MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus
Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest. Descartes usub, et kui tahta teaduses midagi korda saata, tuleb kõik olemasolev enne maatasa teha. Seega alustab ta puhtalt lehelt. Ta leiab, et kuigi kõik, mida ta senini on tõeseks pidanud, on saadud meelte kaudu, võivad meeled meid vahel petta asjade puhul, mis on väga väikesed või meist kaugel. Pette näiteks toob ta une
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate
.........................................................8 KOLMAS ARGUMENT JUMALA OLEMASOLUST.........................................................9 Kokkuvõte........................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................11 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat
Descartes ,,Meditatsioonid" Esimeses meditatsioonis kahtleb Descartes tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Ta rakendab metoodilist kahtlust. Ta kirjutab,et inimene peab hävitama kõik eksiarvamused, mille ta on kunagi tõepähe võtnud, kõiges tuleb kahelda. Selleks,et inimene suudaks sellise suure töö ette võtta, peab ta olema piisavalt küps ning ta peab omama mingit põhjust, miks seda teha. Selle põhjuse annab inimesele tema aru, mis ütleb, et miski ei ole kindel. On väga kerge minna tagasi
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega. Pealegi ei ole kunagi võimalik eristada unenägu reaalsusest. Descartes jõuab järeldusele, et tõesed on ainult aritmeetika ja geomeetria, kuna need ei uuri keerulisi looduslikke kaheldavaid nähtusi. Nende
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese
........7 Teine argument jumala olemasolust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...........7 Kolmas argument jumala olemasolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................7 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja
Helen Vaupere 123592IABB Kahtlus Oma esitluses Descartese kahtluse kohta põhinen tema kuuele meditatsioonile. Järeldan tema esimesest meditatsioonist, et mida noorem on inimene, seda vähem ta kahtleb. On olemas isa, ema, kodu selles ei saa kahelda. Ometi mida vanemaks sirgume seda rohkem tekib meie arus kahtlusi tänu meie kogetule. Nii leiab ka Descartesm, et on palju eksiarvamusi, mis ta on nooruses tõe pähe omaks võtnud ning kui kahtlane on kõik, mis ta on nende peale hiljem on ehitanud. Kui tahta mida kindlat ja püsivat paika saada, tuleb peale hakata alustest. See tähendab tuleb
1c) Kuid kohe seepeale panin tähele, et sel ajal, kui ma nii tahtsin mõtelda, et kõik on väär, oli paratamatult tarvilik, et mina, kes seda mõtlesin, ka midagi oleksin. 2a) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2b) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 3a) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse. 3b) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 4) Descartes usub, et inimesele on midagi kõrgemalt poolt antud, mille üle mõtelda ja teooriaid luua. 5) Kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel aitavad meil tunnetada sama hästi kui nägemismeel, kuid see kõik on võimalik tänu mõistusele. 6) Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust , seega Jumal eksisteerib. Mõisted: Mina ma olen substants, mille kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises. Jumal täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid.
jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olelnud a) Kuna ta mõtles kahelda teiste asjade tões, tähendas see, et ta on olemas 4. Hing on erinev kehast ja teda on isegi lihtsam tunnetada kui keha
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et
Rene Descartes'i ,,Esimene meditatsioon" räägib kahtlustest ning sellest, kas maailm, mida tajume, on ikka kõik see, mida me arvame seda olevat. Käesolev kirjutis eeldab, et lugeja on tutvunud eelpool mainitud esseega ning aru saanud selle mõttest. Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analüüsitavas kirjatöös kirja pannud. Esimeseks argumendiks toob Descartes välja unenägude mõtte. Ta ütleb, et unenägudes näeb ta tihtipeale reaalsusele(ehk siis ärkvelolekule) sarnanevaid asju. Seetõttu jõuab autor järeldusele, mille kohaselt on raske(kui mitte võimatu) eristada unenäogusid ja ärkvel olekut kogemuste tasandil. Autor ütleb, et on võimalik, et isegi praegu ta elab hoopis unenäos, kusjuures ta ei suuda viimast tuvastada. Vastulauseks tuleb Descartes välja mõttega, mille kohaselt kõik, mida me unes näeme, koosneb ärkvel
Descartes Descartes väidab, et me saame oma meeltelt tihti petta, on palju kaheldavat ja ebausaldusväärset, mida meeled meieni vahendavad. Küll aga on ka selliseid asju, mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui
Rene Descartes LÜHIKE ELULUGU Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt alustas õppimist jesuiitide kolleegiumis (range kasvatus). Huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Descartes ise hiljem väitis, et tema haridus andis talle vähe sisu ja et vaid matemaatika oli andnud talle teatud teadmisi. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem oli Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas teda hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Descartes kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu. Seejärel Descartes loobus sõdurielust, kuid mitte reisimisest. TEOSED
Rene Descartes Greete Hiiemäe, Karolin Alliksaar 12 humanitaar Frans Hals - Portret van René Descartes Elu ja looming Sündis 31.märts 1596 Tours'i lähedal La Haye's; Isa oli jurist, ema suri aasta peale Rene sündi; Umbes 10.aastasena saadeti poiss La Fleche'i jesuiitidekolleegiumisse Anjous; Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis Descartes lühikest aega Poitiers' ülikoolis, mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega
nagu Platon. Oli katoliiklane. Tema teosed on otsesed ja vahetud, mõeldud tema haritud kaasaegsetele inimestele mitte ainult vähestele ülikooli professoritele. Kirjutas prantsuse keeles, mitte ladina keeles nagu siiamaani oli heaks tavaks ja normiks. 1637 ,,Arutlus meetodist" ei äratanud ilmudes märkimisväärset tähelepanu. Trükiti 500 eksemplari, millest autori kätte jäi 200 ja kui D. suri, siis poldud ülejäänud 300-st ka suurt ära müüdud. 1641 ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" 1644 ,,Filosoofilised printsiibid" õpikulaadne teos Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega (mis sai ka hukutavaks) nt. Rootsi kuninganna Kristiinaga, kellega kirjutati armastuse ja tundeid puudutavatel filosoofilistel teemadel, mis viis teose ,,Hingeliigutused" avaldamiseni 1649. Teos liigutas Kristiinat niivõrd, et ta kutsus D. enesele filosoofiat õpetama. Pärast pikka järelemõtlemist D. soostus ja kuninganna saatis sõjalaeva talle järgi
1. René Descartes [dekart] sündis 1596. aastal La Haye Tours'i lähistel ja suri 1650. aastal Stocholmis. 2. René Descartes oli prantsuse filosoof ja loodusteadlane ühtlasi ka kirjanik. Õppis jesuiitide kolleegiumis, oli mõnda aega sõjaväes ohvitseriks. Noorena reisis, hiljem elas tagasitõmbunult, vältis inimeste seltskonda, muutis pidevalt oma aadressi, sõpradega suhtles kirja teel. "Teadusliku maailma" esimene filosoof. Valdas töid suhteliselt vähe. Oli suveräänne ja mitmekülgselt andekas loov uurija, kuid mitte traditsiooniline õpetlane. Suri Rootsis kopsupõletikku. Matemaatikas rajas analüütilise geomeetria ja võttis esimeste hulgas kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste. Mehaanikas sõnastas ta mõju ja vastumõju seaduse. 3. Filosoofia eripärad Filosoofilise stiilmeistrina on Descartes silmapaistev. Tema stiil on kerge, vaba ja kaasakiskuv
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138) selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga 3) millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta
1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisneb selles, et esimese puhul
et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Puhtteoreetiline mõtlemine ja praktiline (meeleline) kogemus võivad olla erinevad ning tihti ka vastuolus. Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Sokratese meetod. Kriton. Sokratese meetodi struktuur: - Iroonia (ma tean, et ma midagi ei tea) - Induktsioon 4
Kokkuvõte filosoofilisest tekstist Rene Descartes Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Teda huvitas peamiselt optika, geomeetria ja hinge loomus. Just viimase teemaga seotud filosoofilisi meditatsioone võtan mina kokku. Decartese teises meditatsioonis kõlas põhiväitena ,,mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran’’. Tema väite põhiargumendiks oli ,,...Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen
Rene Descartes 31. märts 1596 – 11. veebruar 1650 Ketriin Antson Elust Sündis La Haye külakeses, 1967.a kannab nime Descartes Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane 17.sajandi ratsionalismi isa 1629. aastast elas Hollandis Kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest Lahkus Hollandist 1649. aastal 1650. aastal suri kopsupõletikku Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on - Cogito ergo sum Elust Kõige produktiivsemal perioodil 1629-1649
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille
(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioossetelt vaadetelt katoliiklane.Õppis jesuiitide koolis
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt.
Descartes 1. Descartes ütleb, et on palju asju, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi need on võetud meeltest. Ta toob näiteid: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms. Ta nendib, et selliseid asju võib näha ka unes. Seejärel ütleb ta, et ärkveloleku ja une vahest on aru saada: unesolijale ei tundu ümbritsev nii aredana kui ärkvelolijale. Samas tunnistadas, et teda on teinekord unes petetud ja ta pole tajunud vahet kahe seisundi vahel
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi
Descartes ,,Arutlus meetodist" 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Descartes räägib antud teoses sellest, mida kujutab endast kaineinimaru ehk mõistus ning miks, kuigi ta väidab, et mõistus on meil kõigil ühesugune, erinrvad meie arusaamad siiski üksteisest. Autor toob ka palju näiteid ja kirjeldusi enda järelduste jõudmiseni. Samuti räägib ta arutluse tähtsusest ning selle teostamise reeglitest, mida tema arvates on neli. Samuti käsitleb inimese ja jumala hinge erinevust ja olemust. 1
tuginema. Jumalal on Descartes'i filosoofias väga tähtis koht. Teda ei huvita Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid pigem on Jumalal süstemaatiline roll tema filosoofias. Descartes'i filosoofia järgi on iseenese olemasolu ainus, milles kahelda ei saa. Tema arvates ei olnud loomad intelligentsed ega mõistuslikud olevused, kuid nad said oma meeltega vastu võtta tajukogemusi. Descartes avaldas õpetuse, mis seisneb hinge ja keha eraldatuses. Ta on öelnud, et tema, s.o hing, mille tõttu ta on see, mis ta on, on täiesti erinev kehast, ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mida ta on. Ta eristas kuut põhikirge: imestus, armastus, vihkamine, soov, rõõm ja kurbus. Descartes'i kõige kuulsam lause "Mõtlen, järelikult olen olemas"
Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
