Renesanss (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab ?
 
Säutsu twitteris
RENESSANSS
1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab?
Mõiste „renessanss“ võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento – taassünd).
Vararenessanss 14.saj – 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas
Kõrgrenessanss 15.saj II pool – 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad
Hilisrenessanss 1520 -ndad – 1600, peamiselt Itaalias
2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel)
14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse . Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat.
Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene.
14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika . Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes žanrides. Juurdus mõiste „humanism“ – väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust ). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria „ilus“ (keskajal ainult “õige“, s.t. kooskõlas jumalaga ).
3. Renessanss muusikas – 3 tähtsat joont – uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78)
Kui keskajal arutleti selle üle, mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale, siis renessanss keskendub sellele, mis on ilus. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts - ja sekst intervallidest. Hääled hakkavad üksteist jäljendama - tekib imitatsiooniline polüfoonia. Senisest enam on muusika seotud tekstiga, teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustuma ning vorm saab selgepiiriliselt liigendatuks, proportsionaalseks. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega.
Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16.sajandil hakkavad vokaal - ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades (kujutavas kunstis Itaalias), sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks .
4. Ars novauus kunst – muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal (lühiiseloomustus)
See nimetus (lad.k uus kunst) tähistab muusikastiili Prantsusmaal 1320 -80. Mõiste võtsid kasutuse 1320- 1330 tegutsenud muusikateoreetikud , kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale. Ajalooliselt eelnenut nimetasid nad ars antiqua . Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt : kiriku ja riigivalitsemise kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Motett rändas 15.sajandil kirikusse tagasi ja sai esindusžanriks. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu žanrid ballade , rondeau ja virelai
5. Philippe de Vitry (1291-1361) – muusikateoreetiline traktaat –> ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja (lk. 80 ja 83)
Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi “Ars nova”, mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda teatakse ka kui filosoofi, ajaloolast, matemaatikut ja luuletajat ( Petrarca hinnangul ajastu suurim luuletaja Prantsusmaal). Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks.
6. Johannes de Muris (u.1295-1351) – 2-osaline taktimõõt –> vahelduv taktimõõt, polümeetria, isorütmika (lk. 83)
Põhjendas teoreetiliselt võimaluse kasutada kolmeosalise e. täieliku (Püha kolmainsus!) taktimõõdu kõrval ka kaheosalist. See uuendus tegi teoste rütmika vägagi keerukaks, tihti kasutati vahelduvat taktimõõtu ja polümeetriat (ehk mitmikmeetrum) - mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes. Kasutusele võeti isorütmika - meloodiat ja teksti mittearvestav rütmijärgnevuste kordumine (peamiselt motettide tugihääles tenoris)
7. Guillaume de Machaut (u.1300-1377) – ars nova tuntum helilooja , esimene autori poolt kirjutatud missa, viimane truväär
Tema loomingut tuntakse ars novast kõige enam - säilinud on 23 peamiselt ilmalikku motetti, muusikaajaloo esimene tervikteosena loodud missa autor. Tuntud ka luuletajana, lõi oma laulude tekstid ise. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Teda on püütud muusikaloos näidata suure uuendajana, kuid tegelikult alustas ta küllaltki küpses eas, 1324, mil stiili põhialused olid juba välja kujunenud
LA MESSE DE NOSTRE DAME”
Machaut’ kuulsaim teos, ühtlasi tähtsaim teos kogu 14.saj kirikumuusikas. Oli esimene missa, mis on ühe autori poolt sarnaste muusikaliste kujundite abil teadlikult tervikuna kujundatud. Kuueosaline, tollal loeti ordinaariumi hulka ka Ite, missa est ( liturgia lõpulaul), mis on tänaseks käibelt kadunud
8. Tsükliline kontsertmissa kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest. Kontsertmissa erivormina tekib reekviem
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Renesanss #1 Renesanss #2 Renesanss #3 Renesanss #4 Renesanss #5 Renesanss #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari Õppematerjali autor

Lisainfo

Renesanss
muusika

Mõisted

Sisukord

  • tabel)
  • LA MESSE DE NOSTRE DAME”
  • I põlvkonna
  • II põlvkonna
  • III põlvkond
  • IV põlvkonna
  • V põlvkonna
  • ORLANDUS LASSUS (1532-1594)
  • Ilmalik muusika
  • Vaimulik muusika
  • MUUSIKA EDASINE ARENG MADALMAADE MÕJU ALL
  • Luteri koraal
  • I taalias
  • Inglismaal
  • Per cantare o sonare
  • Pillid
  • lk. 151-155)
  • Klahvpillid
  • Puupuhkpillid
  • Vaskpuhkpillid
  • Keelpillid

Teemad

  • RENESSANSS
  • Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab?
  • rinascimento
  • Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes
  • Renessanss muusikas
  • uus kunst – muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal
  • ars antiqua
  • ballade, rondeau ja virelai
  • Philippe de Vitry
  • Johannes de Muris
  • ars nova
  • Ite
  • missa est
  • Tsükliline kontsertmissa
  • requies
  • Ars subtilior
  • caccia
  • quattrocento, cinquecento
  • ilmalik vokaalpolüfoonia
  • motett
  • madrigal
  • caccia
  • šansoon
  • frottola
  • villanella
  • balletto
  • Madalmaade muusikaajalooline taust 15. saj. (Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg)
  • Faux bourdon
  • faux bourdon
  • faux bourdon
  • John Dunstable
  • Uued žanrid
  • cantus-firmus
  • cantus firmus
  • a capella
  • Orlandus Lassus
  • ars nova
  • a cappella
  • Guillaume Dufay
  • 1490
  • Johannes Ockeghem
  • 1520
  • Josquin Desprez
  • 1560
  • musica reservata
  • 1600
  • Orlandus Lassus
  • Hilisrenessansi kirikumuusika
  • Martin Luther protestantliku reformatsiooni
  • luteri
  • koraale
  • Palestrina
  • Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525
  • >
  • Adrian Willaert
  • canzon, sonata, ricercar, toccata
  • Inglise kirikumuusika
  • William Byrd
  • Ilmalik laul ja seltskonnamuusika
  • šansoon
  • balletto
  • rantsusmaal
  • ansoon
  • villanella
  • madrigal
  • aksamaal
  • Instrumentaalmuusika – „
  • canzon, sonata, ricercar
  • coverid
  • tabulatuurnoodikiri
  • Puupuhkpillid
  • Keelpillid
  • Ansamblimuusika
  • * Polüfoonia ja homofoonia mõisted

Kommentaarid (1)

fiilix profiilipilt
Toomas Mägi: Väga põhjalik materjal. Põhimõtteliselt kõik mis vaja.
20:55 07-10-2009


Sarnased materjalid

7
doc
Renessanss muusikaajalugu
5
doc
Renessanss
5
doc
RENESSANSS
4
doc
Renesanss
2
doc
Renesanss
1
doc
Renessanss
4
rtf
Renessanss muusika
3
pdf
Renessanss





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !