaba poliitilist debatti parlamendis
    • PS § 76
    • kaitseb immuniteet parlamendiliiget täitevvõimupoolse meelevaldse
    • kriminaalsüüdistuse alusel kohtu alla andmise, vahistamise, läbiotsimise ja tema
    • kirjavahetussaladusse sekkumise eest
    • Vastutamatuse põhimõte
    • Puutumatuse põhimõte
    • Puutumatuse põhimõtte
    • Inkompatibiliteet
    • Ühitamatuse põhimõtet
    • Riigikogu alatine komisjon
    • Uurimiskomisjon
    • Probleemkomisjoni
    • Fraktsioonid
    • Fraktsiooni
    • Rein Taagepera
    • Kuupjuur aktiivsest elanikkonnast ongi tavaliselt aluseks parlamendi suurusele
    • kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks
    • Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis
    • päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused
    • Riigieelarve
    • Seadus
    • Seadustel
    • Seadused
    • otsused
    • lihtseadused
    • Riigikogu liikmel;
    • Riigikogu fraktsioonil;
    • Riigikogu komisjonil;
    • Vabariigi Valitsusel
    • Seadlus
    • Kui Riigikogu ei saa kokku tulla
    • poolthäälte enamusega
    • koosseisu häälteenamusega
    • Põhiseaduses
    • Riigi Teataja seadus
    • jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist
    • Jõustumisnorm
    • Üldkord
    • Eraldi rakendumisseadusega
    • Vacatio legis
    • Kohanemisaeg
    • President
    • riigikaitse kõrgeim juht
    • Armuandmispalve
    • Seoses valitsuskriiside ärahoidmisega
    • Võimu liigse koondumise takistamisega
    • Kõrgemate riigiteenijate nimetamine
    • Presidendil
    • Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes
    • sätestatud juhul valimiskogu
    • Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu
    • koosseisust
    • Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline
    • enamus
    • teises
    • kolmas
    • Riigipea
    • Riigikogu esimehele
    • Vabariigi President
    • Riigikogule
    • Riigikogult
    • Vabariigi Valitsus
    • riigi poliitilist juhtimist: see kujutab endast riigi sise- ja
    • välispoliitika juhtimist ning suunamist ning hõlmab muu hulgas ka majandusprotsesside
    • juhtimist
    • Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile
    • umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus
    • Umbusalduse
    • Riigikogu erakorralised valimised
    • vabastab ministri ametist
    • Enamusvalitsus
    • Vähemusvalitsus
    • põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda
    • seaduse alusel ja täitmiseks määrusi
    • määrusi
    • Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste
    • regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks
    • täpsustada valitsemisalade piire ja anda ühe või
    • teise ministeeriumi pädevusse küsimusi
    • täitevvõim
    • ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt
    • tuleb reguleerida seadusejõuliste „õigusaktidega”
    • volituse (delegatsiooni)
    • pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku
    • volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus.”
    • erakorraliste kohtute
    • Erikohus
    • Avaliku võimu kontroll (PS § 15)
    • Põhiseaduslikkuse järelvalve (PS § 15)
    • Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15)
    • Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22)
    • Kohtute institutsionaalne sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute
    • tegevuse rahastamisega
    • Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel
    • See tähendab, et otsuse langetamisel peab kohtunikul olema võimalus tegutseda
    • piirangute, kohatu mõjutamise, surve, ähvarduste ja sekkumiseta otseselt või kaudselt
    • mis tahes organi poolt, sealhulgas kohtusüsteemisiseste organite poolt
    • ning kohtunik ei pea kartma
    • sanktsioone pärast otsuse langetamist
    • Kohtuniku vaimset sõltumatust mõjutavad tema kompetentsus, moraalsus ja julgus
    • Kompetentsus sõltub teadmistest, kogemusest ja arukusest. Nimetatud omadused on
    • kohtu autoriteedi ja personaalse sõltumatuse olulised tegurid
    • sõltumatuse põhitagatist
    • ameti eluaegsus
    • kohtuniku tagandamine üksnes kohtuotsuse alusel
    • esimese ja teise astme kohtu kohtunikule saab tema ametis oleku ajal esitada
    • kriminaalasjas süüdistust ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi
    • nõusolekul ning Riigikohtu kohtunikule õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu
    • koosseisu enamuse nõusolekul
    • kohtul on
    • õigusemõistmise monopol, 2) kohus on sõltumatu ja 3) õigusemõistmisel lähtub kohus
    • demokraatlike protsesside kaudu jõustatud õigusaktidest
    • PS järelvalve
    • halduse seaduslikkus
    • Riigikohus
    • põhiseaduslikkuse järelevalve kohus
    • Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
    • Priit Pikamäe
    • üheksa riigikohtunikku
    • Riigikohtu esimehe ettepanekul igal aastal kaks uut põhiseaduslikkuse
    • järelevalve kolleegiumi liiget ja vabastab kaks staažikamat liiget põhiseaduslikkuse
    • järelevalve kolleegiumi liikme kohustustest
    • Riigikohus lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju kas põhiseaduslikkuse
    • järelevalve kolleegiumi või üldkogu istungil
    • üldkogu
    • Üldkogu lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui
    • kolleegium peab vajalikuks asja lahendamist üldkogus. Üldkogu lahendab Riigikohtu
    • haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või
    • erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova
    • akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses
    • Ainult üldkogu lahendab taotluse tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President
    • täitma oma ülesandeid, lõpetada
    • Riigikogu liikme volitused või lõpetada erakonna tegevus
    • Üldkogu vaatab asja läbi vähemalt üheteistkümneliikmelises koosseisus
    • Üldkogu lahendab asja viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme tööpäeva jooksul
    • pärast asja üldkogule andmist
    • Abstraktne normikontroll
    • Konkreetse normikontrolli
    • Abstraktse kontrolli
    • Konkreetne kontroll
    • seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või
    • kohaliku omavalitsuse õigustloov akt
    • Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse
    • pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus
    • põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega
    • kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja
    • Riigikohtusse
    • Eelkontrolli
    • järelkontrolli
    • Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti
    • esimese, teise ja kolmanda astme kohtud
    • Kohaliku omavalitsuse volikogu
    • Indviduaalkaebus
    • ÕIGUSTLOOVA AKTI V VÄLISLEPINGU PS-PÄRASUSE ASJA LAHENDAMISEL VÕIB
    • RIIGIKOHUS
    • õiguskantsler väljaspool võimude klassikalist kolmikjaotust
    • osaks laiemast võimude lahususe
    • Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda
    • teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda
    • tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele
    • vahikoera funktsiooni
    • b. Ombudsman
    • a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll
    • c. Tasakaalustaja
    • Finantsaudit
    • Tulemusaudit
    • vallad ja linnad
    • Kohalik omavalitsus
    • Kohaliku omavalitsuse garantii
    • KOV põhiseaduslik garantii
    • Universaalpädevus on KOVü õigus ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada
    • kõiki kohaliku elu küsimusi. Õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi välistab
    • kohaliku elu küsimuste ammendava loetelu seadustes, KOVü-l peab olema õigus
    • lahendada ka neid tunnustelt kohaliku elu küsimusi, mida seadused ei nimeta
    • Seega võib
    • kohalik omavalitsus sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole
    • riigielu küsimus
    • See tuleneb ka
    • asjaolust, et kõiki kohaliku elu küsimusi on võimatu ette näha.”
    • Riigi keskvõimu kohustus on esmalt määrata kindlaks riiklikud ülesanded. Enne seda
    • tuleb kõiki ülesandeid pidada omavalitsuslikeks
    • Kohalik omavalitsus teostub kahel tasandil

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    33
    doc
    Riigiõigus
    72
    doc
    Riigiõigus
    31
    docx
    Riigiõigus
    47
    doc
    Riigiõigus
    118
    docx
    Riigiõigus
    142
    doc
    Riigiõiguse konspekt
    37
    docx
    RIIGIÕIGUS
    41
    docx
    Riigiõigus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !