Saja aasta pärast tõusis kriis esile reformatsiooniliikumisena. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi minatelg. 14. saj muutus ka Euroopa poliitiline pilt. Prantsuse-Inglise sõda. Esile hakkas kerkima Itaalia, kus renessanssi aluseks võib lugeda humanistlikku mõtlemist. 15-16 saj. vahetusel arendas Veneetsia trükkal Petrucci välja nooditrükitehnika. 14-15 muusikakirjutised hakkasid rohkem väärtustama ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus või harmooniline näis. Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil ilmalikes teostes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessansiks. Selle stiili tähtsamad jooned: 1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline
keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, lõpmatusse suunatud arenguga, rütm ,muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, ning kaotas oma selge seose tekstiga. Zanrid jäid samaks ,domineerinud ilmalik laul loovutas koha missale ja motetile. Iseloomulik on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenumaks võtteks on kaanon ( võte ,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest). 15.saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaadel oli Johannes Ockeghem (1420- 1497).Pärit Ida Flandriast,laulis katedralikoolis,1440 siirdus Pr. ja sai kuningakapelli liikmeks ja peatselt juhiks. Tegutses peamiselt Tours`is ja Pariisis, Pr. kuningate kahes residentsis. Hinnatud kui suurepärane helilooja ja laulja, väljapaistvate heliloojate õpetaja. Looming- kümmekond terviklikku missat (mitmed kirjutatud vabas tehnikas).Üks kuulsaim teos on esimene säilinud polüfooniline reekviem missa.
Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Varabaroki suurim geenius Claudio Monteverdi (1567-1643)-kuulus aaria "Laske mul surra"ooper ,,Orfeo" Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata-poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini. 1 Esimene ooper ,,Daphne" etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas.Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.. Teine ooper ,,Eurydike" kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper ,,Orpheus" (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit. 1637
muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud Gervais du Bus'le omistatud luuletuse "Roman de Fauvel" kirjutamise aega, mis oli vahemikus 1310-1314, või aastat 1320. Stiili lõpuajana on nimetatud 1380. aastat või tähtsaima ars nova helilooja Guillaume de Machaut' surmaaastat 1377. · Madalmaade muusika 15.-16. Sajandil Geograafiliselt hõlmab see termin- madalmaad- tänase Belgia, Põhja-Prantsumaa ja Hollandi. Burgundia. Ta korjas rikka riigina endasse kunstnikud üle Euroopa ja purunedes paiskas nad jälle laiali. Aga erinevatest riikidest pärit kunstnike kooseksisteerimine Burgundias soodustas erinevate kultuuride segunemise (Näiteks: muusikas- Itaalia- ilus, laulev meloodia, Prantsumaa- mõistuspärasus, ratsionaalsus,
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
kristianiseerida" -- peamiselt itaalia renessansimaalide eeskujul maalida kristliku ainestikuga pilte. Seda, et kunst muutub omamoodi religiooniväljundiks, võib märgata ka kontserdisaalide ja teatrihoonete arhitektuurist (loengus rääkisime), mis näitab, et tegemist on templi- või 6 kirikulaadsete ehitistega. Publiku suhtumine ja käitumine esindab loomulikult kogudust. Pühaks tekstiks on helilooja looming, iseäranis mitteprogrammiline muusika e. absoluutne muusika. Mõiste ,,kunstireligioon" võttis 18./19. sajandi vahetusel tõenäoliselt kasutusele saksa romantik, teoloog ja filosoof Friedrich Scheiermacher (1768-1834) oma teoses ,,Loenguid religioonist" (1799). Seal kõneles ta kolmeastmelisest teest, kuidas inimene areneb surelikust surematuks või kaduvast igaveseks: 1) enesele keskendumine; 2) süvenemine (ilma arutluseta) mingisse maailma
mõtted sündisid tema peas suure kiirusega, et nende kirjutamine võttis kogu tema aja · Lühinägelik · Magas prillidega · Loobus õpetaja ametist, pühendus heliloomingule · Ei teenininud palju raha, päästis sõprade toetus, kuid ka nemad ei suutnud palju toetada. · Oli haige · Schubert oli traagilise üksinuduse elu ja surmaheitluste, õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik · Esimene helilooja, kes hakkas kirjutama soololaulude tsükleid, mille laule ühendas süzeeline arendus · 1823 ,,Ilus möldrineiu" 1827 ,,Talvine teekond" ROBERT SCHUMANN (1810-1856) · Kirjutas 7-aastaselt esimese sümfoonia · Sündinud Saksa linnas Leibsik, kuhu 1828 oma ema ja hooldaja soovil läks õigusteadust õppima · Leidis klaveriõpetaja Friedrich Wiek'i, kelle tütar Clara sai Roberti naiseks
kaheksani. Nendest neli olid põhihelilaadid ja neli kõrvalhelilaadid. Keskaja põhihelilaadideks olid: 1) dooria - ehitati üles RE astmelt e. D-st 2) früügia - ehitati üles MI astmelt e. E-st 3) lüüdia - ehitati üles FA astmelt e. F-st 4) miksolüüdia - ehitati üles SOL astmelt e. G-st Igal helilaadil on kaks tugiheli: 1 - finalis e. toonika 2 - tenor e. dominant 16. saj. rahvuslikus muusikas kujunesid välja tänapäeval kasutusel olevad mazoor ja minoor helilaad. Pillid. Heliloojad PILLID Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. HELILOOJAD Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Keskaegne koolisüsteem Keskajal kujunes välja kooli korraldus tänapäevases tähenduses: tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid.
Kõik kommentaarid