50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
proxemon
Õppematerjali autor
Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude servad ja katta hüdroisolatsiooniga. Vajaduse korral teha muid tugevdustöid (niiskuse- ja korrosioonikahjustused keldri ja katuslagede paneelides). Akende ja uste asendamine. Välispiirete lisasoojustamine koos välisviimistlusega. Kui seda ei ole tehtud, võib vaja minna täielikku välisseinte välisplaatide asendust või ankurdamist. 46. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) Kui ei ole tehtud välispiirete lisasoojustamist koos välisviimistluseta, siis võib betooni ja terase korrusioonikahjustuste tõttu vaja minna täielikku väliseinte välisplaatide asendust, või ankurdamist jne 47. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? Fassaadi välispoolsel lisasoojustamisel on palju erinevaid võimalusi. Ehitustehniliselt jagunevad .... 6.1.6.2 Seinte välispoolse lisasoojustamise viisid....20/71 48
Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude servad ja katta hüdroisolatsiooniga. Vajaduse korral teha muid tugevdustöid (niiskuse- ja korrosioonikahjustused keldri ja katuslagede paneelides). Akende ja uste asendamine. Välispiirete lisasoojustamine koos välisviimistlusega. Kui seda ei ole tehtud, võib vaja minna täielikku välisseinte välisplaatide asendust või ankurdamist. 48. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) Kui ei ole tehtud välispiirete lisasoojustamist koos välisviimistluseta, siis võib betooni ja terase korrusioonikahjustuste tõttu vaja minna täielikku väliseinte välisplaatide asendust, või ankurdamist jne 49. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? Fassaadi välispoolsel lisasoojustamisel on palju erinevaid võimalusi. Ehitustehniliselt jagunevad .... 6.1.6.2 Seinte välispoolse lisasoojustamise viisid....20/71 50
41. Raudbetoonpostide ja talade tugevdamine, milliseid lahendusi teate? 42. Raudbetooni taastusremont, mida on võimalik teha? 43. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? 45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? 48. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) 49. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? 50. Kuidas on siseruumide kahjustuste puhul omavahel seotud ruumide ventilatsioon välispiirete ja akende õhutihedus, välispiirete soojapidavus? 51. Hallitus ruumi sisepinnal, miks tekib ja mille poolest on see inimesele kahjulik? 52. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine 53. Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata
● Ehitise tellija ei ole ehitusalal pädev. Millise järelevalve ta peaks endale konsultandiks palkama? Kui tellija pole ehitusalal pädev peaks ta palkama kvaliteetse omanikujärelevalve, kes suudaks tuvastada võimalikke projekteerimis ja ehitustehnoloogilisi vigu. ● Kirjelda evakuatsiooniteedele esitatavaid nõudeid *Evakuatsioonitee pikkuseks on üldjuhul: 1 evakuatsioonipääsu korral kuni 30 m, 2 evakuatsioonipääsu korral kuni 45 m. *Evakuatsioonitee laius on üldjuhul: vähemalt 1,2 m. Kuni 2 kor ruselises elamus ja evakuatsioonialal, mille kasutajate arv on maksimaalselt 60, võib 1 evakuatsiooniteedest olla vähemalt 0,9 m laiune. *Evakuatsioonitee kõrgus peab olema vähemalt 2,1 m. Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega. *Büroohoone väljumistee maksimaalpikkus: 45 m. Keldrikorruste evakuatsioon peab suunduma otse välja. *Tulekustutus ja päästemeeskonna sisenemistee kel
VUNDAMENDI ISOLEERIMINE REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-41 Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse üleandmine alusele. Vundamentidele mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldriruumide niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida.
Võrumaa Kutsehariduskeskus MAJAVAMM Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9
8 Hoonete ebapiisav ja ebaõige hooldus Kõige levinum viga hoonete hooldusel on vundamendis olevate tuulutusaukude aastaringne sulgemine ettekäändel, et põrandad on muidu külmad. Selle tulemus on põranda alla koguneva niiskuse puudulik väljapääs ja seega majaseente teke. Samuti tuleks märkida, et niiskunud põrand on oluliselt külmem kui kuiv. Hoonete hoolduse juurde kuulub regulaarne konstruktsioonide kontroll ja vajadusel remont. Majaseened tekivad konstruktsioonide pikaajalise niiskumise tulemusena ja seega avastades puuduse varakult ja kõrvaldades selle väldite majaseente teket. Keldrite kasutamise lõpetamine Üllatuslikult on olnud üheks sagedaseks põhjuseks majavammi tekkeks ning arenguks ka majaaluste keldrite kasutamise lõpetamine. Arvatavasti põhjustab keldri mittekasutamine seal leiduvate puitkonstruktsioonide niiskumist ning majaseente levikut. KOKKUVÕTE
xxxxxxx VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: xxx Juhendaja: xxxxx Esitamiskuupäev: xxxxxxxxx Allkiri:.................................... Tallinn 20xx SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VEE KOORMUSKLASS......................................................................................................4 1.1Pinnase niiskus....................................................................................................... 4 1.2 Mittesurveline vesi................................................................................................ 5 1.3 Surveline vesi........................................................................................................ 6 2. HÜDROISOLATSIOONI J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid