50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2007-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
239 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
Mõlemad igatsevad samal ajal taga oma kauget kodumaad ja maha jäänud armsamaid. Voltaire (Frančois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia “Oidipus” (1718) ja alustas eepost “Henriaad”. Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare’ist mõjutatud näidendid “Brutus” ja “Zaire” ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö “Filosoofilised kirjad”. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni
BAROKK · 17.saj ja 18.saj esimesel poolel ei kujunenud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. · Umbes 1600-1750 valitses Euroopa kunstis barokk. (Barokk- it. keeles barocco- eriskummaline, portugali keeles- ebareeglipärane, poolümmargune pärl). Barokk oli algselt juveeliäri termin. · Barokk tekkis Itaalias, arenes hoogsalt Hispaanias ja Saksamaal. · Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a
Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus,
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud"
Ta on ka oma näidendeis poet, kes paneb oma tegeleaste suhu ridamisi väljendusrikkaid filosoofilisi ja lüürilisi väljendeid. Ta kasutab metafoore, inversioone ja abstraktsioone. Tegelaskujude individuaalsus rajaneb filosoofilisel vastuolul. T proloogiks olid ajalookroonikad. T-s põrkasid kokku vaen ja armastus. Süzeed Romeo ja Julia Itaalia renessansskirjaniku Bandello novellist laenatud süzee, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Kõik halb on tulnud minevikust ning tulevik on helge ja kuulub armastusele. Noored armastavad teineteist hoolimata sellest, et nende vanemad on selle vastu. Räägib 2 suguvõsa vahelisest vaenust ning noortest armastajatest. Othello1604, jääb kirjandus ajalukku klassikalise armukadedus tragöödiana. Ent ka selles ei sünni konflikt puhtisiklikult pinnalt, vaid saab olulisi varjundeid renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. See onlugu, milles ausa väejuhi Othello ja tema armastava naise Desdemona
-Ei saa füüsiliselt hukka -Mõnitab -Novellid kirikutegelastest, munkadest ja nunnadest -Kirglikud, tsölibaadi rikkumine -Tekitasid ühiskonnas vastukaja, sest oli usklik ühiskond -Novellid kokkulepitud abieludest =Novellid on vaimukad, neis on suuri tundeid ja traagikat ning argielu koomilisi seiku Boccaccio on klassikalise novelli algataja Pärast ,,Dekameroni" langes ta usufanatismi Ei pühendanud end eriti väärikatele naistele Armastuskirjad ühele naisele =Naine teeskleb armastust =Firenze naerab =Boccaccio kirjutab pamfleti ehk põlastava teose Elu lõpuaastatel uuris Dantet ="Komöödia" => ,,Jumalik komöödia" 2. Hamleti monoloog Olla või mitte olla see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda
Kirjandus Barokk ja Klassitsism. Renesanssikirjandusest arenes 17. sajandil välja kaks mitmeti vastandlikku kunstisuunda. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levides üle kogu Euroopa, kustudes 18. sajandi keskel. Barokk ei ole uus kunstivool, vaid renessanssi täiustus. 17. sajandil valdav Hispaanias, Itaalias, Saksavürstiriikides. Baroki kirjandus on nii sisult kui vormilt rajatud teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusse, stiil on sageli iseäratsev ja ülepingutatud. Mingeid reegleid peale oma fantaasia ei tunnistata. Lõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni Hispaania draamakirjanuses, mille esindajad on Lope de
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik”
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid