Tallinna Polütehnikum KÄSITULIRELVAD Referaat Lauri Piisang PA-07B TALLINN 2011 Tulirelv on relv mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulirelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolele. Sõjategevuses hakkati suurükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb: relva rauast (kas sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist,
Vaatamata sellele, et mind ei mõjuta soostereotüübid, ei olnud mul ka neiuna väga suurt huvi relvastuse vastu. Tuleb aga rõhutada, et relvad on teatud mõttes päris huvitav teema. Kuidas ma sellest aru sain? Loen igapäevaselt uudiseid ning uurin aktiivselt Eesti ajaloolise pärandi, sh ka sõjaajaloo. Mind on köidanud erinevad teemad eri valdkondades. Kas relvaks saab pidada ka seda, et eestlased usuvad NATOsse ja Eesti kaitsevõimekusse? Minu arust on see küll päris tugev relv. Endausk ja ühtekuuluvustunne, mis puudub paljudel rahvustel. Lisaks sellele oli mul alati huvitav teada saada, missugune roll on Vabadussõja soomusrongidel olnud, missuguseid relvi kasutati vabadusvõitluse jooksul, missuguste vahendite kasutamisega teostati Utria dessant, Võnnu lahing jne. Relv võib vabalt ka nö „vaimne“ olla: tänapäevases ühiskonnas kasutatakse kiusamist, sallimatust, ahistamist ja vägivalda; ajaloolises perspektiivis kasutati punast ja pruuni
Õhuvägi- kaitsta õhuruumi. Soomusvägi- kaitsta jalaväge Jalavägi- kaitsta piire Suurtükivägi Poineerivägi- teede korrashoid Õhutõrje- lennukite ja kopteriga kaitsmine Sidevägi Eesti Kaitseliit Eesti Kaitseliidu ülesanded on liita rahvast ja panustada riigi kaitsesse. Kaitseliidus on vabatahtlikud. 28.10.2015 Ohutustehnika ja relvaõpe Kontroll Kõige tähtsam ja esimene asi on relvakontroll. Tuleb vaadata, et relv ei oleks laetud, enne selle käsitlemist. Kontroll tuleb läbi viia enne harjutuse või õppetunni algust ja kui relv seisab relvakapis või relvaruumis. Relv peab olema alati ettenähtud kohas, kas siis relvakapis või relvaruumis. Relvale tuleb teha kontroll ka peale harjutuse või õppetunni lõppu. Samuti ka enne ja pärast laskmist. Relvade käsitlemine Relva on keelatud käsitleda, kui pole saanud enne vastavat õpet. Keelatud on omada relva või laskemoona ilma loata. Relva suunamine
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Relvade hoidmine, kandmine ja kasutamine. Karistused. Raivo Pehk 2006 KAITSELIIDU TEGEVLIIKME ELUKOHAS KAITSELIIDU JA ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta materiaalse vastutuse lepingu. 4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi oma elukohas raudkapis (relvakapis)
5 Kirjelda püstol HK P30S tööpõhimõtet. (Kuidas toimub lask alates padruniga laadimisest?) Poolautomaatne püstol! Püstoli laadimiseks: 1.Laed padruni salve 2. aseta salv käepidemesse (kontrolli kinnitumist); 3. Tõmba kelk energiliselt tagumisse asendisse ning vabastada käe haardest (mitte saata kelku ette asendisse käe abil !); 5. ettepoole liikuv kelk haarab padrunisalvest padruni ning viib selle padrunipessa; 6. vabasta kaitseriiv (kui on rakendatud) 7. relv on laskevalmis. Lasu sooritamiseks: 8. vajutades päästikule kandub jõud üle päästemehhanismile, kukk vabaneb vinnastusest; kukk annab löögi lööknõelale; 9. lööknõel annab löögi padruni sütikukapslile, süütesegu plahvatab ning süütab püssirohulaengu; 10. püssirohugaasid lükkavad kuuli vintrauast välja; 6 Mitmeks osaks võetakse HK P30S lahti osalisel lahtivõtmisel, nimetused? 5 osaks salv, kelk, relva raam, vedru mehhanism, vintraud
riigikaitseliste ülesannete täitmises ning muus Kaitseliidu tegevuses. Kaitseliidu liikmeks olemine ei vabasta isikut kaitseväeteenistuse kohustusest. Kaitseliidu tegevliikmel on õigus hoida ja kanda Kaitseliidu poolt talle väljaantud ja isiklikke relvi, erivahendeid ning laskemoona. Riigi poolt Kaitseliidule antud relvad kantakse Kaitseliidu riigirelvade registrisse. K . Kaitseliitlase isiklik relv käesoleva seaduse mõistes on Kaitseliidu tegevliikme isiklikus omandis olev relv, mis kuulub kandmisele Kaitseliidu isiklike relvade registrisse. Relvade kandmise korra teenistuskohustuse täitmisel, Kaitseliidu tegevliikmetele Kaitseliidu poolt väljaantavate relvade väljaandmise ja tagastamise korra ning kaitseliitlastele Kaitseliidu poolt väljaantud ja isiklike relvade hoidmise ja kandmise korra kehtestab Kaitseliidu kodukord.
Seletuskiri Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS), kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse nimetatud seadustesse sisse muudatused, mis on seotud 20.12.2012.a Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ,,Poliitika Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas" meetmetega. Eelnõus toodud täiendavad tagatised on vaid osa veteranipoliitikaga seotud meetmete paketist. Tegemist on meetmetega, mille elluviimine ei eelda suuremahulisi ümberkorraldusi ega keerulisemaid muudatusi KVTSis, KaLSis ja alamaktides. Eelnõuga muudetakse KaLSi ühes valdkonnas ja KVTSi neljas valdkonnas. Samuti muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ning nähakse seal et
Kõik kommentaarid