50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Areden
Õppematerjali autor
ümbritsevad antiikmütoloogia tegelased, paremalt sammub kevad-õrnas ilusas kleidis naine. Eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. Tema töödes on melanhoolne, rafineeritud ilu taotlus. 8)Mona Lisa tähtsus. Siin on eelkõige tähelepanu pööratud inimese sisemaailmale, see maal on hingeelu ammendamatuse sümbol ning vaimse rikkuse sümbol. Selles maalis arendab Vinci täiuseni inimese välimuse jäljendamise. 9)Miks pole Eestis renessanss säilinud? Nimeta 2 autorit või teost või ehitist sellekohta Eestis. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga.
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 1
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 1
Kõrgrenessansi maalikunsti tähtsaimad meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. · Leonardo da Vinci /vintsi/ (1452-1519) Leonardo da Vinci oli universaalne geenius, kellele oli antud väga mitmekesiseid andeid: ta oli maalikunstnik, skulptor, arhitekt, aga ka muusik, luuletaja, insener ja loodusteadlane. Vinci oli loomult katsetaja ja eksperimenteerija, huvide paljusus takistas pühendumast peamisele maalikunstile. Seetõttu on tema säilinud teoste arv väike. Nooruses oli Vinci Firenzes nimeka skulptori Verrocchio õpilane, hiljem elas ja töötas ta Milaanos, Firenzes ja Roomas. Elu lõpul suundus Vinci kuningas François I kutsel Prantsusmaale, kus ka suri. Tuntumad tööd: ,,Madonna grotis" (grott-kaljukoobas). Siin on Vinci maalimislaad juba välja kujunenud võime näha romantilist ja salapärast meeleolu, madonna õrna ja pehmet naeratust (see on Vinci üks iseärasusi!).
· Pazzi kabel · Leidlaste Kodu (autor Brunelleschi) · Palazzo Rucellai Palazzo juures kasutati erilist tehnikat · Fresko · Sfumato · Rustika Sageli kujutati tegelaskujude paari · Aabel ja Kain · Zeus ja Danae · Taavet ja Koljat Kujutatud on · Kirjandustegelane Juudit · Mütoloogiategelane Mercurius · Piiblitegelane Taavet · Verrocchio · Donatello · Brunelleschi Renessanss võttis alastifiguuri kujutamisel eeskuju · Gooti skulptuurist · Egiptuse monumentaalskulptuurist · Antiikkultuurist Vararenessansi maalikunstis kadus · Tsentraalperspektiivi kasutamine · Lineaarne kujutamisviis · Kolmnurkne kompositsioon · San Romano lahing (Paolo Ucello) · San Marino lahing (Fra Angelico) · San Romano lahing (Andrea Mantegna) · Raffael "Ateena kool" · Michelangelo "sixtuse kabeli laemaal" · Paolo Perugino "Viimne kohtupäev"
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine
Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; - gooti raamistus 5. Palazzo Vecchio e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii piklik arkaadiga ühenduskäik. Hammaslõige ehk hammaskarniis. Hoone sisaldab paljude kunstnike nagu Vasari, Michelangelo, ja Verrocchio töid. Seal asub Michelangelo skulptuurigrupp "Võit". Ees grupp Heraklesest ja Cacusest; Michelangelo "Taaveti" koopia. Neptunuse purskkaev. Cosimo I esimene Toskaana suurhertsog, valitses 30 aastat, kuulus Firenzet valitsenud Medicite suguvõssa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid