Religioonid ja ehitised (2)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Kunstiajalugu

Bareljeef-kujutised eenduvad pinnast väga vähe, kõrgreljeef- kujutised eenduvad pinnast rohkem. 8.Tempel-nn.Paabeli torn, kuningaloss-Assurbanipali palee, linnakindlustus-Babüloni kahekordne kaitsemüür. 9.Maailmaime Babülonis-Semiramise rippaiad ühe lossi katusel, Paabeli torn 10.Paabeli torn-templitorn (tsikuraat), jumal Marduki tähtsaim pühamu, seitsmeastmeline tellistest ehitis, valmis Nebukadnetsar II valitsusajal. 11.Babüloonlased ei põletanud telliseid, ainult kuivatasid, ehitised ei säilinud. 12.Templid ja lossid rajati kõrgetele alustele-kardeti üleujutusi (madal jõgedevaheline maa). 13.4000-1800.a e. Kr 14.Uusbabüloonia kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj. e. Kr 15.Istari värava rekonstruktsioon-Berliinis Pergamoni muuseumis 16.Väravaehitis oli laotud põletatud tellistest, värav ise seedripuust ja kaetud vaskplaatidega.Värv-valge ja kollane sinisel taustal, pühad loomad(madalreljeefsed). Egiptuse kunst. 1

Kunstiajalugu

11

doc

Kreeka Pathenon

 Ehitusstiil ja Design Esimesed eeltööd Parthenoni ehitamiseks algasid juba pärast Maratoni lahingut (490-488 eKr). Kuid Pärslaste sissetungi tõttu hävitati ning purustati kõik oma teel. Seega pidi Parthenoni ehitamisega alustama uuesti. 5. sajandi keskel eKr, kui Ateena muutus suurimaks kultuurikeskuseks oma ajaloos, tuli Perikles välja ambitsioonika ehitusproektidega, mis kestsid kogu sajandi teise poole. Kõige tähtsamad ehitised, mis on nähtavad Akropolilt ­ Parthenon, Propylaia, Erechheion ning jumalanna Nike'i tempel olid ehitatud just tol ajal. Parthenon oli ehitatud kuulsa skulptori Phidiase karmi järelvalve all, kes andis samuti suure panuse ka kõikvõimalike dekoratiivsete skulptuuride ehitamisele. Arhitektid Iktinos ning Kallikrates alustasid aastal 447 eKr ning lõpetasid 432 eKr, aga kaunistuste tegemine kestis koguni 431 aastani.

Ajalugu

14

docx

Egeuse, Vanakreeka, Etruskide, Rooma kunst

Ise suhtun kopeerimisse positiivselt, kuna nii suudeti säilitada kreeka skulptuurikunsti allikaid. 15. Kuidas kaunistati roomaaegseid jõukaid maju? Majades koondusid ruumid lahtise laeavaga aatriumi umber, mille põrandas oli bassein vihmavee koguniseks.seinad kaeti maalidega. 16. Kus võib kõige enam näha roomaaegseid seinamaale? Mida need peamiselt kujutavad? Pompeijs on enamikus majades seinamaale.Kujutavad peamiselt aknaid ja uksi, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. 17. Kuidas hakkas ristiusk ehk kristlus mõjutama rooma kunsti? Visuaalne kunst oli kristlastele esialgu isegi lubamatu.Koos Vana Testamendiga võtsid kristlased üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatukunsti sünni. 18. Too mõned näited kristlikust sümboolikast. Miks need võeti kasutusele? Kristust sümboliseeris ka kala, lootust-ankur, surematust- Paabulind, Püha Vaimu-tuvi. 19. Mis on katakombid

Kunstiajalugu

5

doc

Islam

Islam Islam on maailmas suuruselt teine religioon, üle 1 miljardi järgijaga. See on monoteistlik usk, rajatud Muhamedi poolt 7. sajandil SaudiAraabias. Moslemite uskumuse järgi ilmus mäe koopas Muhamedi juurde ingel Gabriel ning tõi talle sõnumi tõeliselt jumalalt. Prohvet Muhamed pühendas oma ülejäänud elu monoteismi sõnumi levitamisele polüteistlikus maailmas. Tema elutöö on kirja pandud Koraanis ­ Islami pühas tekstis. 622. issanda aastal põgenes prohvet kasvava tagakiusamise eest põhja Mediina linna. Seda

Religioon

14

doc

Kunstiajaloo I kursus

(§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall

Kunstiajalugu

31

doc

ARHITEKTUURIPÄRLID

a) Hagia Sophia kirik tänapäeval b) Hagia Sophia kiriku läbilõige Kuigi 476. a. lakkas Lääne-Rooma riik olemast ning sealse kunsti areng peatus sajanditeks, jätkus kunsti areng Ida-Rooma riigis. Rooma keiser Constantinus4 oli rajanud kunagise kreeka asula Byzantioni kohale uue pealinna ning nimetanud selle iseenda järgi Konstantinoopoliks (tänapäeval Istanbul). 313. a. Constantinus kuulutas välja usuvabaduse (so. ristiusu lubatuks). Peagi sai ristiusust riigi ametlik religioon. Lõplik eraldumine Lääne- Rooma riigist toimus aastal 395. Kui Lääne-Rooma riik langes, jäi terveks aastatuhandeks püsima Ida-Rooma riik. Seda riiki hakati nimetama Bütsantsiks. Bütsantsi riigikeeleks sai õige pea kreeka keel, mida rääkis suurem osa elanikest. Kunstis lisandus kreekapärasusele palju idamaist toredust. Bütsantsi kunst ongi sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. Bütsantsi kunsti õitseajaks oli keiser Justinianus I valitsemisaeg 6. sajandil

Ajalugu

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

5.saj. eKr. punasefiguurilistelt vaasidelt.  Hellenistlik kunst. 4. saj. II p. eKr. Makedoonia Aleksander alistas Kreeka linnriigid ning jõudis oma sõjakäikudega idas – Indiani, põhjas – Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni.  Makedoonia Aleksandri vallutuste tulemusena levis kreeka kunst enneolematult kaugele, rajati uusi linnu (Aleksandria, Pergamon). Kreeka kunst ja kultuur segunevad kohalike, idamaiste traditsioonidega - ehitised muutuvad toretsevaiks, kaob kreeka mõõdukus ja harmooniatunne, ühe ehitise juures kasutati mitut, vahel kõiki kunstistiile (joonia, korintose) läbisegi.  Kaaria kuningas Mausolos laskis 4.saj. rajada uude pealinna Halikarnassosesse endale hauamonumendi – kuulsa vana-aja 7 maailmaime hulka kuulunud Halikarnassose mausoleumi (tänapäeval Bodrum Türgis). Halikarnassose mausoleumi rekonstruktsioon (kõrgus 42,6 m, alusehitis 38,4 x 32 m)

Kunsti ajalugu

12

doc

KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT

KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid ­ Zeusi armukesi ­ ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennast nimetasid kreeklased

Ajalugu

Kommentaarid (2)