Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigiõigus konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on põhiseaduslikud aktid vms?
  • Mida ja kuidas muudeti?
  • Milline peab olema häälteenamus?
  • Mis on piirilklausel?
  • Mis on propotsionaalsuse põhimõte?
  • Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna?
  • Mis on riigi funktsioon?
  • Kui kaugele ulatuvad subjektiivsed õigused ?
  • Midagi Mis on planeeringud?
  • Mida mõista individuaalakti all?

Lõik failist

I OSA: Sissejuhatus 3
§ 1 Üldist 3
§ 2 Eesti Vabariik 4
§ 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9
§ 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13
§ 5 Ülevaade 13
§ 6 Inimväärikus 14
§ 7 Vabadus 15
§ 8 Võrdsus 15
§ 9 Demokraatia põhimõte 15
§ 10 Õigusriik 19
§ 11 Sotsiaalriik 22
§ 12 Rahvusriik 22
III OSA: Põhiõigused 23
§ 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras 23
§ 14 Põhiõiguste funktsioonid 26
§ 15 põhiõiguste kandjad 26
§ 16 põhiõiguste adressaadid 28
§ 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid 28
§ 18 Põhiõiguste struktuur 29
§ 19 Üldine vabaduspõhiõigus 31
IV OSA: Riigikorraldusõigus 32
1. Peatükk: Üldosa 32
§ 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse 32
§ 21 Kõrgemad riigiorganid 33
2. peatükk: rahvas 34
§ 22 Kodakondusus 34
§ 24 Rahvahääletus 35
§ 25 Erakonnad 36
3. peatükk: Riigikogu 37
§ 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 37
§ 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 38
§ 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 38
§ 29 Vabariigi valimiskomisjon 41
§ 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 42
§ 31 Seadusandlus 42
4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 43
§ 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 43
§ 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus 44
§ 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus 44
§ 35 Haldushierarhia 45
§ 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus 45
§ 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees 47
5. Peatükk: Kohtud 47
§ 38 Kohtunike ametisse nimetamine 47
§ 39 Kohtusüsteem 48
§ 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 49
§ 41 Kohtuniku sõltumatus 49
§ 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 49
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 51
6. Peatükk: Vabariigi President 52
§ 44 Vabariigi Presidendi valimine 52
§ 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 52
§ 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 53
7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 54
§ 47 Riigikontroll 54
§ 48 Õiguskantsler 54
Riigiõigus nägi välja nagu ta ütles 10 küsimust ja pool lk või lk ruumi vastuse jaoks. Küsimused: 1. Mis on riik? Selgitage vms kolme riigi mõistet. 2. Õigusnormi hierarhia 3. Millised on põhiseaduslikud aktid vms? Mitu korda on põhiseadust muudetud (1992. Aasta oma)? Mida ja kuidas muudeti? 4. Mis on põhiõiguse riive? Kas põhiõiguse rikkumine ? (oli vist nii) Selgitage 5. Kas Tartu Ülikool saab olla põhiõiguse kandja? Miks? 6.Millal saab ps muuta kiireloomulisena? Milline peab olema häälteenamus? Sätestus 7. Mis on majandusvöönd? Kas on seotud territooriumiga vms? 8. Mida tähendab ps. Paragrahv 3 lause 1 ? 9. Mis on piirilklausel? Nimetage kolm põhiõiguste liigitust lähtudes piiriklauslist. Üks näide juurde. 10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus.

I OSA: Sissejuhatus

§ 1 Üldist


Riigiõigus kui juriidiline distsipliin .
  • juriidiline distsipliin – uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud
    õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda
    Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin.
    Eraõigus (inimene- inimene) – horisontaalsed suhted
    Avalik õigus (  inimene) – vertikaalsed suhted
    Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik – õiguslikuna?
  • Õigussuhteid
  • Normid
  • Toimingud
  • Juriidilised distsipliinid
    Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust
  • Teooriad
  • Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist ( Rooma jurist Julianus )
    § igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest
    Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega.
  • Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus , et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu
  • Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat ) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav  saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
    Probleem : ebaselge , kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse.
    Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole.
    Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon.
    Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj
    Ilmar Tammelo „ Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj
  • AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID
  • Avalik – õiguslikud
    • Riigiõigus
    • Haldusõigus
    • (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma)
    • Euroopa Liidu õigus
    • Karistusõigus
    • Protsessiõigus
  • Eraõiguslikud
    • tsiviilõigus

