Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Renessansist-impressionismini (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Kunstiajaloo kokkuvõte
Renessansi teke 15.saj
1.Rinacita(itaalia keeles `taassünd`) ja selle prantsuse vaste renaissance on aluseks ajastu nimele paljudes keeltes.
2.Renessansi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze .
  • 14 saj trecento e. Eelrenessanss,
    15 saj guttrocento e. Vararenessanss,
    16 saj anquecento e. Kõrgrenessanss.
  • Humanism on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste- tarkuse , ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt.
  • Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, - filosoofiat ja -mütoloogiat. Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Arhitektuur , skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskond .
  • Filippo Brunelleschi (1377-1446) ja ta võttis kasutusele tsentraalperspektiivi.
  • Leidlaste kodu
  • Masaccio „Püha Kolmainsus“ ja Sandro Botticelli „Kevad“
    Kõrgrenessans Itaalias 16 sajandil
    1.Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstniku erinemist tavalistest inimestest. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega nind viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi ja eneseteostuse otsinguid.
    2. Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustas suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. Suurim rajatis oli Rooma Peetri kirik ja arhitektid oli Bramante ja M. Buonarroti.
    3.Leonardo Da Vinci- ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväe insenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrval võis ta tegeleda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga.Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale.Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks.“Püha õhtusöömaaeg“
    Raffael- eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende resitentsis Vatikanis , kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas täiuslikumaks peetake kompositsiooni „ Ateena kool“. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia , tasakaal värvi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Renessansist-impressionismini #1 Renessansist-impressionismini #2 Renessansist-impressionismini #3 Renessansist-impressionismini #4
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mopsu Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    3
    doc
    Renessanssist Impressionismini
    32
    doc
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    5
    doc
    Realism ja Impressionism
    3
    odt
    RENESSANSS-MANERISM
    2
    doc
    Klassitsism-realism-impressionism
    20
    docx
    10-klass kunstikultuuri ajalugu
    16
    doc
    Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
    23
    doc
    Romaani stiilist Flandria kunstini





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun