Vabariigi President
Põhiseaduse V. peatükk
• Vabariigi President
• Konstantin Päts ( 1874 –1956) – 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940
• Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis
• Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945
• August Rei ( 1886 –1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963
• Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970
• Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990
• Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992
• Eesti Vabariigi presidendid
• Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001
• Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006
• Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006
• Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77)
• Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige
sümboolset ja protokollilist tähendust
• Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht
(PS § 78 p 16)
• Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19)
• Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu
vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse
jõustumist
• Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist
• Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata
Vabariigi Presidendi funktsioonid
• PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust
• Kolm põhilist funktsiooni:
- esindusfunktsioon;
- riiginotarifunktsioon;
- iseseisev poliitiline funktsioon
• Vabariigi Presidendi töökorra seadus
Esindusfunktsioon
• Esindusfunktsioon välissuhtlemises
- esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises (PS §78 lg 1)
- nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti
Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse
akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 lg 2)
• Siseriiklik esindusfunktsioon
- esinemised ja vastuvõtud ( 24.02)
- annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid (PS §
78 p 15)
Riiginotarifunktsioon
• See funktsioon seostub Presidendi ülesandega anda formaalne
kinnitus riiklikutele toimingutele. Selle funktsiooni täitmisel ei ole
Vabariigi Presidendil iseseisvat otsustusõigust
- nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi
diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud
diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 p 2)
- kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt PS §-le 89,
97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised (PS §78 p 3)
- Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumine (PS § 78 p 4)
- nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga
presidendi (PS § 78 p 12)
- nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud (§ 78 p 13)
- rahvahääletusel vastuvõetud seaduste väljakuulutamine (PS § 105 lg
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra,
......................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED................................................................................................................ 5 AMETISSEASTUMISEL.......................................................
tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. § 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. II peatükk PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti
nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. [RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007] § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja;
1. Keda võib valida Riigikogusse?§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. 2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja;
põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid