I OSA: Sissejuhatus 3
§ 1 Üldist 3
§ 2 Eesti Vabariik 4
§ 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9
§ 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13
§ 5 Ülevaade 13
§ 6 Inimväärikus 14
§ 7 Vabadus 15
§ 8 Võrdsus 15
§ 9 Demokraatia põhimõte 15
§ 10 Õigusriik 19
§ 11 Sotsiaalriik 22
§ 12 Rahvusriik 22
III OSA: Põhiõigused 23
§ 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras 23
§ 14 Põhiõiguste funktsioonid 26
§ 15 põhiõiguste kandjad 26
§ 16 põhiõiguste adressaadid 28
§ 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid 28
§ 18 Põhiõiguste struktuur 29
§ 19 Üldine vabaduspõhiõigus 31
IV OSA: Riigikorraldusõigus 32
1. Peatükk: Üldosa 32
§ 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse 32
§ 21 Kõrgemad riigiorganid 33
2. peatükk: rahvas 34
§ 22 Kodakondusus 34
§ 24 Rahvahääletus 35
§ 25 Erakonnad 36
3. peatükk: Riigikogu 37
§ 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 37
§ 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 38
§ 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 38
§ 29 Vabariigi valimiskomisjon 41
§ 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 42
§ 31 Seadusandlus 42
4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 43
§ 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 43
§ 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus 44
§ 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus 44
§ 35 Haldushierarhia 45
§ 36 Määrusandlus ja määruse seaduspärasus 45
§ 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees 47
5. Peatükk: Kohtud 47
§ 38 Kohtunike ametisse nimetamine 47
§ 39 Kohtusüsteem 48
§ 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 49
§ 41 Kohtuniku sõltumatus 49
§ 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 49
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 51
6. Peatükk: Vabariigi President 52
§ 44 Vabariigi Presidendi valimine 52
§ 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 52
§ 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 53
7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 54
§ 47 Riigikontroll 54
§ 48 Õiguskantsler 54
Riigiõigus
nägi välja nagu ta ütles 10 küsimust ja pool lk või lk ruumi
vastuse jaoks. Küsimused: 1. Mis on riik? Selgitage vms kolme riigi
mõistet. 2. Õigusnormi hierarhia 3. Millised on põhiseaduslikud aktid vms? Mitu korda on põhiseadust muudetud (1992. Aasta oma)?
Mida ja kuidas muudeti? 4. Mis on põhiõiguse riive? Kas põhiõiguse rikkumine ? (oli vist nii) Selgitage 5. Kas Tartu Ülikool saab olla
põhiõiguse kandja? Miks? 6.Millal saab ps muuta kiireloomulisena?
Milline peab olema häälteenamus? Sätestus 7. Mis on majandusvöönd?
Kas on seotud territooriumiga vms? 8. Mida tähendab ps. Paragrahv 3
lause 1 ? 9. Mis on piirilklausel? Nimetage kolm põhiõiguste liigitust lähtudes piiriklauslist. Üks näide juurde. 10. Mis on
propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus.
...........................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a
...........................................................................57 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a
Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma) ● Euroopa Liidu õigus ● Karistusõigus
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3
mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.
Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib
Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid
Kõik kommentaarid