Religioonide liigitamine (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Usundimaailma suurimad küsimused Test 1-6

Usundimaailma suurimad küsimused 1. Inimene ja religioon Religioon omandamise põhjused: 1) Traditsioon (põlvest-põlve) 2) Intellektuaalse otsingu lõppfaas 3) Kaasaminek autoriteediga 4) Rahvuslikud/poliitilised taotlused Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased­ 32% 2) Moslemid ­ 21% 3) Hinduistid ­ 13,5% 4) Usunditesse kuulumatud ­ 12,5% 5) Budistid ­ 6% 6) Hiina usundid ­ 6% 7) Rahvausundid ­ 4%

Religioon

28

pdf

Maailma religioonid

1. Religioonide liigitamine ja uurimine RELIGIOONIDE LIIGITAMINE • Jumalakäsitluse alusel • Animistlikud - usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse • Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid

Maailma religioonid

5

doc

Sissejuhatus usundiõpetusse

RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud usundid ­ esinevad oma keele- ja rahvuspiirkonnas. Nende kombestik on rahva traditsioonidega niivrd tihedalt seotud, et teitel on raske seda omaks võtta. (nt. sintoism, loodususundid, judaism jne.) 2. Rajatud usundid (nt. Baha'i usund) II Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud e. jumalakesksed - polüteistlikud ­ mitme jumalaga religioonid (nt. religioon Vana-Egiptuses, sintoism, hinduism lihtrahvale. - monoteistlikud ­ ainujumalaga religioon (nt. kristlus, islam) - panetistlikud ­ jumal on kõikjal (nt. loodususundid, sintoism) 2. Monistlikud religioonid ­ religioonid rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu (nt. taosim, konfutsianism) III Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid ­ nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse

Religioon

40

docx

Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum

Huvitavaks aspektist on usuelu juhid: prohvetid, šamaanid, karismaatilise sektijuhid Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadelda nt usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV. Usundisotsioloogia Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism

Usundiõpetus

32

doc

Maailma usundid

veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult

20. sajandi euroopa ajalugu

26

pdf

Maailma usundid

2. Emotsionaalne- suhe üleloomuliku ja pühaga; erinevad elamused. 02.11 Jaan Lahe 3. Rituaalne- teooria ja praktika; religiooselt mõtestatud tegevused(palvetamine, ohverdamise, pühade tekstide lugemine). 4. Eetiline ja moraalne- kindlad printsiibid; konkreetsed käitumisnormid. 5. Sotsiaalne- seotud ühiskonnaga ja sotsiaalsete institutsioonidega; perekond. Religioonil on endal võimalus luua erinevaid institutsioone, mis on sotsiaalsed. · Religioonide liigitamine: - Usundite jaotamine geograafilisel printsiibil: Aafrika, Aasia ja Ameerika usundid jne. See ei ütle midagi ühe ja sama piirkonna religioonide erinevuste kohta- tüüpide ja muude iseärasute kohta. - Kultuuri tüübi järgi: ,,kultuurrahvad"-rahvad, kellel oli kiri; teised jagati ,,ilma kultuurita rahvasteks"-metslased, barbarid jt.(kunagised ametlikud terminid); tänapäeval traditsioonilised rahvad ja kultuurid või loodusrahvad

Usundiõpetus

9

docx

Võrdleva usundiloo sissejuhatuse konspekt

Kultus ­ see on usunditest üleloomulikuväe teenimine, kummardamine, austamine. Religioosse riituse sooritamine kas sõnalisel viisil või talituslikul viisil. Rangete ettekirjutuste täitmine, kuidas jumalat teenitakse. Teenimine o ntavaliselt vaimuliku või pühitsetud isiku kultuse läbiviimine. Süstemaatiline kultuse läbiviimine on teenimine. Kultus võib olla avalik või salajane. Avalik on tavapärane ja kuulub kõikide religioonide loomuliku osa juurde,avalikud toimingud. Salajane on suhteliselt vähestes religioonides. Müsteeriumikultused. On vanades suurtes religioonds, nt egiptuse religioonis, vana-pärsia, kreeka, rooma. -teenimine -kummardamine -austamine -------- loeng vahel Matmiskombestik S. Tokarev, 1966 Kõik see, mida surnuga tehakse nim laiba kohtlemine. Kolm erinevat moodust : 1. peitmine ­ kõige vanem viis. Laibamatus. Kõige levinum surnukeha peitmise viis.

Üldine usundilugu

30

docx

Maailma usundid

Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid ­ suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid ­ iseloomulik teatud piirkonnale ­ nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud ­ peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ­ ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud ­ on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske ­ hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus ­ 2 miljardit järgijat 2. Islam ­ 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism ­ 900 miljonit järgijat ­ tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud ­ 850 miljonit inimest 5. Budism ­ 360 miljonit järgijat ­ tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism ­ 23 miljonit järgijat ­ tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism ­ 14 miljonit järgijat ­ tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted.

Religioon

Kommentaarid (0)