Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reportaaž: õppekäik Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Reportaažõppekäik  Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse  
Reedel, 15. märtsil toimus 8. klasside õppekäik Niguliste Kunstimuuseumi ja Estonia teatrisse, 
eesotsas õpetajate Anne Kruuse , Sirje Riitmuru ja Kadri Uustaluga. Õppekäik oli õppetöö osa 
ja seda finantseeris kool.  
Tavaliselt on meil reedeti seitse tundi, esimene tund on vaba või osadel eesti keele tund. 
Väljasõit pidi toimuma kell 8.00. Kooli jõudes kogunesid kõik 8. klassi õpilased alla fuajeesse, 
kus ootasid neid ees õpetajad ning kõigile jagati toidupakke. Toidupakike sisaldas õuna ja 
kohukest, millele lisandus hiljem ka soe saiake . Kui toidupakikesed olid ära jagatud ja kell 8.00 
sai, kiirustasid kõik parklasse, kus ootas suur buss juba ees.  
Sõit kestis umbes tund aega ning kella üheksaks olime juba Estonia teatri juurde jõudnud. 
Väljusime bussist ning järgnesime õpetajatele, ustest sisse suurde fuajeesse ja panime oma joped  
ja kotid garderoobi. Meie juurde saabusid kaks giidi , kes pidid meile tutvustama Estonia teatrit 
ja rääkima selle ajaloost. Jagunesime kaheks grupiks , 8.a klass ja 8.b klass eraldi. 8.b giidiks oli 
väga kena naisterahvas Lydia Roos.  
Lydia järel läksime fuajee trepist ülesse Valgesse saali. Valges saalis näitas giid meile 
skulptuuri “Koit ja Hämarik ” ning rääkis, et Valge saal oli olnud algselt teatri restoran . Giidi 
juhatusel liikusime läbi paljude korruste, koridoride ja ruumide. Lydia rääkis meile käigupealt 
teatri asutamisest ja selle ajaloost ning saime temaga vestelda ja temalt erinevaid küsimusi  
küsida. Lydia ütles, et me käitusime väga hästi ning et oleme tublid, kuna oskasime paljudele  
tema küsimustele vastata. Käisime suures ooperisaalis, kus saime lava ees olla, sealt oli 
suurepärane vaade kogu lavale, saalile ja orkestri osale. Saali lakke on maalitud äärmiselt suur 
kunstiteos , mis kujutab erinevatel elualadel töötavaid inimesi. Käisime ka lava taga ning nägime 
kus hoitakse suuri dekoratsioone. Lavale me minna kahjuks ei tohtinud. Käisime ka kingsepa  
ruumis, kus valmivad kõik vajaminevad jalanõud , nägime kus tehakse parukaid, vuntse ja 
habemeid. Nägime grimmi tuba ja maalrite töötuba , kus nägime ka üht tüdrukut parajasti 
puitplaate marmori sarnaseks värvimas. Lydia rääkis reeglitest, mida peavad esinejad järgima, 
alkoholi tarbimine ja proovidesse hilinemine on rangelt keelatud. Lõpuks ringkäiguka lõpule 
jõudnud, läksime tagasi alla fuajeesse ning jätsime hüvasti Lydiaga.  
Ringkäik sai läbi kell 10.00. Õpetajad ütlesid, et meil on tundaega vaba aega ning võime sellega 
teha mida tahame, aga tunni pärast peame uuesti platsis olema. Aja tegime parajaks Solarise 
Keskuses .  
Kell 11.00 olid kõik kogunenud Estonia ette. Kui ka õpetaja Anne Kruuse saabus, hakkasime  
läbi vanalinna Niguliste poole liikuma. Niguliste Kunstimuuseumi jõudes panime garderoobi ära 
joped ja kotid ning läksime giidi juhatusel edasi. Jagunesime taas kord kaheks grupiks. Giid  
tutvustas meile erinevaid väljapanekuid ja rääkis lisaks kiriku ajaloost. Me nägime Niguliste 
kiriku peaaltarit, mille sees on giidi sõnul 40 miljoni USA dollari väärtuses pühakute kujukesi. 
Saime käia ka kiriku oreli juures ning kõrgelt rõdult alla vaadata, sealt sai korraliku ülevaate  
peaaegu kogu kirikust . Nägime ka kõige tuntumat teost, milleks peetakse ​Bernt Notke 
töökojast pärinevat surmatantsu-maali. 15. sajandi lõpul valminud teosest on tänaseni alles 7, 5 
meetri pikkune algustükk. Maal kujutab endal vaheldumisi tantsivat skeletti ning seisuste  
esindajaid. See näitas, et surma ees on kõik võrdsed.  
Ringkäik Niguliste Kunstimuuseumis lõppes umbes kell 13.45. Pärast seda mindi tagasi bussi  
Reportaaž-õppekäik Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse #1 Reportaaž-õppekäik Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor abiline71 Õppematerjali autor
Reportaaž õppekäigust Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse. Eesti keele, ajaloo ja kunsti õpetusega seotud õppekäik. Kirjas on asjad mida nägime ja kohad kus me klassiga käisime ja mida räägiti. Saab aimu reportaaži vormistusest ja nõuetest ning milline peaks üks reportaaž olema. Töö oli hinde 5 vääriline.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun