Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon (2)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

  • Kui selgub, et kell on vale. Kas see, et kell näitas valet aega, tegi äratuskella helina pettuseks ?
  • Kui võib kujutleda midagi veel lihtsamat ?
 
Säutsu twitteris

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
Kairi  Õunapuu
RENE DESCARTES
FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON
REFERAAT
Õppeaines:  TEADUSFILOSOOFIA  ALUSED
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: KMI11/21
Juhendaja: lektor Endel Mesimaa
Tallinn 2010
SISUKORD
Sissejuhatus ……………………………………………………..…  2

1. Meditatsioonide  lühitutvustus …………………………………...  3

2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist…………………………...  6
Kokkuvõte………………………………………………………… 10
Kasutatud kirjandus…………………………………………….…. 11

2
SISSEJUHATUS

Vähesed laused  on nii kuulsaks saanud nagu cogito ergo sum (prantsuse keeles je pense, donc 
je suis´mõtlen, järelikult olen`), mille prantslane René  Descartes  (ladinapäraselt Cartesius) 
sõnastas oma 1637. aastal ilmunud teoses Discours de la méthode (Arutlus [tõelisest]  
meetodist) (I; 116) Selle lausega väitis Descates, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis 
ainuüksi mõtlemine tõendab seda.
Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse  matemaatikfilosoof ja loodusteadlane ning teda 
peetaks kaasaegse filosoofia rajajaks. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on 
metafüüsika , tüvi füüsika ja  oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused . Nagu õunapuu vilju 
korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike 
teaduste juures. ( http://www.hot.ee/indrme/descartes.ht m)
Matemaatikule omaselt rajas René Descartes oma filosoofia kahele printsiipide tunnusele:

1) Nad on ilmselged tõed.
2) Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma.

Piiratud teadmiste ja ajanappuse tõttu keskendub referaadi autor käesolevas referaadis Rene 
Descartese peateose “ Meditatsioonid  esimesest filosoofiast” tutvustamisele ja Esimeses 
Meditatsioonis esitatud väidete uurimisele. 

3
1.MEDITATSIOONIDE LÜHTUTVUSTUS

Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse 
printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised  tõekspidamised . Esimesena jätab ta kõrvale 
kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale  aritmeetika
geomeetria  ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on 
mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Kokkuvõtvalt esimeses 
meditatsioonis kahtleb Descartes kõigis meelte ja tunnete vahendusel saadud väidetes.(II;1642)
Teises meditatsioonis otsib Descartes absoluutset ümberlükkamatut tõde iseenda olemasolu 

79% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon #1 Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon #2 Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon #3 Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon #4 Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon #5 Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon #6 Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon #7 Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon #8 Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon #9 Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon #10 Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon #11
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
126 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miinabook Õppematerjali autor

Lisainfo

Rene Descartese eluloo lühikirjeldus sisukorras, Meditatsioonide tutvustus, I Meditatsiooni analüüs.
filosoofia , esimene meditatsioon , rene descartes

Mõisted

Sisukord

  • TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
  • Kairi Õunapuu
  • RENE DESCARTES
  • FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON
  • REFERAAT
  • Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED
  • Mehaanikateaduskond
  • Õpperühm: KMI11/21
  • Juhendaja: lektor Endel Mesimaa
  • SISUKORD
  • SISSEJUHATUS
  • MEDITATSIOONIDE LÜHTUTVUSTUS
  • MÕTISKLUSI ESIMESEST MEDITATSIOONIST
  • KOKKUVÕTE
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • Interneti allikad

Teemad

  • je pense, donc
  • je suis
  • Discours de la méthode (Arutlus [tõelisest]
  • meetodist)
  • MEDITATSIOONIDE LÜHTUTVUSTUS
  • MÕTISKLUSI ESIMESEST MEDITATSIOONIST
  • pole veel jõudnud sellesse ikka, et saaks vabastada vaimu kõigist muredest ja kindlasti ei
  • pretendeeri minu arvamus absoluutsele tõele. Mõne aasta, kuu või isegi nädala pärast
  • referaati uuesti lugedes võib juhtuda, et imestan isegi, kuidas sain ma olla sellisel arvamusel
  • Võtan siiski endale aega, et lugeda ja mõtiskleda Descartese Esimeses Meditatsioonis
  • esitatud mõtete ja väidete üle
  • Nende
  • kahe lausega ütleb Descarte välja ilmselge tõe. Ükskõik mis valdkonnas piisab kogu süsteemi
  • kokkukukkumiseks alustalade purustamisest, olgu selleks siis materiaalne maailm
  • vundamenti lõhkudes vajub maja kokku) või vaimne maailm ( võta inimeselt tema usk ja ta
  • kaotab kõik) Descartest oli väga julge samm hakata lammutama oma teadmiste ja uskumuste
  • põhialuseid. Meile kõigile meeldib elada teadmises, et oleme õilsad ja õiglased, teame ja
  • teeme vaid ainuõigeid asju ja käitume alati vastavalt oma tõekspidamisetele. Ainuüksi ühe
  • sündmuse või olukorra üdini aus analüüs võib hingesopist välja tuua sellist mustust, et
  • hingerahu on kõigutatud mitmeks päevaks. Mis aga juhtuks ühe inimesega, kui selgub, et
  • kogu tema elu on üles ehitatud valedele? Loomulikult on meelevaldne võrrelda igapäevaelu
  • hingepuhtust igapäevaelu teadmistepuhtusega. Samas aga ei saa mõtiskleda teadmiste
  • põhialustest vaid teoreetiliste teadmiste põhjal
  • Sellise väiteni võib jõuda
  • vaid kõigist muredest vaba vaimuga filosoof.Mina igapäevamuredest vaba ei ole ja ei julge
  • endale lubada oma meeltes kahtlemist Kuidas saaks kulgeda igapäevelu oma meeli täielikult
  • usaldamata? Hommikul äratuskella kuuldes olen ma veendunud, et on aeg üles tõusta. Isegi
  • kui selgub, et kell on vale. Kas see, et kell näitas valet aega, tegi äratuskella helina pettuseks?
  • Mina oma piiratud teadmistega usun, et minu meeled ei peta mind. Meeled on nagu peegel
  • mis ei saa rääkida tõtt või valet. Meeled peegeldavad välismaailmast tulenevaid aistinguid
  • Valeks või tõeseks teeb aistingu see, kuidas aju tõlgendab saadud informatsiooni. Nagu
  • peeglist vaatab vastu igal hommikul erinev nägu, sõltuvalt tujust ma kas meeldin endale või
  • mitte nii väga. Mind ei peta mu silmad vaid peegelpildile lisandub minu subjektiivne tunne
  • mis teeb peegelpildi meeldivaks või ebameeldivaks. Samuti nagu võib üht ämblikku vaadates
  • üks inimene imetleda tema graatsilisi jalgu ja teine vastikustundest pilgu kõrvale pöörata
  • Descarte tõmbab kindla piiri tõelise ja ebatõelise vahele. Ärkvelolek
  • tõeline, uni-ebatõeline. Mina selles nii kategooriline ei ole. Lapsi tuuakse sageli puhtuse ja
  • algupärasuse võrdluseks. Ometi on just lapsed need, kes kardavad kolli voodi all või usuvad
  • jõuluvana saabumisse. Just lapse usk teeb issist või onust sellel õhtul jõuluvana ja ta on
  • päriselt olemas! Viimasel ajal on üha enam levinud õpetused loovusest ja visualiseerimisest
  • eesmärkide saavutamiseks. Nende õpetuste ühine tunnus on, et mõte loob mateeria. Kõige
  • aluseks on mõte, mis hakkab enda ümber koondama materiaalset maailma. Miks aga ei
  • tohiks üks mõte saada alguse just unenäost? Kui aga mingi mõte saab alguse unenäost ja
  • realiseerub käegakatsutavas maailmas, siis ei saa väita, et uni oleks ebatõeline
  • Mul puuduvad sügavad teadmised füüsikast või meditsiinist, samuti
  • on mu teadmised matemaatikast puudulikud, seega on mul raske esitatud mõttega nõustuda
  • või seda ümber lükata.Küll aga julgen ma arvata, et geomeetria ja aritmeetika on lihtsalt nii
  • sügavuti läbi uuritud teadused, et sealt saadud teadmised rahuldavad täielikult meie vajadusi
  • ja ettekujutusi. Erandina võin tuua näiteks π arvutamise- ikka leidub mõni teadlane, kes ei
  • suuda leppida mõttega, et see arv on lõpmatu, ja püüab seda ikka uuesti välja
  • arvutada.Füüsika seevastu on alles avastamise ja uurimise algusjärgus, iga järgnev avastus
  • tekitab uusi küsimusi
  • Minu piiratud religioossete teadmiste baasil võin väita, et Jumal lõi inimese
  • mõtlevaks olendiks. Descarte ise on öelnud et paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on
  • Inimesele, kui Jumala loomingule, on omane
  • mõttetarkuse otsimine. Jumal ei loonud inimest valmis kujul, inimesele on antud võime
  • otsida ja areneda. See aga ei saa toimuda ilma eksimuste ja komistusteta. Nii nagu ei saa
  • tunnetada head halba kogemata, ei saa jõuda tõeni valet ära tundmata
  • Tundub, et Descarte jõudis oma mõtisklustes sinnamaale, et polnud enam ühtegi
  • tõde, mida kahtluse alla seada. Et aga kogu senise elu tõekspidamised olid maha
  • lammutatud, siis polnud enam suurt midagi, millele toetuda. Optimistlikult võib vaadelda
  • seda olukorda tühja krundiga, mis ootab uue maja kerkimist. Samas aga on tunda
  • kahjutunnet lõhutud illusioonide ja tõekspidamiste pärast. See väljendub minu arvates
  • Esimese Meditatsiooni viimases lõigus
  • Nagu ma eelnevalt arutlesin, pole
  • igasugune alastikiskumine valutu protsess. Samuti nendib Descarte, et saadud teadmised ei
  • toonud talle oodatud rahu vaid pigem tühjustunde, mille täitmiseks oli vaja teha tõsist tööd ja
  • usu ülesehitamiseks läbida ülejäänud viis meditatsiooni
  • Filosoofia printsiipidele

Kommentaarid (2)


Bossxxx: Informatiivne ning asjalik !
10:59 26-11-2010

Slayer: Hea materjal :)
16:25 26-04-2011


Sarnased materjalid

2
docx
16
doc
3
doc
1
pdf
11
doc
40
pptx
4
doc
11
rtf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto