Renessanss (4)

Renessanss
Renessanssi algus.
8. aprill 1341. a – Rooma senaator andis Kapitooliumi mäel luuletaja Petrarcale loorberipärja.
See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud.
Humansim ja humanistid .
Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk:
trecento -14. saj (alates 1300. a)
quattrocento -15. saj
cinquecento -16. saj.

• Humansimi ajalugu Itaalias –renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus.
  

• Esimene renessansi uurija Šveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu „Itaalia renessansikultuur“(1860) autor. – renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist.
  

! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia).

• Esimesena kasutas sõna „humanism“ Leonardo Bruni (1374-1444) –ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega.
  

• Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat.
  
• Taaselustasid antiikkultuuri. Tõlkijate ja ümberkirjutajate poolt moonutatud tekstide algupärane taastamine. Nende roll oluline Firenzes.
  

Coluccia Salutati ( 1331 -1406) –juhtis tähelepanu sõnale humanitatis („vooruslikkus ja õpetatus“) Kirjutas: „Kõige tähtsam on olla suursugune ...“ Sotsiaalne seisund ei takista väärikust.

• Humanistid olid valitsejate nõunikeks, kardinalid, koguni Rooma paavstid : Vatikani raamatukogu rajaja Nicolaus V (1447-1455), antiigiharrastuslane Pius II (1458-1464) ja ka Leo X (1513-1521).
  

Medicite parekonna võimu ajal sai humansitist filosoof, kes