Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust.Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (,,Suur passioon" ja ,,Väike passioon") ning Johannese ilmutuse raamatust inspireeritud vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Püha Hieronymus" ja ,,Melanhoolia". Hollandi renessansi omapära ja meistrid. Erinevalt Itaaliast ei määranud madalmaades kultuuri palet mitte ühiskond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised. Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaadekunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem,kodusem, kuid sellegipoolest mitte vähem särav ja peenekoeline.Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti
harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses, taustaks suurejooneline arhitektuur või kaunid maastikud. Ei olnud nii mitmekülgne kui Leonardo ega nii võimas kui Michelangelo, kuid tema viis kõige täielikumalt ellu kõrgrenessansi ideaalid. Töid: Raffael - "Püha Jüri võitlus lohega" (Pariis, Raffael- "Sixtuse Madonna" (Dresden, Louvre) Saksamaa) Raffael - "Parnass" (Vatikan) Saksa renessansi meister ja tema töid. Albrecht Dürer (1471--1528) - Joonistajana ja graafikuna on ta ületamatu. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri suurepärastes töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul
Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 1495 1498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. 1506 asus Leonardo Milanosse, kus lõpetas ta ka ühe maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. 3. Saksa renessansi meister ja tema tööd. Albrecht Dürer (1471-1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti, suurmeister. Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tuntumad teosed: "Rüütel,surm ja kurat", "Aadam ja Eeva", "Autoportree" 4. Hollandi renessansi omapära ja meistrid.
,,Ateena kool" ,,Kolm graatsiat" 11. Renessanss Põhjamaades. Miks hilines? Tähtsamad kuntsnikud. Renessanns jõudis Põhjamaadesse hiljem kuna Itaalia oli meist kaugel, sõdade tõttu ja ka katku tõttu. Michel Sittow on kindlasti üks tähtsamaid kunstnike. Joachim Patinir on kuulus maastikumaalija. Pieter Brueghel vanem, tema maalide peategelasteks oli lihtsad talupojad. Hierongmus Bosch. 12. Kus võib näha renessansi näiteid Eestis? Mustpeade maja fassaad, Raekoja tornikiiver, Tallinna toomkirikus. 13. Tallinna ainus renessanss-stiilis ehitis? Meister? Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Meistriks oli Arent Passer. 14. Kuidas kujutati allegooriliselt ''Õigust'', ''Rahu'' ja ''Mõõdukust''? Õiglus- naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Rahu-naise kuju, käes on palmioks. Mõõdukus- käes veinikann. 15. Kes kuulusid Mustpeade Vennaskonda
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud a
hiljem enam valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on tal Roomas Vatikani lossis asuv Sixtuse kabeli laemaal. Michelangelo veetis selle 40m pika lae all tervelt neli aastat, seejuures veel ebamugavas poolseljakil asendis. Laemaalil kujutas ta piibli legende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel palju muidki stseene ning isegi pilte argielust. Töö lõppedes võis freskol näha 350 inimfiguuri- need on jõulised, kirglikud, tugevad nii kehalt kui vaimult, kehastades renessansi ideaali täielikust inimesest. Kuid nende harmooniliste inimeste kohal hõljub nagu mingi rahutukstegev, kurjakuulutav õnnestuse eelaimus. Suur fresko sama kabeli idaseinal, mille Michelangelo maalis 30 aastat hiljem, on aga hoopis rahutu ning isegi sünge. See kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle. Tema käskivat käeviipel langevad patuste üksteisesse põimunud, vägivaldsetes poosides kehad mäsleva voona põrgusse.
gootipärane · Tegi ka Simone Verspuccist mõne idealistliku maali · ,,Neitsi Maarja ülistuslaul" ANDREA MANTEGNA · Eeskujuks antiik, tegeles ka graafikaga, töötas Mantovas, kasutas konnaperspektiivi · Laemaal Mantova hertsogi lossis, esimene illusionistlik võte · ,,Surnud Kristus", ,,Püha Jüri", ,,Õlimägi", ,,Püha Sebastian" · Joon- ja õhuperspektiiv ( seotud värvide intensiivsusega) Madalmaade ja Eesti renessansi kunst Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, esiplaanil oli inimeste võrdsuste ja õigluse ideed, pildid kandsid edasi usulist meeleolu, peamiseks eesmärgiks oli ka hingeelu avamine, seetõttu puudus ka ilustamine ja idealiseerimine Tähtsad olid tahvelmaalid, seinamaal kaob Kasutusele võeti ka õlivärvid JAN VAN EYCK, HUBERT VAN EYCK · Genti altar, peenmaalitehnikas, 24 pilditahvlit, tagaküljel vähesed puuskulptuurid,
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja.............................
Kõik kommentaarid