Riigiõigus - Põhiõigused, vabadused ja kohustused (0)

Põhiõigused ,  vabadused ja 
kohustused
Rahvusvahelised inimõiguste alased 
dokumendid  
• Inimõiguste ülddeklaratsioon
• Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt
• Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline
pakt
• Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse  konventsioon
• Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta
• Euroopa Liidu põhiõiguste harta 
• Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi
• Vabadused on  spetsiifilised  põhiõigused st vabadust valida 
käitumisvõimaluste vahel 
• Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda 
teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides
Põhiõiguste tähendus
• Põhiõigustel on  kahesugune  tähendus:
1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal  
käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt 
isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse
2) Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad  kohustavad  riiki 
tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning 
kaitsta põhiseaduslikke väärtusi
Põhiõiguste funktsioonid
• Õigustesse  sekkumise  keeld
Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda.
• Riigi kaitsekohustus
Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile 
kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest
• Institutsioonide loomise kohustus
• Õigus menetlusele ja korraldusele
• Riigi toetuskohustused
Riik peab tagama isikule minimaalse, inimväärikusele vastava elutaseme
Põhiõiguste kandjad  e õigustatud subjektid  
(PS § 9)
• Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani
• Põhiõigusi on kahte liiki: 
1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) 
laienevad nii Eesti  kodanikele  kui ka välismaalastele (välisriikide 
kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 
2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad 
üksnes Eesti kodanikele
• Juriidilised isikud
• Avalik õiguslikud juriidilised isikud
Põhiõiguste adressaadid e kohustatud 
subjektid (PS § 14)
• Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka 
kohtuvõimu teostades
• Kohalikud  omavalitsused
• Erasubjektid
Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste 
adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS § 19 lõike 2 kaudu. 
Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes 
suhetes
Põhiõigustest loobumine
• Igaüks, kellel on PS-e alusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse 
kasutamisest  loobuda
• Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik
Põhiõiguste piiramine
• Põhiõiguse piirang on põhiõiguse teatavas ulatuses mitterakendamine 
mõne teise põhiõiguse või mõne muu põhiseadusliku väärtuse tõttu
• Põhiõiguste piiramine on lubatav juhul, kui on täidetud teatud 
formaalsed  nõuded ning piirang on vajalik demokraatlikus  ühiskonnas
Põhiõiguste piirangu lubatavus
• Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need 
piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi 
moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust PS § 11
• Põhiõiguse piirangu formaalsed tingimused:
Seadusliku  aluse põhimõte st:
- seadus peab eksisteerima
- seaduse vastuvõtmine järgis menetlusnõudeid
- seadus peab olema kättesaadav
- seadus peab olema arusaadav
• Põhiõiguse piirangu materiaalsed tingimused:
- piirangu legitiimne eesmärk
- proportsionaalsuse kontroll,  kas piirang on:
a) sobiv
b) vajalik
c) mõõdukus
Vabadusõigused