Reumaoidartriit (0)

Reumatoidartrii
t  Karolin  Karbus
Tal
T linna Tervi
T
shoiu Kõrgkool
optomeetria  õppetool I  kursus
Tal
T linn 2012
 Kogu Euroopas põeb kroonilist 
liigesepõletikku või muud liigesehaigust 
üle 100 miljoni eri vanuses inimese – 
see on suurim krooniliste haiguste käes 
kannatavate inimeste rühm ühiskonnas. 
 Reumaatiliste haiguste põdejad 
kannatavad pideva valu käes, mis 
häirib igapäevaseid tegevusi ning avaldab 
mõju nende töövõimele.
Haiguse olemus
  Reumatoidartriit  (RA) on põletikuline 
autoimmuunhaigus – polüartriit e. 
hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad 
paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid . 
Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased 
koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased.
 RA korral tekib autoimmuunne põletik 
liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult 
ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta 
põletikku nimetatakse sünoviidiks.
 RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib  alata  
varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 
30-40ndates eluaastates. 
 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), 
sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks 
reumatoidartriidiks või juv. idiopaatiliseks 
artriidiks. 
 RA võib kahjustada kõiki  liigeseid . Tüüpiline on 
liigeste  haigestumine sümmeetriliselt – mõlemal 
kehapoolel (sõrmede ja  varvaste  tüviliigesed, 
randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) Kaua kestnud 
haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti 
kaelaosas.
 Kõhre- ja luumuutuste tõttu  kaotavad  
liigesepinnad oma  esialgse  kuju ja vormi. 
Liigeselähedased koed on samuti kahjustatud 
ja ei suuda enam hoida  liigest õiges asendis. 
Liiges  hakkab ” loksuma ” (muutub 
ebastabiilseks) ning tekivad moonded
 Sagedased on ka liigesekaplsi rebendid
Diagnoosimine
 Vereanalüüsid: 
Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale 
põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle 
iseloomu.