    • võlaõigus
    • asjaõigus
    • perekonnaõigus
    • pärimisõigus

    • äriõigus (äriühingute ja tehingute)
    • mittetulundusühingute õigus
  • RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS
    Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus.
    Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon . Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi.
    Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus)
  • RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM
  • Riigi aluspõhimõtted
  • Põhiõigused
  • Riigikorraldus
  • Riik rahvusvahelises õiguses

    § 2 Eesti Vabariik


    I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida.
  • Kolme – elemendi – õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900
  • Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side – genuine link ) Kas vürstiriik Siiland on riik?
  • Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega
  • Suveräänne võim – õigus kasutada jõudu
  • juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents – ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu.
    juriidiline isikabstraktne moodustis , kellele õiguskord
  • Vasakule Paremale
    Riigiõigus konspekt #1 Riigiõigus konspekt #2 Riigiõigus konspekt #3 Riigiõigus konspekt #4 Riigiõigus konspekt #5 Riigiõigus konspekt #6 Riigiõigus konspekt #7 Riigiõigus konspekt #8 Riigiõigus konspekt #9 Riigiõigus konspekt #10 Riigiõigus konspekt #11 Riigiõigus konspekt #12 Riigiõigus konspekt #13 Riigiõigus konspekt #14 Riigiõigus konspekt #15 Riigiõigus konspekt #16 Riigiõigus konspekt #17 Riigiõigus konspekt #18 Riigiõigus konspekt #19 Riigiõigus konspekt #20 Riigiõigus konspekt #21 Riigiõigus konspekt #22 Riigiõigus konspekt #23 Riigiõigus konspekt #24 Riigiõigus konspekt #25 Riigiõigus konspekt #26 Riigiõigus konspekt #27 Riigiõigus konspekt #28 Riigiõigus konspekt #29 Riigiõigus konspekt #30 Riigiõigus konspekt #31 Riigiõigus konspekt #32 Riigiõigus konspekt #33 Riigiõigus konspekt #34 Riigiõigus konspekt #35 Riigiõigus konspekt #36 Riigiõigus konspekt #37 Riigiõigus konspekt #38 Riigiõigus konspekt #39 Riigiõigus konspekt #40 Riigiõigus konspekt #41 Riigiõigus konspekt #42 Riigiõigus konspekt #43 Riigiõigus konspekt #44 Riigiõigus konspekt #45 Riigiõigus konspekt #46 Riigiõigus konspekt #47 Riigiõigus konspekt #48 Riigiõigus konspekt #49 Riigiõigus konspekt #50 Riigiõigus konspekt #51 Riigiõigus konspekt #52 Riigiõigus konspekt #53 Riigiõigus konspekt #54 Riigiõigus konspekt #55
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Edgar Tamp Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    59
    doc

    Riigiõigus konspekt

    ...........................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Õigusteadus
    thumbnail
    58
    doc

    Riigiõigus konspekt

    ...........................................................................57 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Õigus
    thumbnail
    118
    docx

    Riigiõigus

    Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma) ● Euroopa Liidu õigus ● Karistusõigus

    Riigiõigus
    thumbnail
    60
    docx

    RÕ II konspekt

    Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS  Vabariigi Valimiskomisjon:  Valla või linna valimiskomisjon:  Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD  Allikas: läte, alguskoht info saamiseks  Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust  Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3

    Õigus
    thumbnail
    21
    doc

    RIIGIÕIGUS

    mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.

    Õigus
    thumbnail
    19
    docx

    Riigiõiguse kordamine eksamiks

    Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh

    Riigiõigus
    thumbnail
    31
    pdf

    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

    Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib

    Õigus
    thumbnail
    32
    docx

    Riigiõigus

    Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid

    Õigusteadus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun