Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aga taasluua kolmemõõtmelist tegelikkust kahemõõtmelisel pinnal ?
 
Säutsu twitteris
TARTU 2015 
Renessanss  ajastu ja mööbel 
 
 
Sisukord 
Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 
Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 
1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 
2.  Arhidektuur ……………………………………………….…………………………………5 
2.1. Vararenessanssi  arhitektuur  Itaalias……………………………………………….………5 
2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 
3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 
3.1.  Kirstud ……………………………………………….…………………………………..30 
3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 
3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 
3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 
3.5.  Voodid . ……………………………………………….…………………………………32 
Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 
 
 
 
 

Sissejuhatus. 
 
Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne 
seda valitses keskajal peaaegu pool milleeniumit stiil, mis sai nime gootide hõimu järgi, 
kuid 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, sest 
mida peeti sellel ajal tooreks ja barbaarseks.  Gooti ajastu keerles palju kiriku ümbers, sest 
kõik loovad jõud töötasid just selle heaks, kuid renessanssi ajastu muutis seda jäädavalt.  
Hakati avastam, et vahepeal on unustatud hulganisti väärtuslikke teadmisi, ning on toimunud 
ühiskonnas pigem allakäik, kui edasiminek . Antiikaja teadmiste janu üha suurenes, ning 
teaduse areng muutus oluliseks. Religiooni kahtluse  alla panekuga vähenes kiriku mõjuvõim 
tugevalt ja hakkasid toimuma muutused, mis ennem ei oleks saanuks tekkida. 
 
Renessans nimetus tuleneb prantsuse keelest renaissance ehk taassünd, seda nimetatakse 
keskajale järgnevat , antiigist  ja loodusest innustunud vaimuliikumist mis kestis eelkõige 
Lääne-Euroopas 14.–16. Sajandil. 
 

1. Ajastu iseloom 
Kaubanduse  elavnemine , ning Inimeste rikkuse kasv tõi kaasa feodalistliku ühiskonnakorra 
asendumise rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha rohkem inimesi asus elama 
linnadesse, kus tekkis uus klass, mille moodustasid  linnakodanikud, jõukad kaupmehed ja 
pankurid. 
Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja  Indiasse , uute senitundmatute 
kaupade saabumine avardasid silmaringi ja tekitasid huvi uute teadmiste omandamise vastu. 
Meremehed komplekteerisid laevastikke ja suundusid avastusretkedele. 
Portugali meresõitja Magalhăesi ümbermaailmareis tõestas, et maailm on kerakujuline ja 
mered  moodustavad ühtse maailmamere. Just Magalhăes andis Vaiksele ookeanile selle nime 
kuna seda ületades oli ilm enamasti tuulevaikne ja rahulik. 
Maadeavastaja ja kaupmees Christoph Kolumbus toetus Magalhăesi avastusele, et maa on 
kerakujuline ja uskus, et laev jõuab Euroopast Kaug- Itta  ka lääne poole liikudes. Oma teel 
avastas ta Ameerika. 
 
Tolle aja teadmistejanu viis paljude tuntud esemete leiutamiseni nagu kellad, maakaardid, 
trükikunst, ja mitmed mehaanilised aparaadid . 15 saj võeti kasutusle ka puulõiketehnika ja 
sügavtrükitehnika-vasegravüür. 
Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. 
renessansiaega  ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la renaissance-taassünd). 
Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See 
innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. 
Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel"  teemadel  
ja kindlate reeglite järgi, siis renessansiajal muutus kunstnik isiksuseks, kes hakkas tasapisi 
saavutama  loomingulist vabadust. Kunstnikud täiustasid küll oma oskusi eelkäijate töödest 
õppides aga püüdsid siiski leida oma isikupärast väljendusviisi. Renessanss oli sügav murrang 
nii vaimselt kui kultuuriliselt. Homo universalise  ilmumine maailma on tänapäeva jaoks 
olulise tähtsusega, sest just renessanss andis võimaluse hinnata inimest tema isiksuse 
omaduste põhjal. 
 
Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi  suhtuma
Kriitika alla võeti  religioon  ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Jumalat peeti endiselt 
kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste 
 

põhjendamise  vastu looduse seaduste abil . 
Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, sest kogu elu oli 
koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 
lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda 
isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid enda ettevõtlikkusest. 
Sellist uut maailmavaadet  nimetatakse humanismiks. Eelnev rüütelik moraal nägi ette, et 
ainult õigete vahendite ja viisiga saavutatud eesmärk on midagi väärt. Seevastu 
renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab 
põhimõte“eesmärk pühitseb abinõu “. Sellel ajal ajal hakkasid levima ka  tulirelvad
Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu, 
mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine  ja hävitamine. 
Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka  protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust 
(väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. 
Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja 
jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. 
Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), 
Firenze  (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents). 
 
Itaalia renessanssi periodiseeritakse järgmiselt: 
  14.sajand –  trecento  e. Eelrenessanss 
  15. sajand –  quattrocento  e. Vararenessanss  
  16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 
 
 

2. Arhitektuur itaalias 
2.1. Vararenessanssi arhitektuur itaalias 
 
● Antiikkunsti mõju tugevaim just ARHITEKTUURIS
● Esimesed uuenduslikud jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. 
● Antiikkunsti taassünd arhitektuuris: 
proportsionaalsus 
baasi ja kapiteeliga sambad 
poolsambad ja pilastrid (dekoratiivsed) 
VIILUD  akende  ja uste kohal 
korrusevahesid märgiti SIMSSIDE abil  
fassaadi ülemine osa kaunistati antiikseid motiive sisaldava FRIISIGA. 
KULDLÕIKE  REEGEL  –  ehitise   massid   ja  pinnad  jaotuvad  nii,  et  terviku 
suhe suuremasse osasse  oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse. 
 

Kuldlõige – (sectio aurea (ld.) e.  section d'or (pr.)), geomeetriline  vahekord , formaat, mille 
abil püüti anda kunstiteosele ideaalne  proportsioon . Jaotus kaheks erineva suurusega osaks, 
kusjuures väiksema osa suhe suuremasse võrdub suurema suhtega tervikusse ( minor : major  = 
major : minor + major). Kuldlõiget  tutvustas  Lucas Pacioli (u. 1445-u. 1514) oma raamatus 
"Divina Proportione" (1509), kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist. 
 
 
tsentraalperspektiiv -   lineaar - ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned 
näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. 
 
tsentraalperspektiiv -  lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned 
näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. 
● 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. 
●  Paleed  ehk  esinduslikud  eluhooned  -   PALAZZOD   –  3-korruselised,  neljast  tiivast 
koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: 
madal katus 
raskepärased ja kindlusetaolised 
 

tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega 
akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed 
domineerib   horisontaalne  suund,   massiivne   ja  tasakaalukas  maadligidus  (gootika 
vastand
rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 
korrus-  massiivne  ja  raskepärane,  kannab 
ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 
korrus– kergemailmelisem 
korrus– kandva funktsioonita– õhuline 
Näit.  Palazzo Medici-Riccandi Firenzes 
 
●  15.  saj.  keskel  muutus  palazzode  stiil  elegantsemaks  ja  kergemaks.   Kindlus   taandus 
elurõõmsa lossi ees. Iseloomulik: 
suuremad aknad 
fassaadil palju antiikarhitektuurist päinevaid detaile. 
 
●  LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272) 
●  Arhitekt ja kunstiteoreetik, töötas välja uuse palazzotüübi: 
iga korruse akende vahele paigutati pilastrid 
pilastrid lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja  kantavate osade vahel 
pilastrite  ja  akende  vaheldumine  elustas  fassaadi,  nende  rütm  muutis  ehitise 
harmooniliseks ja pidulikuks. 
● Näit. Palazzo Rucellai Firenzes 
 

●  Järjekindlast  antiikarhitektuuri  eeskujude  elustamisest  annavad  tunnistust  ka  Alberti 
kirikuehitised.  Neis  ei  võta  ta  mitte  ainult  üle  arhitektuurseid  osasid,  vaid  püüab  ehitist 
tervikuna antiikses vaimus kujundada. 
●  Santa Maria Novella   kirik  Firenzes (fassaad) – hele-tume marmortahveldis. 
●  San  Andrea  kirik  Mantovas  -  fassaad  meenutab  antiiktemplite  fronti.  Ühelööviline 
pikihoone ,  külglöövid  on  asendatud  kabelitega,  avar  silindervõlv.  Nelitise  kohal   kuppel
Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. 
 
●  FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) 
●  Firenze   toomkiriku   nelitise  kuppel  (1420-1436).  Kuppelehitis  oli  eelkõige 
puhtehitustehniline saavutus  ja renessanss-stiili  arengut  see otseselt  ei  mõjutanud. Samas oli 
harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle 
ideaali  esimesena.  
Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest toetub paksemale sisekestale, 
mis  moodustab  selle  tugiplatvormi.  Katusekivid  laoti  marmorribade  vahele  isetoetuvalt 
kalasabamustris – selle tehnika kopeeris Brunelleschi Rooma Pantheonist. 
●  Uus,  puhtrenessansipärane  vorm  on  San   Lorenzo   kirik  Firenzes  –  antiiksed  detailid  on 
kaunistatud rikkaliku ornamentiikaga.  
● Firenze Leidlaste kodu (Ospedale degli Innocenti) – fassaadi ilmestab peentele korintose 
sammastele  toetuv kaaristu
● Brunelleschi leidis, et hea arhitektuur peab kasutama „õigeid“ proportsioone ja numbrites 
väljendatavaid mooduleid, mida saab tuletada antiikarhitektuurist.  
VARARENESSANSI  SKULPTUUR  ITAALIAS 
 
● Alates 15. saj. iseseisev kunstiliik. Muutused pole väga kiired. Quattrocento meistrid võtsid 
antiikskulptuuri  eeskujuks  ainult  üksikute  detailide   käsitlemisel .  15.  saj.  itaalia  plastikat 
iseloomusatvad värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon .  
● Iseloomulik: 
 

piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete indiviididena 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #1 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #2 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #3 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #4 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #5 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #6 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #7 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #8 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #9 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #10 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #11 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #12 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #13 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #14 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #15 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #16 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #17 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #18 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #19 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #20 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #21 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #22 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #23 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #24 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #25 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #26 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #27 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #28 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #29 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #30 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #31 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #32 Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015 #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Priit Kangur Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
doc
Itaalia renessanss - põhjalik referaat
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
16
doc
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
41
docx
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
39
doc
Kunstiajalugu 13-18 sajand
23
doc
Romaani stiilist Flandria kunstini
14
doc
Renessanss - periodiseering-maalid ja kunstnikud





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !