Karavell kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise
Karavell – kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss – 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism – tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon – Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise
Hooned olid nii seest kui ka väljast lihtsad, dekoor oli vähene, esinesid poolsambad, nisid jms. Järgiti Vana-Rooma eeskuju. Esimeseks renessansi kunstnikuks peetakse Giottot, kes elas 14. sajandil. Renessansi kunstis püüti kujutada kõike realistlikult. Õpiti maalima kolmemõõtmelisust, kasutama tsentraal- ja perspektiivi. Kui keskajal lubati alasti kujutada ainult paradiisistseene, siis renessansi kunstis hakati järjest rohkem inimesi kujutama alasti. Gooti kunst oli tinglik ja sümboliterohke, renessansis pidi pilt vastama tegelikkusele. Figuure modelleeriti varjude ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus pühapaiste, kujutati keerulisi poose ja inimese psüühikat. Stseenid olid reaalsetes ruumides, milles oli enamasti palju treppe, silindervõlve või sammaskäike, aga ka ruudulist parketti. Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik, uued teemad olid portree ja mütoloogiline maal. Tempera asemel võeti kasutusse õlivärv, millega
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2
......................................................................20 Kokkuvõte............................................................................................................................................21 Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15
Inglise keelest tõlkinud Lilja Blumenfeld. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004 · Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 9104 (tsükkel "William Shakespeare", 9 artiklit) Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik.
Kõik kommentaarid